4-06-5544\1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja 21.detsember 2006 Tallinn koht Väärteoasja number 4-06-5544 (2373,06,005779) Kohtunik JANIKA LIPSON Väärteoasi Andres Avango kaebus Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna 15.11.2006 otsusele väärteoasjas nr 2373,06,005779 Kaebuse esitaja, ANDRES AVANGO menetlusalune isik Kohtuväline menetleja PÕHJA POLITSEIPREFEKTUUR Liiklusjärelevalve osakond, asukoht: Rahumäe tee 6, 15074 Tallinn Asja läbivaatamise 21.detsember 2006 Tallinn, kirjalik menetlus kuupäev ja koht RESOLUTSIOON Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (VtMS) § 120 lg 1 ja § 132 kohus o t s u s t a s: 1.) Jätta Andres Avango kaebus rahuldamata. 2.) Jätta Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna 15.11.2006 otsus väärteoasjas nr 2373,06,005779 muutmata. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale saab kaevata Eesti Vabariigi Riigikohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kirjalikult teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7.päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kaebus tuleb esitada 30.päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et Riigikohtusse saab menetlusalune isik kaebust esitada üksnes 2 advokaadi vahendusel. Kohus selgitab, et kassatsioonitähtaja läbivaatamatult tagastada. rikkumise korral võib Riigikohus kaebuse Asjaolud: Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna 15.novembri 2006 otsuse kohaselt väärteoasjas nr 2373,06,005779 juhtis Andres Avango 23.oktoobril 2006 kell 02:30 Harju Maakonnas, Keila linnas, Luha tänaval mootorsõidukit alkoholijoobes, millega rikkus Liikluseeskirja (LE) § 76 p 1 nõudeid, pannes sellega toime Liiklusseaduse (LS) § 7419 järgi kvalifitseeritava väärteo. Andres Avango’le määrati LS § 7419 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 190 trahviühiku ulatuses, so 11 400,00 krooni ning võeti lisakaristusena LS § 7419 lg 2 alusel ära juhtimisõigus 3 kuuks. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja tuginenud asjaolule, et olukorras, kus liikluses hukkub igal aastal sadu ning saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali liiklusrikkumiste - sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine - kui rangelt karistatavate õigusrikkumiste kohta. Kaebuse esitaja seisukoht: Kaebuse esitaja palub asendada lisakaristusena kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmine rahatrahviga või asjas otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist. Kaebuse esitaja avaldas, et ta ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kaebuse esitaja leiab, et talle määratud lisakaristus on ülekohtune, määratud rahatrahvi kohaldamisele kaebuse esitaja vastu ei vaidle. Kaebuse esitaja hinnangul on lisakaristus ülekohtune põhjusel, et puudusid raskendavad asjaolud, samuti tunnistas ta oma süüd ja kahetseb. Kaebuse esitaja väitel sõidab ta autoga kuus umbes 3 500,00 km, tal on 3 ülalpeetavat last ja juhtimisõiguse äravõtmine takistab laste ülalpidamist. Kohtuvälise menetleja seisukoht: Kohtuväline menetleja hinnangul on 15.novembri 2006 otsus põhjendatud ja palub kaebus jätta rahuldamata. Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja väitel on mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimine üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning ühiskonnaohtlikkuse tõttu ei saa karistus sellise teo eest olla kerge või menetlusalusele isikule soodne. Kohtuvälise menetleja leiab, et kaebuse esitaja peaks olema vältavalt teadlik tööülesannetest tingitud vajadusest igapäevaselt liigelda ja hoiduma seega liikluseeskirja nõuete rikkumisest, säilitamaks nii juhtimisõigus kui rahalised vahendid. Kohtu seisukoht: VtMS § 120 lg 1 järgi võib kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi, kui kohtumenetluse pooled ei soovi kohtuistungist osa võtta ning kohus selgitanud teise poole seisukoha kaebuse suhtes. Pooled kohtuistungist osa võtta ei soovinud, kohtuväline menetleja esitas kaebusele kirjaliku seisukoha. Kirjalikku menetlust välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei ole. Seega tuleb asi lahendada kirjalikus menetluses. VtMS § 123 lg 2 järgi kontrollib kohus sõltumata kaebuse piiridest kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 3 Kohtuväline menetleja esitas koos kirjaliku seisukohaga väärteoasja nr 2373,06,005779 toimiku. 