1-07-678 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2007 Tartu Kriminaalasja number 1-07-678 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Istungil osalesid sekretär Piia Saar, prokurör Alar Häidberg Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
- jaanuar 2007 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kahtlustatava Artem Porobanyuki kaitsja adv. S. Musta
(06260101799)määruskaebus Tartu Maakohtu
- jaanuari 2007 kohtumäärusele RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
- jaanuari 2007 määrus muutmata ja Artem Porobanyuki kaitsja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohtu määrusega anti luba kahtlustatava Artem Porobanyuki suhtes tõkendi – vahistamine - kohaldamiseks. M. Porobanyuki kahtlustatakse KarS § 255 lg 1 järgi toimepandud kuriteos, kusjuures nende tegevus oli suunatud KarS § 184 kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemile. Määruse motiivide kohaselt A. Porobanyuki kahtlustatakse esimese astme kuriteos, millega kahjustatav õigushüve on avalik julgeolek. Kriminaalmenetluses on kogutud küllaldaselt dokumentaalseid ja isikulisi tõendeid, mille alusel kahtlustus esitati. Kogutud tõendid ei tekita kahtlusi süüteokoosseisu olemasolus. Eeluurimiskohtunik ei lahenda tõkendi küsimuse arutamisel süü küsimust lõplikult. Kahtlustatav ei eita suhteid isikutega, keda on karistatud narkootiliste ainete käitlemisega seotud kuritegude eest. Kuigi vahistamistaotluses on piiritlenud kahtlusaluse kuriteo toimepanemise aega, mis jääb ligi aastatagusesse minevikku, on kriminaalmenetluses hiljem kogutud uusi tõendeid, millest järeldub kahtlus A. Porobanyuki uute kuritegude toimepanemises. Arvestades KarS §-ga 255 lg. 1 kaitstava õigushüve olulisust ja kahtlusaluse kuriteo raskusastet on küllaldane alus järeldada, et A. Porobanyuk võib jätkata uute kuritegude toimepanemist. Eeltoodut arvestades on küllaldane alus järeldada ka kuritegusid õigusemõistmise vastu, s.t. õiguskorraga kaitstud teise õigushüve kahjustamist. Kergemaliigiline tõkend ei hoia kahtlustatavat uutest kuritegudest Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja kergemaliigilise tõkendi kohaldamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on A. Porobanyuk varem kriminaalkorras karistamata. Tal on kindel elukoht ning ta õpib X. Kaitsja leiab, et puudub igasugune alus arvata, et A. Porobanyuk võib vabaduses viibides jätkata kuritegude toimepanemist. Käesolevas kriminaalasjas puuduvad küllaldased tõendid kuriteokahtluseks. Kahtlustus on esitatud tegevuse eest kuni 02.03.2006, millest on möödas peaaegu terve aasta. Talllinna Ringkonnakohus on 31.05.2006 määruses rõhutanud, et vahistamistaotlusest peavad nähtuma vahistamist põhistavad asjaolud KrMS § 130 lg 2 mõttes. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused KrMS § 130 lg 2 kohaselt võib kahtlustatava või süüdistatava vahistada, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. Ringkonnakohus leiab, et A. Porobanyuk vahistamiseks on seaduslik alus. Maakohus on veenvalt tuvastanud vahistamise aluse ja ringkonnakohus nõustub sellekohaste põhjendustega. Asja materjalidest nähtub, et tegemist on isikuga, keda on alust kahtlustada KarS § 255 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on I astme kuriteo toimepanemises. Seejuures oli moodustatud ühenduse tegevus suunatud narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikule käitlemisele. Taoline tegevus võis kaasa tuua narkootiliste ainete leviku, millega seati ohtu paljude inimeste elu ja tervis. Ringkonnakohus leiab, et mida raskem on kuriteokahtlus (A. Porobanyuki kahtlustatakse I astme kuriteo toimepanemises) seda suurem on oht, et isik võib jätkata kuritegude toimepanemist eesmärgiga välistada vastutust kahtlustuses toodud tegude eest ning oma taoliste tegudega hakata takistama tõe tuvastamist. Eeltoodu alusel tuleb maakohtu määrus, millega kohaldati A. Porobanyuki suhtes tõkendiks – vahistamine – jätta muutmata. Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.