Obsah (4)

§ 56§ 33§ 1§ 65

Väärteoasi nr. 4-06-2673 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 4-06-2673 Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.detsembril 2006 Kohtla-Järve Kohtumaja Kohtunik Anu Ernits Juure

) § 56-12 lg 2 rikkumine. 1.1.Käesoleva otsusega karistati menetlusalust isikut

§ 56-12 lg 2 järgi rahatrahviga 2000 krooni selle eest, et tema, teostades 15 09 2005-12 04 2006 Poldre-Poodi maaüksusel Ida

Virumaal Tudulinna vallas Peressaare külas metsaraiet, 22 09 2005 ei omanud kasvava metsa raieõigust: menetlusalune isik ei olnud täitnud Keskkonnaministri 17 03 1999 määruse nr 30 (edaspidi –Määrus nr 30) p 6 kohustust sõlmida omanikuga kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingut, milles peavad sisalduma sama määruse p 7 nimetatud andmed. 1.2. Kaitsja taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist. Ta leiab, et kohtuväline menetleja alusetult ei lugenud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepinguks

§ 33

lg 3 ja Määruse nr 30 p 5 tähenduses Karl & Caspar OÜ ja OÜ ER Toode vahel sõlmitud koostöölepingut. Kaebusele lisatud Karl & Caspar OÜ ja OÜ ER Toode vahel sõlmitud koostööleping on sisuliselt leping kasvava metsa raieõiguse tasuta võõrandamise kohta. Kohtuvälise menetleja otsuses ei ole põhjendatud, miks ei ole võimalik koostöölepingut lugeda raieõiguse võõrandamise lepinguks

§ 33

lg 3 ja määruse nr 30 p 5 mõttes OÜ ER Toode ei ole väitnud, et tähenduses Karl & Caspar OÜ-l ei olnud õigust raiet teostada. Alusetu on viide Riigikohtu otsusele 3-1-1-80-05. Kohtuistungil esitas kaitsja samasugused põhjendused ja taotles Karl & Caspar OÜ –le

§ 56

-12 lg 2 järgi mõistetud rahatrahvi 2000 krooni tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 1.3.Kohtuvälise menetleja esindaja palub otsus Karl & Caspar OÜ karistamise kohta

§ 56

-12 lg 2 järgi rahatrahviga 2000 krooni jätta muutmata: Karl & Caspar OÜ-l puudus

§ 33

lg 3 ettenähtud raieõigust tõendav dokument- leping, mis pidi vastama Määruse nr 30 p 6. Koostööleping, millele viitab kaitsja, et vasta Määruse nr 30 p 6 nõuetele. 1.4.Kohtu seisukoht.

§ 56

-12 lg 2 järgi karistatakse juriidilist isikut rahatrahviga kuni 50000 krooni kasvava metsa raieõiguse või metsamaterjaliga sooritatavate tehingute eeskirjade rikkumise eest.

