1 Ärakiri 1-07-839 KOHTUMÄÄRUS 30.01.2007 Viru Maakohtu eeluurimiskohtunik Heli Väinaste Rakvere kohtumajas läbi vaadanud kahtlustatava A A avalduse vahistuse põhjendatuse kontrolliks t e g i k i n d l a k s: Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna politseivaneminspektor Ants Vahopski menetleb kriminaalasja nr 06259001224, milles alustati menetlust 08.10.2006 KarS § 118 p 1 tunnustel selles, et 08.10.2006 kella 02.10 ajal leiti oma xxxx asuvast korterist noahaavaga rindkeres A Š . Kannatanu toimetati Rakvere Haiglasse. Kuriteos kahtlustatavana peeti 09.10.2006 kinni A A , isikukood xxxx. A A esitati kahtlustus KarS § 118 p 1 järgi selles, et tema, olles alkoholijoobes, 08.10.2006 öösel oma elukohas xxxx asuva korteri elutoas isiklike suhete pinnal lõi ühel korral täägiga rindkere piirkonda oma elukaaslast A Š , millega tekitas kannatanule eluohtliku raske tervisekahjustuse. Talle esitatud kahtlustuses A A ennast süüdi ei tunnista, kuid tema süü on tõendatud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna ringkonnaprokurör Marge Voogma taotles eeluurimiskohtunikult luba vahistada kahtlustatav A A , et viimane ei saaks kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda ja jätkuvalt toime panna kuritegusid, sest A A on kriminaalkorras karistatud 02.06.2005 Lääne-Viru Maakohtu poolt KarS § 263 p 1 järgi 4 kuulise vangistusega tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga ja teda kahtlustatakse katseajal esimese astme kuriteo toimepanemises, mille eest on karistusena ette nähtud vangistus. Viru Maakohtu vahistamismäärusega 11.10.2006 anti luba kahtlustatava A A vahistamiseks. Kohus põhjendas prokuratuuri taotluse rahuldamist sellega, et kahtlustatavat A A on 02.06.2005 karistatud Lääne-Viru Maakohtu poolt KarS § 263 p 1 järgi 4 kuulise vangistusega tingimisi 1 aasta 6 kuulise katseajaga, seega kahtlustatakse A A katseajal toimepandud esimese astme kuriteos, millest tulenevalt on kohtul alust arvata, et kahtlustatavat A A vabadusse jättes võib ta jätkuvalt toime panna kuritegusid. Kahtlustatav A A esitas kohtule avalduse kontrollida vahistuse põhjendatust, kinnitades, et on viiendat kuud rase ning tal on 1 aasta 6 kuu vanune poeg, kes vajab nii ema kui isa. Kahtlustatav A A väidab, et tal on kindel elukoht ning palub tõkend vahistamine asendada tõkendiga elukohast lahkumise keeld, kohustudes ilmuma politseisse ja kohtusse esimese kutse peale. Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna ringkonnaprokurör Marge Voogma leidis kohtuistungil, et kahtlustatava A A avalduse rahuldamiseks alust ei ole, sest vahistamise alused ei ole ära langenud. Kaitsja v.-adv. abi Anti Aasmaa palus kohtuistungil esitatud avaldus rahuldada, asendades tõkend vahistamine tõkendiga elukohast lahkumise keeld. 2 KrMS § 137 lg 1 sätestab, et vahistatu või tema kaitsja võib vahistamisest 2 kuu möödumisel esitada eeluurimiskohtunikule või kohtule taotluse kontrollida vahistuse põhjendatust. Kohus leiab, et kahtlustatava A A avaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele, sest vahistamismääruses äratoodud vahistamise alus, et kahtlustatav A A võib jätkuvalt toime panna kuritegusid, ei ole ära langenud. Kohus on kahtlustatava A A vahistamisel juhindunud KrMS § 127 lg 1 sisust, mis ütleb, et tõkendit valides arvestatakse kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 137 eeluurimiskohtunik m ä ä r a s: Jätta kahtlustatava A A (isikukood xxxx, venelane, kodakondsuseta, haridus 8 klassi, elukoht xxxx, viibib lapsehoolduspuhkusel, varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral) avaldus tõkendi – vahistamine muutmiseks rahuldamata. Kohtumäärus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Eeluurimiskohtunik /allkiri/ H.Väinaste Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtumäärus jõustus 30. jaanuaril 2007.a Nooremreferent I.Golubev
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.