Obsah (4)

§ 199§ 25§ 65§ 68

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2006.a Tallinn, avalik kohtuistung Kriminaalasja number 1-05-1509 Kohtukoosseis Eesistuja Malle

§ 199lg 2 p 4,7,8 , 201 lg 2 p 1 järgi; V.

O süüdistus

§ 25

lg 2 – 199 lg 2 p 7 järgi ja J.P süüdistus

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 12.

septmbri Apellatsiooni esitaja Süüdistatav J.P Prokurör Elle-Mai Velling Süüdistatav J.P 2006. a otsus sünd xx.xx.xxxx.a Eesti kodanik, elukoht x Tallinnas, ei tööta, varem kohtu poolt kuuel korral karistatud, viimati 27.04.2006.a Tallinna Linnakohtu poolt

§ 25

lg 2 – 199 lg 2 p 4 järgi 2 kuu ja 20 päevase vangistusega, mida

§ 65

lg 2 alusel suurendati 15.06.2005.a otsusega mõistetud ärakandmata 8 kuu ja 17 päeva võrra, liitkaristuseks mõisteti 11 kuu ja 5 päeva vangistust Kaitsja Adv. Milvi Söörd RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 12. septembri 2006.a otsus osaliselt J.P

§ 65

lg 1 ja 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuses 8 kuud ja 17 päeva ja karistuse kandmise alguse arvestamises alates 27.04.2006.a . Teha uus otsus: Suurendada J.Ple mõistetud raskeimat 27.04.2006.a otsusega mõistetud karistust 11 kuud ja 7 päeva vangistust osaliselt käesoleva otsusega mõistetud karistusega ja mõista liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse kandmise alguseks 09.03.2006.a ja arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 05-06.02.2006.a, s.o 2 päeva. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioon rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK J.P tunnistati süüdi

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistati 9 kuulise vangistusega, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendati ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.

§ 65lg 1 ja 64 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks 15.06.2006.a.

otsusega mõistetud karistusega ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 8 kuud ja 17 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti eelmise kohtuotsusega määratud karistusaja algus 27.04.2006.a. J.P tunnistati süüdi viies varguse katses 2006.a.

1. ja
2. veebruaril ning 06.03.2006.a x korterist J. Õ vara varguses 3576 krooni väärtuses. Sama kohtuotsusega on süüdi tunnistatud ka I.O ja V. O, kuid nende suhtes ei ole kohtuotsust vaidlustatud. APELLATSIOONI SISU. J.P ei vaidlusta oma süüd ega talle mõistetud karistust, vaid üksnes kohtuotsuses märgitud karistusaja algust. Kinnitab, et viibib vahi all alates 09.03.2006.a. Kohus luges aga karistusaja alguseks 27.04.2006.a. Märgib, et tema süüteo arutamisel, milles on tehtud otsus 27.04.2006.a esitati taotlus kõikide tema süüasjade liitmiseks, kuid sellest keelduti ilma igasuguse põhjuseta. 12.09.2006.a. samuti kohus ei arvestanud tema karistusaja algust. Sellest tulenevalt on ta alusetult olnud vangistuses 1 kuu ja 18 päeva. POOLTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS Prokurör leidis, et apellatsioon on põhjendatud, eelvangistuses viibitud aeg tuleb J. P arvata karistusaja hulka Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 2 Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsioonis väidetuga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioon on põhjendatud, maakohtu otsus tuleb aga tühistada ka J. P mõistetud liitkaristuses. J. P on karistatud korduvalt, neist viiendal korral, s.o 15.06.2005.a 1-aastase vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga. Et J. P oli viibinud eelvangistuses, siis kandmata karistus moodustas 8 kuud ja 17 päeva. Järgmisel korral karistati J. P 27.04.2006.a. Tallinna Linnakohtu otsusega katseajal toime pandud kuritegude eest 2 kuu ja 20 päevase vangistusega, mida

§ 65

lg 2 alusel suurendati eelmise, 15.06.2005.a otsusega mõistetud kandmata karistuse – 8 kuu ja 17 päeva võrra ja liitkaristuseks mõisteti 11 kuud ja 7 päeva vangistust, millest loeti kantuks 2 päeva eelvangistuses viibitud aega. Et kõne all olevas kriminaalasjas oli J. P suhtes valitud tõkendiks elukohast lahkumise keeld, siis karistuse kandmise alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev 27.04.2006.a. Vaidlusaluses kriminaalasjas on maakohus jätnud järgimata liitkaristuse moodustamise põhimõtted,

§-s 65 lg-s 1 sätestatu ja

§ 68lg 1 nõuded.

