järgi lühimenetluses Prokurör Kadi Ruus SÜÜDISTATAV E S– Elukoht: XXXXXXXX, OÜ Ninetar,varem kriminaalkorras karistatud 08.09.1994.a. Harju Maakohtu poolt KrK § 140 lg.2 p.1,2, alusel tingimisi vabadusekaotus 1 aasta 1aastase katseajaga Kaitsja Leelo Viil Tõkend- puudub RESOLUTSIOON Mõista E S süüdi
MS § 238 lg.2 alusel vähendada E S’le mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 4(nelja) kuuline vangistus
alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui E S 18(kaheksateist) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all
lg.1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi.
lg.2 p.8 alusel panna E S’le lisakohustuseks osaleda katseaja vältel sotsiaalabiprogrammis.
lg.1 alusel lisakaristusena võtta E S’lt mootorsõiduki juhtimise õigus 1-(üheks) aastaks. Mõista E S’lt välja 5400- krooni (viis tuhat nelisada ) sundraha ja advokaadi õigus-abikulude katteks 1221.30 (üks tuhat kakssada kakskümmend üks krooni ja 30 senti) rii-gituludesse. Riigi kasuks välja mõistetud summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 viitenumbrile 2800049777 Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida Harju Maakohtu Tartu maantee Kohtumaja ning maksekorralduse koopiad tuleb esitada Harju Maakohtu Tartu maantee Kohtumaja kriminaalkantseleile , märkides ära kriminaalasja nr. 1-0613810. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15/viisteist/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega , teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7/seitse/ päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtule. Süüdistus : E S’a süüdistatakse selles, et tema, olles 03.02.2005.a. Põhja Politseiprefektuuri poolt karistatud LS § 74-19 alusel rahatrahviga 9600 krooni mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest, uuesti kehtiva karistuse ajal, s.o.07.04.2006.a. kella 03.50 ajal juhtis Tartus, Riia tänaval mootorsõidukit Volkswagen Golf, reg. nr.878 AML, olles joobeseisundis ja omades eelnevalt kehtivat karistatust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Samuti tema, 14.05.2006.a. kella 02.20 ajal Harjumaal, Kose vallas, Tallinn-Tartu-Luhamaa tee 43-l kilomeetril juhtis mootorsõidukit Volkswagen Golf, reg. nr.878 AML, olles joobeseisundis . Seega pani E S toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, s.o.
Kohus , tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et esitatud süüdistus on täielikult tõendamist leidnud. Süüdistatav E S tunnistas kohtuistungil ennast süüdi ja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatava kaitsja pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Eeluurimisel antud ütlustes /t.l.10, 19-20 ,36/ tunnistab E S, et on toime pannud kaks kuriteo episoodi, milles teda kahtlustatakse. Ta tunnistas, et on saanud karistada joobes sõiduki juhtimise eest , rahatrahv on tasutud. Juhilube ei ole kunagi omanud. Kriminaalasja toimikus on koopiad väärteoprotokollidest 15.01.2005., /t.l.4/ja 14.05.2006.a./t.l. 7/,millisest nähtub, et E S juhtis 15.01.2005.a. mootorsõidukit alkoholijoobes ning teda karistati väärteoasjas tehtud otsusega nr. 2376,05,000361 03.02.2005.a. /t.l. 3/ 9600 kroonise rahatrahviga. Eeluurimisel antud ütlustes taotleb, et teda karistataks tingimisi vangistusega, kuna rahalise karistuse kandmiseks ei ole tema materiaalne seisukord piisav. Karistuse mõistmine. Karistuse mõistmise üldsätted on sätestatud
, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvesse võttes süüdistatava poolt antud kuriteo toimepanemise asjaolusid ,leiab kohus et E S’ale võib mõista karistuseks vangistuse, mida tingimuslikult ei pöörata täitmisele. E S tunnistab oma süüd ja kahetseb, mis on karistust kergendavaks asjaoluks . Rahalise karistuse mõistmine paneks E S’a perekonna raskesse majanduslikku olukor-da. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kuna asja arutamine toimus lühimenetluses, tuleb süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et karistuse eesmärk on saavutatav lühiajalise tingimisi vangistuse mõistmisega. KrMS § 175 ja 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud s.o. süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ,II astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha 1,5 palga alammäära (5400.-krooni) ja määratud kaitsjale makstav tasu . Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.