← Eesti

4-07-181\4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Väärteoasja number 4-07-181 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2007.a Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuväline menetleja Lääne PP Kärdla PJ vanemkonstaabel Urmas Soonvald Väärteo asi Erland Aas´a väärtegu süüdistuses KarS § 262 järgi. Asja läbivaatamise kuupäev
  2. jaanuar 2007.a. Menetlusalune isik Erland Aas – sündinud *, *, *, IK *,*, ülalpidamisel kaks alaealist poega, * haridusega, töövõimetuspensionär 70%, elukoht *, *, *, *, varem karistatud vastavalt õiendile. RESOLUTSIOON
  3. Erland Aas KarS § 262 järgi süüdi tunnistada ja mõista karistuseks arest kolm

(3)päeva.
  1. Otsuse täitmine teha ülesandeks Lääne Politseiprefektuuri Kärdla politseijaoskonnale, kohustades arestikambris kohtade vabanemisel kindlustama Erland Aas´a aresti kandmise hiljemalt
  2. märtsiks 2007.a. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu, teatades 7 päeva jooksul kirjalikult kaebuse esitamisest ja esitades 15 päeva jooksul põhjendatud apellatsioonkaebuse kohtuotsusega tutvumiseks kättesaadavast päevast. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Lääne Politseiprefektuuri vanemkonstaabel Urmas Soonvald on koostanud Erland Aas´a kohta väärteoprotokolli selles, et tema
  3. jaanuaril 2007.a., olles alkoholijoobes 1,02 mg/l, oma kodus Kreise talus rikkus oma alaealiste laste ja nende vanaema Marje Kibus´e kodurahu pannes seega toime KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo. Erland Aas tunnistab ennast täielikult süüdi ja kahetseb puhtsüdamlikult. Ta oli kodus parandanud keskküttekatelt ning pärast tööd joonud kaks liitrit õlut „Turbo Disel“ ning siis tekkis vanema pojaga ütlemist õppetükkide pärast ja kui vanaema töölt tuli, siis läks laste kasvatuse pinnalt temaga sõnasõjaks. Ta on 70% invaliid autoavarii tagajärjel, kus sai surma tema abikaasa ning ta kasvatab üksi kahte last koos ämmaga. Pärast abikaasa surma on tal tekkinud psüühilised probleemid ja korras ei ole ka füüsiline tervis. Arst ei ole lubanud kogu aeg valuvaigisteid tarvitada ning seetõttu võtab ta vahel veidi alkoholi, kuid siis läheb ütlemiseks ämmaga ja nii probleemid kuhjuvad. Ta soovib siiski kasvatada oma lapsi kõige parema äranägemise vaimus. Intsidenti ämmaga
  4. jaanuaril 2007.a. ta ei eita. Marje Kibus´e ütluste kohaselt tuli ta
  5. jaanuari õhtul töölt ning nägi, et vanem tütrepoeg Erki on nutnud ja siis tuli välja, et tema väimees on alkoholijoobes ja lapsega ilmselt halvasti käitunud. Seetõttu läkski Erland Aas´aga ütlemiseks ja lõpuks tuli kutsuda politsei, kes viimase kainenema viis. Asjast on teadlik ka valla sotsiaaltöötaja ja ilmselt peakski midagi ühiselt ette võtma. Kohtuvälise menetleja ütluste kohaselt tekitab Erland Aas ikka aeg-ajalt probleeme. Põhiliselt tekkivad tülid ämmaga seepärast, et Erland Aas tarvitab alkoholi ja siis juba ka laste kasvatusküsimuste pinnalt. Siis on vaja tihti politsei sekkumist ja
  6. jaanuaril 2007.a. tuli Erland Aas toimetada kainenema. Rahatrahvid talle mõjunud ei ole ning seekord tuleks teda karistada arestiga. Kohus, vaaginud kõiki asjaolusid, leiab, et Erland Aas on süüdi KarS § 262 järgi ning teda tuleb karistada arestiga. Ta on invaliid ja karistamine rahatrahviga mõjuks raskendavalt ka alaeliste laste ülalpidamisele. Tema vastutust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Raskendavad asjaolud puuduvad. Väärteoga kellelegi mingit varalist kahju ei tekitatud. Arvestades tema tervislikku seisundit ja laste ülalpidamiskohustust, võib tema aresti kandmise aeg olla lühiajaline. Aresti kandmise algus tuleb aga arestikambris kohtade vabanemiseni edasi lükata ja otsuse täitmine teha ülesandeks Lääne Politseiprefektuuri Kärdla politseijaoskonnale. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VTMS §-dest 107-111 ja 113, mõistab maakohus Erland Aas´a KarS § 262 järgi süüdi. Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.