23.10.2006 väärteoprotokolli nr AB 838727 (tl 1) kohaselt juhtis Andres Avango (isikukood: 3 610622 081) Harjumaal, Keila linnas, Luha tn – Pae tn ristmikul, liikudes Piiri tn suunas mootorsõidukit, olles alkoholijoobes, rikkudes LE § 76 p 1, pannes seega toime LS § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. 23.oktoobri 2006 protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel (tl 2) nähtub, et Andres Avango’l tuvastati 23.oktoobril 2006 Keilas kell 02:35 alkoholijoove 0,63 mg; joobeseisundi tuvastamisel kasutati 8.märtsini 2007 kalibreeritud indikaatorvahendit LION SL-500 nr 12997391; tuvastamise tulemusega oli Andres Avango nõus, loobudes joobeseisundi meditsiinilist tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest. Menetlusaluse isiku 23.10.2006 ülekuulamise protokolli (tl 3) kohaselt on Andres Avango andnud ütlusi, mille kohaselt juhtis ta 23.10.2006 öösel sõiduautot, tal oli vaja sõita poodi ja tagasi, alkoholi oli viimati tarvitanud 0,5h tagasi. Andres Avango ei ole väärteo asjaolusid vaidlustanud, kohtu hinnangul on väärteotoimikus asuva väärteoprotokolliga, alkoholijoobe tuvastamise protokolliga ja menetlusaluse isiku protokollitud ütlustega tõendatud, et 23.10.2006 juhtis Andres Avango Harjumaal, Keila linnas, Luha tn mootorsõidukit, olles alkoholijoobes. LE § 76 p 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis, LS § 7419 lg 1 järgi on mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ette nähtud karistus rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest; lg 2 järgi võib lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õigust kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Kohus, kontrollinud kohtuvälise menetleja 15.novembri 2006 otsuse faktilisi ja õiguslikke asjaolusid leiab, et Andres Avango väärtegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Kohus leiab, et Andres Avango kaebus kohtuvälise menetleja 15.novembri 2006 otsuse osalises või täielikus tühistamises tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses ja kirjalikus vastulauses toodud seisukohaga, mille kohaselt tuleb liiklusalaste rikkumiste korral karistuse määramisel arvestada ka üldpreventiivse aspektiga; liiklusalased rikkumised, sh mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine, on käesoleval hetkel Eesti ühiskonnas üheks teravamaks probleemiks. Kohus leiab, et kaebuse esitaja väited juhtimisõiguse tööalase vajalikkuse kohta ning juhtimisõiguse olemasolu seos laste ülalpidamisega ei ole aluseks lisakaristuse kohaldamata jätmisele. Kohus juhib kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et juhtimisõiguse igapäevane vajadus pidi kaebuse esitajale olema teada ka enne, kui kaebuse esitaja asus joobeseisundis mootorsõidukit juhtima. Isikul on võimalus vabalt valida, kas ta tarbib alkoholi ja ei juhi mootorsõidukit või ta ei tarbi alkoholi ning juhib mootorsõidukit. Joobeseisundis mootorsõiduki juht on ohtlik endale ja samuti teistele liiklejatele. Määratav karistus peab mõjutama isikut edaspidi sarnasest rikkumisest hoiduma, kohtul ei ole veendumust, et antud juhul täidab vajaliku eesmärgi üksnes rahatrahv. Kaebuse esitaja väitega, et lisakaristus on ülekohtune, kohus seega ei nõustu. Lisaks märgib kohus, et kohtuväline menetleja on lisakaristuse määranud minimaalmääras, so juhtimisõigus on ära võetud 3 kuuks, rahatrahv on määratud 190 trahviühiku ulatuses. Kohtu hinnangul vastab määratud karistus toimepandud teole. Seega tuleb Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna 15.novembri 2006 otsus jätta muutmata. Kohtunik: /allkiri//pitsat/