§ 33

lg 3 p 3 järgi on kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendavateks dokumendiks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping. Sama paragrahvi lg 6 kehtestab kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjalidega sooritatavate tehingute eeskirjad keskkonnaminister. Määruse nr 30 p 5.2 kohaselt on kasvava metsa raieõiguse võõrandamisel on raieõiguse valdamise seaduslikkust tõendavateks dokumendiks kasvava metsa raieõiguse omandanud isikul selle edasivõõrandamisel eelmise omanikuga sõlmitud võõrandamise leping. Määruse nr 30 p 6 kohaselt võõrandatakse kasvava metsa raieõigus võõrandaja ja omandaja vahel sõlmitava kirjaliku võõrandamise lepingu alusel. Määruse nr 30 p 7. Kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) lepingu number, kuupäev ja koostamise koht; 2) kasvava metsa raieõiguse võõrandaja ja omandaja nimi või nimetus, isiku- või registrikood ja aadress; 3) esindamise korral volitatud esindaja nimi, isikukood, aadress ja volitamise alus; 4) kasvava metsa raieõiguse võõrandaja kinnitus kasvava metsa raieõiguse valdamise seaduslikkuse kohta ühes valdamise aluse äranäitamisega ja omandaja kinnitus valdamise seaduslikkuses veendumise kohta; 5) kasvava metsa asukoht (erametsa korral maakond, vald, kinnistu ja katastriüksuse number, metsakvartali ja eraldise number; riigimetsa korral metskonna või muu üksuse nimetus, katastriüksuse number, metsakvartali ja eraldise number); 6) tehtava raie liik; 7) raiega hõlmatava pindala suurus ja raiest saadav puidukogus (riigimetsa korral puidukogus ka puuliikide lõikes); 8) andmed raiekoha piiride ja raieks määratud puude tähistamise kohta; 9) raielangile jäetavate seemnepuude arv või raiejärgne metsa rinnaspindala või täiuse määr; 10) raie tegemise ja saadud puidu väljaveo tähtaeg; 11) raielangi puhastamise viis ja tähtaeg; 12) raiel järgitavad looduskaitsetingimused; 13) müügihind ja selle tasumise kord; 14) sanktsioonid lepingu tingimuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest; 15) kasvava metsa raieõiguse võõrandaja ja omandaja allkirjad, juriidilise isiku puhul. Kohtuliku uurimise käigus avaldatud dokumentide valguskoopiad : koopia koostöölepingust Karl & Caspar OÜ ja OÜ ER Toode vahel (tl 23) ja kaebuse lisaks olev koopia kokkuleppest samade juriidiliste isikute vahel (tl 5) - mõlemad dateeritud 25 08 2005, sisaldavad preambulas andmeid Karl & Caspar OÜ ja OÜ ER Toode asukoha, registrikoodide ja neid esindavate juhatuse liikmete kohta. Lepingu tingimuste osas sisaldavad mõlemad dokumendikoopiad viiteid kinnistule registrinumbriga 27540 nimega Pondri Poodi müügi kohta Karl & Caspar OÜ poolt OÜ-le ER Toode ja sellele, et ostja OÜ ER Toode loobub tasuta sellel kinnistul kasvava metsa (vähemalt 1250 tm) raieõigusest Karl & Caspar OÜ kasuks. Ka on viide Karl & Caspar OÜ õigusele teostada kasvava metsa raiet ja võõrandada selle raieõigust ilma OÜ-ga ER Toode loata. Koopiatel on kaks loetamatut allkirjad. Kohus leiab, et nimetatud koopiatega ei saa tõendada väidetavate lepingute olemasolu ega nende sisu, sest originaale kohtule ei esitatud. Seega ei tõendanud kaebuse esitaja väidet, et Karl & Caspar OÜ-le jäi pärast kinnistu võõrandamist poolte kokkuleppel kasvava metsa raieõigus kokkuleppel ostjaga. Peale selle leiab kohus, et isegi kaebuses nimetatud koostöölepingu nr 2 ja kokkuleppe olemasolu korral sellisel kujul, nagu esitatud koopiad, puuduks neis enamus Määruse nr 30 p 7 nimetatud tingimusi (p 7.4-7.12). Kuna Määruse p 7 kohaselt peab raieõiguse võõrandamise leping sisaldama vähemalt p 7.1-p 7.15 andmeid, siis ei saaks koostöölepingut käsitleda raieõiguse võõrandamise lepinguna. Alusetu ja ebakonkreetne on viide Asjaõigusseadusele(edaspidi AÕS). Näiteks kasutusvalduse (AÕS § 201) seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud (AÕS § 203).

§ 1

lg 1 kohaselt reguleerib

metsa majandamist taastuva loodusvarana, tagamaks inimesi rahuldav elukeskkond ja majandustegevuseks vajalikud ressursid looduskeskkonda põhjendamatult kahjustamata. Selle tagamiseks ja kontrolli teostamiseks on

ja sellest tulenevate õigusaktidega kehtestatud piirangud, mida ei saa tõlgendada laiendavalt, lähtudes vaid eraõiguslikes suhetes olevate isikute huvidest lähtudes. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus Karl & Caspar OÜ karistamise kohta

§ 56

-12 lg 2 järgi rahatrahviga 2000 krooni on seaduslik ja see tuleb jätta muutmata. 2.Jäätmeseaduse § 120 rikkumine. 2.1.Käesoleva otsusega karistati menetlusalust isikut Jäätmeseaduse (edaspidi JS) § 120 lg 2 järgi rahatrahviga 2000 krooni selle eest, et tema, teostades Poldre-Poodi maaüksusel metsamaterjali väljavede, ladustas puidutöötlemise jäätmeid (pinnud) väljaveoteedele ja Viilipoja ojja. Sellega rikkus JS § 73 lg 2 p 2 . 2.2.Kaitsja taotleb tühistada kohtuvälise menetleja otsus Karl & Caspar OÜ karistamise kohta rahatrahviga 2000 krooni JS § 120 rikkumise eest ja menetlus lõpetada. Kaitsja põhjendab taotlust sellega, et raiejäätmete taaskasutus toimus pinnas töötlemiseks nende tekkekohalkinnistul, kus teostati raiet. Keskkonnaministri