Maakohus on J. P arutusel olevas süüdistusasjas mõistetud karistuse lugenud

§ 65

lg 1 ja 64 lg 1 alusel kaetuks 15.06.2005.a otsusega mõistetud kandmata karistusega. Esiteks rõhutab kohtukolleegium, et

§ 65

lg 1 alusel moodustatakse liitkaristus üksnes mõistetud, mitte kandmata karistustest. Liitkaristuse mõistmisel

§ 65lg 2 alusel peetakse aga silmas kandmata karistust.

Teiseks tuleb silmas pidada, et tingimisi mõistetud vangistusest ja reaalselt mõistetud vangistusest ei saa

§ 65lg 1 ja 64 lg 1 alusel liitkaristust moodustada.

Riigikohus on oma otsustes 3-1-1-43-96 ja 3-1-1-43-97 rõhutanud, et tingimisi mõistetud karistust ei saa liita ega lugeda kaetuks reaalselt ärakandmisele kuuluva karistusega, sest vabadusekaotuse tingimuslik mittekohaldamine ei ole iseseisev karistusliik ja karistuste liitmisel puudub üks liidetav. Samasugust põhimõtet järgib kohtupraktika ka käesoleval ajal. Kolmandaks tuleb järgida põhimõtet, mille kohaselt pärast isikule uue karistuse mõistmist moodustatakse liitkaristus uue ja eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusest. Käesoleval juhul on maakohus põhjendamatul kombel moodustanud liitkaristuse uuest mõistetud karistusest ja kandmata karistusest üleeelmise kohtuotsuse järgi. Seda enam, et maakohtu käsutuses oli 27.04.2006.a J. P süüdimõistev kohtuotsus, millest on üheselt näha, et

§ 65lg 2 alusel J.

P mõistetud liitkaristuses sisaldub juba 15.09.2005.a kohtuotsusega mõistetud kandmata karistus täies ulatuses. Seega tuleb J. P

§ 65

lg 1 ja 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmisel lähtuda vaidlusaluses menetluses mõistetud karistusest 6 kuust vangistustusest ja 27.04.2006.a kohtuotsusega mõistetud karistusest - 11 kuud ja 7 päeva vangistust. Kohtukolleegium selgitab siinjuures, et uue, vaidlustatud kohtuotsusega mõistetud liitkaristusega võrreldes pikaajalisema liitkaristuse mõistmisega ei raskenda ringkonnakohus süüdistatava olukorda, kuivõrd J. P tulnuks ka kohtuotsust vaidlustamata ära kanda jõustunud, 27.04.2006.a otsusega mõistetud karistus. J. P kinnitas ringkonnakohtu istungil, et on teadlik enda vabanemisest alles pärast 27.04.2006.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmist. Käesolevas kriminaalmenetluses peeti J.P kinni 09. märtsil 2006.a /II kd tl 88-91/ ning 10. märtsi 2006.a määrusega kohaldas Harju Maakohus tema suhtes tõkendina vahistamist /II kd tl 106-107/. 3

§ 68lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka.

Nimetatud säte on kohtule järgimiseks kohustuslik. Eelvangistusaja alguseks on isiku kahtlustatavana kinnipidamise päev. Seega on J. P eelvangistuses viibitud aeg

1. märtsist kuni
2. aprillini 2006.a, s.o 1 kuu ja 18 päeva seadusevastaselt maakohtu poolt karistusaja hulka arvestamata jäetud. Et J. P on vahi all alates 09.03.2006.a, siis tuleb karistuse kandmise algust arvestada sellest päevast alates. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, 338 p 2, 340 lg 2 p 4 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 12.09.2006.a otsuse J.Ple

§ 65lg 1 ja 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuses 8 kuud ja 17 päeva.

Malle Preimer Igor Amann 4 Julia Katškovskaja