) § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta esitatud kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. LE § 76 p 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis so alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 7419 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. K. Merisaar`t on kõnealuses asjas kohtuvälise menetleja poolt karistatud rahatrahviga 228 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul üle sanktsiooni keskmise määra. Karistust kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud karistuse määramisel menetlusaluse isiku poolt väljendatud kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud.
kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.
§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Pärnu Maakohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi kaebuse ja asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et K. Merisaar`e kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. 2
-s sätestatud alustel. Kaebuse esitaja on oma kaebuses taotlenud temale kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi vähendamist ning ajatamist majanduslikel põhjustel, so kaebuse esitaja näol on tegemist õpilasega, kes ei oma iseseisvat sissetulekut. Nähtuvalt Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli poolt 22.01.2007.a väljastatud tõendist nr 3 on K. Merisaar nimetatud kooli õpilane täiskoormusega õppes riigieelarvelisel kohal alates 01.09.2006.a kuni 30.06.2008.a. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud, so arvestades vastutust kergendava asjaoluna kaebaja poolt väljendatud kahetsust toimepandud väärteo suhtes ning samuti kaebaja majanduslikku olukorda. Tulenevalt eeltoodust kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt K. Merisaar`ele määratud karistust on võimalik vähendada 150 trahviühikuni, so 9000 kroonini. Kohus, arvestades KarS § 56 lg 1, asus seisukohale, et antud suuruses karistus on piisav mõjutamaks süüdlast edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest. KarS § 66 lg 2 ja 3 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi, kusjuures ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Arvestades eeltoodut ning kaebaja majanduslikku olukorda, kohus leiab, et K. Merisaare`le tuleb võimaldada määratud rahatrahvi tasumist ositi, so kümne kalendrikuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Igor Pütsep Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.