4-06-5133\3

4-06-5133 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar
2. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-06-5133 Kohtunik Igor Amann Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
5. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.B (ik: xxxxxxxxxxx, apellatsioonkaebus RESOLUTSIOON
6. Tühistada Harju Maakohtu
9. a otsus A.Bi väärteoasjas nr 4-06-5133 ja saata väärteoasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
10. Apellatsioonkaebus rahuldada.
11. Määruse ärakiri saata teadmiseks kohtumenetluse pooltele. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates määruse teatavakssaamise päevale järgnevast päevast. elukoht: x, ei tööta), ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
15. a koostas Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna konstaabel Š. B väärteoprotokolli selle kohta, et A. B
18. a kell 18.40 Tallinnas aadressil x viibis narkojoobes, olles eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, millega pani toime NPAS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo. Harju Maakohtu
21. a otsusega väärteoasjas nr 4-06-5133 tunnistati A. B süüdi NPAS §-is 151 kirjeldatud väärteos ning teda karistati arestiga 25 päevaks. Karistuse kandmise aja alguseks loeti menetlusaluse isiku A. B poolt karistuse kandmisele asumise kuupäev ja aresti kandmiseks kohustati teda ilmuma Põhja Politseiprefektuuri arestimajja peale tõkendi – vahistamine – muutmist või kriminaalasjas karistuse kandmist. Ühtlasi mõistis kohus temalt välja riigituludesse ekspertiisitasu 570 krooni. Maakohus luges väärteo toimepanemise menetlusaluse isiku poolt tõendatuks väärteoasja materjaliga, sealhulgas 1 menetlusaluse isiku tunnistusega, et pani toime väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 4470/92, mille kohaselt tuvastati menetlusalusel isikul A. B narkootiline joove fentanüülist. Vastutust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 järgi kohus menetlusaluse isiku käitumises ei tuvastanud. Arvesse võttes seda, et menetlusalune isik A. B on vaatamata varasematele karistustele jätkanud samalaadsete väärtegude toimepanemist, varem karistusena mõistetud rahatrahvid ei ole mõjutanud teda hoiduma toime panemast uusi väärtegusid ja rahatrahvid on tasumata, otsustas kohus kohaldada karistusena aresti.
22. Harju Maakohtu
25. a otsuse peale esitas menetlusalune isik A. B apellatsioonkaebuse, milles ta ei nõustu maakohtu otsusega ja sisuliselt taotleb selle tühistamist. Apellatsioonkaebuse motiivides märgitakse, et kohtuväline menetleja väitis kohtuistungil, et menetlusaluse isiku A. B suhtes ei ole otstarbekas kohaldada karistuseks rahatrahvi, kuna ta ei oma sissetulekut. Apellant märgib, et töist sissetulekut ta küll ei oma, kuid ta saab invaliidsuspensioni. Samuti märgib apellant, et arestimajas puuduvad tema halvale tervislikule seisundile vastavad tingimused, kohtuistungil ei võimaldatud talle viimasena sõna ning talle ei selgitatud kohtuotsuse peale edasikaebamise korda. TALLINNA RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26. Tutvunud väärteoasja materjaliga ja esitatud apellatsioonkaebusega, ringkonnakohus leiab, et apelleeritav Harju Maakohtu otsus tuleb tühistada väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu.
27. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 143 lg-le 1 võib ringkonnakohtunik kohtuistungit korraldamata ja kohtumenetluse pooli välja kutsumata tühistada maakohtu otsuse määrusega üksnes kaebuse põhjal ja saata väärteoasja maakohtule asja uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus, kui ta tuvastab väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise.
28. Menetlusalune isik A. B on oma apellatsioonkaebuse põhistuses märkinud, et kohus ei võimaldanud talle viimasena sõna tema väärteoasja arutamisel Harju Maakohtu istungil. Vastavalt kohtuvaidluse korda reguleeriva VTMS §-i 104 lg-le 1 esinevad kohtuvaidlusel kohtumenetluse pooled kohtu määratud järjekorras ja menetlusalune isik saab sõna viimasena. Väärteotoimikus sisalduvast Harju Maakohtu
31. a kohtuistungi protokollist ei nähtu, et menetlusalune isik A. B sai kohtuvaidlusel viimasena sõna. Kohtuistungi protokollist ei nähtu, et menetlusalune isik A. B kohtuvaidlusel üldse sõna oleks saanud. Seetõttu puudub ringkonnakohtul alus kahtluse alla seada apellandi sellekohase väite tõelevastavust. Ringkonnakohus leiab, et väärteoasja arutamisel Harju Maakohtu
34. a istungil VTMS § 104 lg 1 nõudeid rikkudes menetlusalusele isikule A. B kohtuvaidlusel viimasena sõna mitteandmisega on maakohus rikkunud menetlusaluse isiku A. B kaitseõigust, mis on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes, mis vastavalt VTMS § 148 p-le 3 on kohtuotsuse tühistamise aluseks.
35. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes VTMS §-dest 143 lg 1, 148 p 3 ja 150 lg 2, ringkonnakohus tühistab Harju Maakohtu
38. a otsuse A. B väärteoasjas nr 4-065133 ja saadab väärteoasja Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. I. AMANN 2