S § 63 lg 1 sätetele arestiga 30 (kolmkümmend) päeva.
05.07.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 809530 selles, et 05.07.2006 kella 21.50 ajal Narva mnt ja Lasnamäe tänava ristmikul Tallinnas peatati sõiduauto BMW 520, mida juhtis Erik Buzetski, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes oli eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Mootorsõiduil puudus korraline tehnoülevaatus ja sõidukit juhiti kohustusliku liikluskindlustuse maksevabal perioodil, millega E.Buzetski rikkus LE § 70 p 1, 2; 219 nõudeid, pannes sellega toime LS § 741 lg 2; 747,
09.07.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 812641 selles, et 09.07.2006 kella 14.15 ajal Kopli ja Maleva tänava ristmikul Tallinnas peatati sõiduauto BMW 520, mida juhtis Erik Buzetski, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes oli eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Mootorsõiduil puudus korraline tehnoülevaatus ja sõidukit juhiti kohustusliku liikluskindlustuse maksevabal perioodil, millega E.Buzetski rikkus LE § 70 p 1, 2; 219 nõudeid, pannes sellega toime LS § 741 lg 2; 747,
30.07.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 815932 selles, et 30.07.2006 kella 07.15 ajal Graniidi ja Malmi tänavate ristmikul Tallinnas peatati sõiduauto BMW 520, mida juhtis Erik Buzetski, kellel puudus vastava kategooria 2 mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes oli eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Mootorsõiduil puudus korraline tehnoülevaatus ja sõidukit juhiti kohustusliku liikluskindlustuse maksevabal perioodil, millega E.Buzetski rikkus LE § 70 p 1, 2; 219 nõudeid, pannes sellega toime LS § 741 lg 2; 747,
06.08.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 840246 selles, et 06.08.2006 kella 17.15 ajal Uus-Maleva maja nr 3 juures Tallinnas peatati sõiduauto BMW 520, mida juhtis Erik Buzetski, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes oli eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Mootorsõiduil puudus korraline tehnoülevaatus ja sõidukit juhiti kohustusliku liikluskindlustuse maksevabal perioodil, millega E.Buzetski rikkus LE § 70 p 1, 2; 219 nõudeid, pannes sellega toime LS § 741 lg 2; 747,
09.08.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 840192 selles, et 09.08.2006 kella 16.30 ajal Uus-Maleva 5 maja juures Tallinnas peatati sõiduauto BMW 520, mida juhtis Erik Buzetski, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes oli eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Mootorsõiduil puudus korraline tehnoülevaatus ja sõidukit juhiti kohustusliku liikluskindlustuse maksevabal perioodil, millega E.Buzetski rikkus LE § 70 p 1, 2; 219 nõudeid, pannes sellega toime LS § 741 lg 2; 747,
10.08.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 840227 selles, et 10.08.2006 kella 03.30 ajal Paldiski mnt 57 maja juures Tallinnas peatati sõiduauto BMW 520, mida juhtis Erik Buzetski, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes oli eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Mootorsõiduil puudus korraline tehnoülevaatus ja sõidukit juhiti kohustusliku liikluskindlustuse maksevabal perioodil, millega E.Buzetski rikkus LE § 70 p 1, 2; 219 nõudeid, pannes sellega toime LS § 741 lg 2; 747,
03.09.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 765384 selles, et 03.09.2006 kella 10.05 ajal Kuldnoka tänava ja Mustamäe tee nurgal parklas Tallinnas peatati sõiduauto BMW 520, mida juhtis Erik Buzetski, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes oli eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Mootorsõiduil puudus korraline tehnoülevaatus ja sõidukit juhiti kohustusliku liikluskindlustuse maksevabal perioodil, millega E.Buzetski rikkus LE § 70 p 1, 2; 219 nõudeid, pannes sellega toime LS § 741 lg 2; 747,
15.06.2006 koostatud vääärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 768166 selles, et 22.04.2006 kella 20.10 ajal peeti Endla 45 maja juures kinni Erik Buzetski, kes toimetati 23.04.2006 kell 01.15 Wismari Haiglasse ning menetlusalusel isikul tuvastati narkootilisest ainest amfetamiin tingitud joove. Samuti leiti menetlusaluse isiku juurest metallkarp, milles oli kaks minigrip kilekotti valget värvi ainega ning süstal. Vastavalt ekspertiisiaktile nr AN-515-06/2591 avastati metallkarbis ja pulbrijälgedega minigrip kilekotis amfetamiini jälgi. Seetõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on arsti ettekirjutuseta tarvitanud narkootilist ainet ning ebaseaduslikult omandanud ja vallanud narkootilist ainet väikeses koguses, pannes sellega toime NPAS § 151 ettenähtud väärteo. Menetlusalune isik on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis 02.04.2006 märkinud, et sõitis mööda Sõle tänavat kodu poole. 