1-06-15270 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. jaanuaril 2007.a Tallinn, Tartu mnt. 85 kohtumaja Kriminaalasja nr 1-06-15270
(06922400021)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Külli Vendik Tõlk Ilona Filippov Kriminaalasi Sergei Deiko süüdistuses KarS § 331 järgi Prokurör Katrin Tron Süüdistatav S e r g e i DEIKO - isikukood XXXXXX; kodakondsuseta; põhiharidusega; elukoht: XXXXXXX; Ämari Vangla kinnipeetav; varem kriminaalkorras karistatud viiel korral; kannab karistust 03.06.2004.a. Ida-Viru Maakohtu otsuse alusel KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi – 3 a vangistust; liitkaristus 3 aastat 2 kuud ja 21 päeva vangistust algusega
- märts 2004.a. Kaitsja vandeadvokaat Riine Lumiste RESOLUTSIOON
- Süüdi tunnistada S e r g e i DEIKO KarS § 331 järgi ning karistuseks mõista 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Ida-Viru Maakohtu 03.06.2004.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (5 kuud ja 5 päeva vangistust) ning liitkaristuseks mõista 9 (üheksa) kuud ja 5 (viis) päeva vangistust algusega
- jaanuar 2007.a.
- Välja mõista S. Deikolt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas; viitenumber 2800049777) – s.o. ekspertiisitasu 400 (nelisada) krooni, määratud kaitsjale makstav tasu 1 646,10 kr (üks tuhat kuussada nelikümmend kuus krooni ja 10 senti) ning sundraha 1 000 (üks tuhat) krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale (seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega) on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. S. Deiko, olles kinnipeetav Ämari Vanglas, 2006.a. maikuus valdas narkootilist ainet: tetrahüdrokannabinooli, mis kuulub sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) I nimekirja, mille käitlemine Eestis on keelatud, v.a. erijuhtudel. Sellega pani S. Deiko toime KarS § 331 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kinnipeetava poolt narkootilise aine valdamise. Kokkuleppe sisu. Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on taotletav karistus S. Deikole toimepandud kuriteo eest 4 kuud vangistust, mida tuleb suurendada ärakandmata karistuse võrra. Otsuse tegemise päevaks on kandmata karistus eelmise otsuse järgi 5 kuud ja 5 päev vangistust. Kohtuliku arutamise järeldused. Süüdistuses KarS § 331 järgi tunnistas S. Deiko end kohtuistungil süüdi ja kahetses toimepandut. Kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et S. Deiko enese süüdi tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud S. Deiko käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega, tema ena ütlustega ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 331 järgi ning karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS §-de 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. antud asjas ekspertiisitasu, määratud kaitsjale makstav tasu ning 2 süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 5 400 krooni). Menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit, resotsialiseerumisväljavaateid ja leiab, et menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, mistõttu KrMK § 180 lg 3 alusel jätab kohus osa menetluskulusid (s.o. osa sundrahast) riigi kanda. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311,
- Kohtunik 3