1. aprilli
2. a määruse nr 21 lisas on sätestatud, et pindude (kood 03 01 05) taaskasutamisel jäätmete tekkekohas komposti valmistamisel ja pinnasetöötlusel ei ole kohustuslik. 2.3.Kohtuväline menetleja leiab, et otsus menetlusaluse isiku karistamise kohta JS § 120 järgi tuleb jätta muutmata, sest pinnase töötlemiseks ei kasutatud raiejäätmeid vaid juba raiutud puude töötlemisel saadud jäätmeid- pindusid. Puuduvad andmed, et raiutud puude töötlemisel saadi pinnud kinnistul olevas metsas. Seega ei kehti Keskkonnaministri 21 04 2004 määruse nr 21 lisas nimetatud erand. 2.4.Kohtu seisukoht. JS § 120 lg 2 kohaselt karistatakse juriidilist isikut jäätmehoolduse nõuete rikkumise või jäätmete ladestamise eest väljaspool jäätmekäitluskohta rahatrahviga kuni 50 000 krooni. JS § 15 lg 1 kohaselt on jäätmete taaskasutamine jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed võetakse kasutusele (…) töö tegemisel (…) või seda ettevalmistav tegevus. Menetlusaluse isiku poolt kasutati puidutöötlemise jäätmeid (pinnud), mida tõendavad sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotod (tl 35-37) metsamaterjali väljaveoteede täitmiseks. Vastavalt JS § 73 lg 2 p 2 on jäätmete taaskasutamiseks vaja jäätmeluba. JS § 73 lg 5 kohaselt on keskkonnaministril õigus määrusega kehtestada teatud liiki ja koguses tavajäätmete taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded, millele vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik. Selline kord on kehtestatud Keskkonnaministri
3. aprilli
4. a määruse nr 21 «Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa olemasolu kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ (edaspidi Määrus nr 21) lisas on sätestatud, et jäätmeloa olemasolu pole kohustuslik juhul, kui pindude taaskasutamine toimus jäätmete tekkekohas (..) pinnasetöötlusel. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga. Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle lisaks olevate fotodega on tõendatud, et menetlusalune isik taaskasutas pinnasetöötlusel pinde väljaspool nende jäätmete tekkekohta, kuna fotodel kajastatud pinnud said tekkida metsamaterjali töötlemisel saekaatris, mitte raie teostamise ajal metsas. Kuna pinde taaskasutati väljaspool nende tekkekohta, siis pole tegemist JS § 73 lg 5 erandiga, mis on reguleeritud Määruse nr 21 lisas ja vastavalt JS § 73 lg 2 p 2 pidi oli vajalik jäätmeluba. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus Karl & Caspar OÜ karistamise kohta JS § 120 lg 2 järgi rahatrahviga 2000 krooni on seaduslik ja tuleb jätta muutmata. 3.Veeseaduse rikkumine. 3.1.Käesoleva otsusega karistati menetlusalust isikut Veeseaduse (edaspidi VS) § 38-5 lg 2 järgi rahatrahviga 1000 krooni selle eest, et tema, teostades Poldre-Poodi maaüksusel metsamaterjali väljavedu, ladustas metsamaterjali töötlemisjäätmeid (pinnud) Viilipoja ojasse. Sellega risustas ta nimetatud veekogu. 3.
5. Kaitsja taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist, sest pole tõendatud, et üksikud pinnud ojas olid sinna sattunud menetlusaluse isiku tegevuse tulemusel. Pealegi tuvastas kohtuväline menetleja, et ladustatud pinnud ei takista ojavee vaba voolamist. Kohtuväline menetleja ei ole tõendanud, et üksikud lahtised pinnud sattusid ojja menetlusaluse isiku tegevuse tulemusel. 3.3.Kohtuväline menetleja leiab, et otsus tuleb jätta muutmata otsuses toodud põhjendustel 3.4.Kohtu seisukoht. VS § VS § 38-5 lg 2 kohaselt karistatakse juriidilist isikut, kes rikkunud vee kaitse ja kasutamise korda rahatrahviga kuni 30 000 krooni. Vastavalt VS § 23 lg 1 on kõik isikud kohustatud vältima veekogude risustamist VS § 2 lg 18 kohaselt on veekogu seisundit ja kasutamist halvendavate esemete, jäätmete vms heitmist veekogusse veekogu risustamiseks. Sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks olevatelt fotodelt (tl 38-39) on näha, et veekogusse on paigutatud puidutöötlemise pinnud. Uuritud tõenditest ja kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu, kas ja millega ojja paigutatud pinnud halvendasid selle seisundit või kasutamist. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus Karl & Caspar OÜ karistamise kohta VS § 38-5 lg 2 järgi rahatrahviga 1000 krooni tuleb tühistada ja menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, sest teos puuduvad väärteo tunnused. 4.Mitme väärteo eest mõistetav karistus. Vastavalt KarS § 63 lg 3, kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi. See säte ei näe ette liitkaristuse mõistmist, mistõttu tuleb tühistada kohtuvälise menetleja otsus menetlusalusele isikule liitkaristuse mõistmiseks KarS § 63 lg 3 järgi. Menetlusaluse isiku karistusteks on

§ 65-12 järgi rahatrahv 2000 krooni ja JS § 120 lg 2 järgi 2000 krooni.

Kohtunik Anu Ernits