Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Faktilised asjaolud Lääne Ringkonnaprokuratuuri 30.11.2006.a. määrusega lõpetati
S § 120 ja § 121 järgi, kuivõrd kahtlustatava süü ei ole suur ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kannatanu Ingi Nagel esitas enda ja Rainis Nageli nimel nimetatud määrusele kaebuse Riigiprokuratuurile. Kaebuse motiivide kohaselt õigustab prokurör kriminaalmenetluse lõpetamisega kurjategija poolset kuritegelikku käitumist ning kiidab selle heaks. Prokurör on asunud meelevaldselt seisukohale, et kahtlustatava süü ei ole suur. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks millest lähtuvalt on prokurör tuvastanud avaliku menetlushuvi puudumise. Riigiprokuratuuri 11.01.2007.a. määrusega jäeti Ingi Nageli ja Rainis Nageli kaebus rahuldamata. Määruse kohaselt on süü suurus ja avalik menetlushuvi määratlemata õigusmõisted ja nende sisustamine jääb menetlusotsuse vastuvõtja kaalutlusõiguse piiridesse. Kahtlustatavale etteheidetavate süütegude sanktsioonimäärad viitavad väikesele süüle ning üldjuhul puudub väikese süüga kuritegude menetlemiseks avalik menetlushuvi. Kannatanu Ingi Nagel esitas enda ja Rainis Nageli nimel nimetatud määrusele kaebuse Pärnu Maakohtule. Kaebuse motiivide kohaselt ei nõustu kaebuse esitaja süü suuruse ja avaliku menetlushuvi sisustamisel prokuröri seisukohaga. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole prokuröril õigust süüd enda siseveendumuse järgi hinnata, vaid see tuleks lahendada Karistusseadustikus ja kriminaalmenetlusseadustikus korras. Kaebaja palub kriminaalmenetluse lõpetamise määrus tühistada ja jätkata asjas kriminaalmenetlust. 1
tuleneb kriminaalmenetluse riiklikkuse põhimõte, mille kohaselt kriminaalmenetlust alustatakse ja toimetatakse Eesti Vabariigi nimel. Nimetatust tuleneb riigi karistusvõimu monopol, mille kohaselt kriminaalmenetluslike otsuste tegemine on ainult riigi pädevuses, kes peab selliste otsuste tegemisel lähtuma seadusest ja seadusega sätestatud kaalutlusõigusest. Nimetatust tuleneb ka see, et kannatanul ei ole õigust nõuda riigilt tema õigusi kahjustanud isiku kriminaalkorras süüditunnistamist ja karistamist.
tuleneb kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõte, mille kohaselt kuriteo asjaolude ilmnemisel on uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud toimetama kriminaalmenetlust, kui puuduvad
§-s 199 sätestatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud või kui
§-de 202, 203 või 205 kohaselt puudub alus lõpetada kriminaalmenetlus otstarbekuse kaalutlusel. Seega näeb nimetatud säte ette erandina kriminaalmenetluse teostamise mittekohustuslikkuse, kui esinevad muuhulgas kriminaalmenetluse seadustiku § 202 sätestatud alus kriminaalmenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel. Vastavalt
lg.1 kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.
lg.7 kohaselt kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Lõpetatud kriminaalmenetluse võib prokuratuur käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud alustel oma määrusega uuendada. Eeltoodust tulenevalt on riigil kriminaalmenetluse läbiviimise kohustatud subjektina õigus kaaluda, kas kriminaalmenetluse läbiviimine ja kriminaalrepressiooni kohaldamine kahtlustatava suhtes on otstarbekas, kui isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Antud juhul on prokuratuur nimetatud asjaolude kaalumise tulemusena asunud seisukohale, et Jaan Nageli suhtes kriminaalrepressiooni kohaldamine ei ole otstarbekas. Prokuratuuri kaalutlus- ehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Nimetatu tuleneb PS § 4 sätestatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttest. Kohus kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Kriminaalmenetluse otstarbekuse e. oportuniteedi alusel lõpetamisel tuleb muuhulgas kaaluda ka kriminaalõiguse olemust, eesmärki ja sellest tulenevaid üldpõhimõtteid. Õigusriiklikule alusele rajatud ühiskonnas on välja kujunenud teatavad väärtused, mis on inimese kui indiviidi ja ühiskondliku olendi eksisteerimise seisukohast olulised ja tähenduslikud. Selliste väärtuste (nagu elu, tervis, turvalisus, omand, vaba enesemääramine jm) kaitsmine õigusnormiga annab väärtusele õigushüve tähenduse ning on läbi heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku kujundamise ja kaitsemise suunatud nende väärtuste säilivuse ja stabiilsuse tagamisele. Üldreeglina on kõik õigushüved kaitstavad ja riived heastatavad tsiviilõiguse abil. Täiendavalt tsiviilõigusnormile on valikuliselt seatud kriminaalõigusnormid kaitsma selliseid õigushüvesid, mille tõhusam kaitsmine on õigusriikliku ühiskonnakorralduse toimimise suhtes eksistentsiaalsed. Nimetatus avaldub kriminaalõiguse aktsessoorsuse ja fragmentaarsuse põhimõte. Seega on kriminaalõigusnormi ja selle rakendamiseks kohaldatava kriminaalmenetluse eesmärk kaitsta eelkõige selliseid õigushüvesid, mille kaitsmine muude, õiguse subjekti jaoks vähemkoormavate vahenditega ei ole võimalik või on ebaotstarbekas. Kriminaalrepressiooni kohaldamine on oma olemuselt isiku põhiõigusi niivõrd intensiivselt riivav, et selle kohaldamine on põhjendatud ainult äärmuslikul juhul – kui isik ründab koosseisupärase ja õigusvastase teoga selgelt kriminaalõiguslikult kaitstavat õigushüve ning tema süü on riikliku karistussunni kohaldamiseks piisavalt 2
tulenevalt ei ole menetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel kannatanu nõusolek vajalik. Menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel on antud juhul ainult kohtuvälise menetleja kaalutlusõigus, milles hinnatakse menetlusaluse isiku süü suurust temale etteheidetavas süüteos ning avalikku menetlushuvi sellise süü suhtes riikliku karistusrepressiooni kohaldamiseks. Mõlema kriteeriumi puhul on tegemist määratlemata õigusmõistetega, mille sisustamine jääb kohtuvälise menetleja või kohtu kaalutlusõiguse piiresse. Seega ei ole menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamise puhul tegemist kannatanu õiguste ega kriminaalmenetlusõiguse rikkumisega. Kannatanul on vastava varalise või mittevaralise kahju olemasolu korral õigus nõuda temale J.Nageli õigusvastase käitumisega tekitatud kahju hüvitamist tsiviilkohtumenetluse korras. Vello Lahtvee Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.