Obsah (7)

§ 326§ 240§ 241§ 244§ 245§ 247§ 318

1-06-13495 KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Tallinna Ringkonnakohus 10. jaanuar

§ 326

lg.2 kohaselt jäetakse apellatsioon määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. 4.1

§ 240

p 1 ja 4 sätestavad, et kui prokuratuur peab võimalikuks kohaldada kokkuleppemenetlust, siis selgitab ta süüdistatavale kokkuleppemenetluse kohaldamise võimalust, tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi ning koostab protokolli selle kohta, et süüdistatav ja tema kaitsja on kokkuleppemenetluse kohaldamisega nõus.

§ 241

kohaselt kokkuleppemenetluse kohaldamiseks süüdistatavalt ja tema kaitsjalt saadud nõusoleku kohta koostatud protokolli kantakse muuhulgas märkus selle kohta, et süüdistatavale on selgitatud tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi ja süüdistatava ning tema kaitsja nõusolek alustada kokkuleppemenetluse läbirääkimisi. Protokollile kirjutavad alla prokurör ja süüdistatav ning tema kaitsja.

§ 244

lg 2 sätestab, et kui prokuratuur ja süüdistatav ning tema kaitsja jõuavad kuriteo kvalifikatsioonis ning kuriteoga tekitatud kahju laadis ja suuruses kokkuleppele, alustatakse läbirääkimisi karistuse liigi ja määra üle, mida prokurör taotleb kohtus kuriteo toimepanemise eest.

§ 245

lg 1 p 9 ja lg 4 kohaselt märgitakse kokkuleppes muuhulgas ära karistuse liik ja määr. Kokkulepe on sõlmitud, kui prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja on sellele alla kirjutanud.

§ 247

lg 2 ja 3 kohaselt küsib kohtunik pärast kokkuleppe avaldamist, kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kas ta nõustub sellega. Kohtunik teeb süüdistatavale ettepaneku selgitada kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja teeb kindlaks, kas kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtunik küsib kaitsjalt ja prokurörilt nende arvamust kokkuleppe kohta ning seda, kas nad jäävad kokkuleppe juurde. 4.2 Vastavalt

§ 318

lg 3 p-le 4 saab süüdistatav, kes ei ole kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses avaldanud mittenõustumist kokkuleppega, vaidlustada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust apellatsiooni korras üksnes viitega Kriminaalmenetluse seadustiku

1. peatüki
2. jao mingi sätte rikkumisele. 4.3 Kriminaalasja materjalidest nähtub, et N. K on end kohtueelses menetluses kuritegude toimepanemises süüdi tunnistanud, nõustunud koos kaitsjaga
3. oktoobril 2006.a alustama kokkuleppemenetluse läbirääkimisi. Seejuures selgitati N. Kle tema õigusi kokkuleppemenetluses, sealhulgas õigust loobuda kokkuleppest kohtuliku arutamise käigus, aga samuti kokkuleppemenetluse tagajärgi. Protokollile kirjutasid alla prokurör, N. K ja tema kaitsja (tl.106-107). Samal päeval sõlmisid prokurör, N. K ja tema kaitsja ka kokkuleppe (tl. 108-109). Kohtuistungi protokollist nähtuvalt andis kohus N. K kokkuleppemenetluses kohtu alla ja selgitas talle veelkord tema õigusi. Sama protokolli kohaselt on kohus selgitanud, kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud, kas ta nõustub kokkuleppega ja kas kokkulepet sõlmides on ta väljendanud oma tõelist tahet. Nii on N. K kohtu küsimustele vastates märkinud, et nii süüdistus kui kokkuleppe sisu on talle arusaadavad, et ta on selle kokkuleppega nõus, jääb selle kokkuleppe juurde ja et sõlmitud kokkuleppes väljendub tema tõeline soov ja tahteavaldus. Samuti on kohus küsitlenud kaitsjat, kes jäi kokkuleppe juurde ja väitis, et tema kaitsealune on sõlminud kokkuleppe oma vabal tahtel. Kokkuleppe juurde jäi ka prokurör (tl. 125). Kohtuotsusest nähtuvalt lahendas kohus kohtuotsuse tegemisel lahendatavad küsimused kohtuliku arutamise põhjal ja kriminaaltoimiku materjalide alusel (126-127). Nimetatud asjaoludel leiab kohtukolleegium, et kohus on N. K süüditunnistamisel ja karistamisel järginud kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Asjaolu, et süüdistatav N. K on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik lugeda Kriminaalmenetluse seadustiku
4. peatüki
5. jao rikkumiseks. Seda seisukohta on rõhutanud ka Riigikohtu kriminaalkolleegium oma
6. septembri 2005 a. otsuses nr. 3-1-1-79-05 K. T süüdistusasjas (RT III, 31, 309). Seega on süüdistatava N. K apellatsioon ilmselgelt põhjendamatu.
7. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§-dest 326 lg.2, 384 lg.2 ja 387 lg.1 on kohtukolleegium seisukohal, et süüdistatava apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada. Meelika Aava Julia Katškovskaja Jüri Paap 2