11.04.2006 ülekuulamisprotokollis on ta märkinud, et sõitis Lasnamäele ja oli juhtimisõiguse peatamisest teadlik. 16.04.2006 on menetlusalune isik seletanud, et sõitis koju ja unustas sisse lülitada tuled. Enam seda ei kordu. Juhtimisõigus on lõppenud, uut juhiluba saanud veel ei ole. 3 04.06.2006 koostatud ülekuulamisprotokollis on märkinud, et istus autos ja rääkis telefoniga, autoga ei sõitnud. Juhiluba on lõppenud ja ei ole veel uut saanud, liikluskindlustust ja ülevaatust ei ole jõudnud teha, kuivõrd alles ostis auto. 05.07.2006 koostatud protokolli koostamisel on menetlusalune isik ütluste andmisest keeldunud. 30.07.2006 koostatud protokolli on märkinud menetlusalune isik, et kuivõrd alles ostis auto, siis ei ole jõudnud ülevaatust ja kindlustust teha. Juhtis sõidukit juhtimisõiguseta, sest viis tütarlast koju. Rikkumisega on nõus. 06.08.2006 protokolli koostamisel selgitas menetlusalune isik, et on rikkumisega nõus, sõitis Uus-Maleva 7 maja juurest Uus-Maleva 2 maja juurde. Liikluskindlustust ja ülevaatust ei ole, sest alles ostis auto. 09.08.2006 protokolli koostamisel selgitas menetlusalune isik, et on rikkumisega nõus, viis autot garaaži. Liikluskindlustust ja ülevaatust ei ole sellepärast, et alles ostis auto. 10.08.2006 protokolli koostamisel selgitas menetlusalune isik, et sõitis mööda Paldiski mnt-d kodu poole. Liikluskindlustust ja ülevaatust ei ole, sest alles ostis auto. Juhiloa tähtaeg on lõppenud, nõustub rikkumisega. 03.09.2006 protokolli koostamisel seletas menetlusalune isik, et parkis sõidukit teise kohta, sest auto oli valesti pargitud sel ajal kui teda ei olnud Eestis. 15.06.2006 protokolli koostamisel selgitas menetlusalune isik, et 22.04.2006 pidas teda Kristiine Keskuses kinni Falcki töötaja. Läks sinna kingitust ostma ja ostis sealt noa 95 krooniga et seda isale kinkida. Riiete osakonnas sai kokku J. V-ga. Eelnevalt leppis telefoni teel kokku, et tagastab talle võla 1000 krooni. Andis ära. Pärast kassasid peeti kinni. Falcki töötajad palusid taskutest asjad välja võtta ja muude asjade hulgas võttis välja ka plekist karbi, milles oli üks kasutamata süstlanõel, kaks kilekotikest, millest üks on määrdunud valge pulbriga. Kilekotikestes peaks olema amfetamiin. Amfetamiini ostis N. käest Balti Jaamas. Pulbri eest maksis 75 krooni. J. tunneb juba ammu, Amfetamiini tarvitas viimane kord neljapäeva õhtul. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik oma varasemate ütluste juurde ja kinnitas, et 04.06.2006 ta autoga ei sõitnud, vaid istus autos ja rääkis telefoniga. Teiste inkrimineeritud väärtegude toimepanemist menetlusalune isik tunnistas kohtuistungil. Kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu leidis, et liiklusalaste väärtegude toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku ütluste kui ka väärteoasja kirjalike materjalidega, millistest nähtub, et Erik Buzetskil puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja talle ei ole juhiluba välja antud. Peale selle on sõidukil BMW 5201 viimane ülevaatus tehtud 2005 aastal ja liikluskindlustus oli lõppenud samuti 2005 aastal. Menetlusalust isikut on samalaadsete väärtegude eest korduvalt karistatud rahatrahvide ja lühiajaliste arestidega, kuid see ei ole mõju avaldanud. Seetõttu tuleks menetlusalusele isikule liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest määrata arest, lähtudes KarS § 63 lg 1 sätetest. Samas leidis kohtuväline menetleja, et 04.06.2006 episoodis võib menetluse lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, kuivõrd tunnistajate järjekordne väljakutsumine kulutaks liigselt menetlusressurssi ja menetlusaega. Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla leidis, et narkootilise aine tarvitamine arsti ettekirjutuseta ja väikeses koguses narkootilise aine valdamine on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku ütluste kui ka joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise protokolliga, samuti ekspertiisiaktiga. Menetlusalust isikut on varem samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega, millised senini on tasumata. Seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, so aresti, määrates selle 25 päevasena. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi ja väärteoasja kirjalikke materjale, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises on tõendamist leidnud täies ulatuses. Menetlusalune isik on korduvalt kinni peetud samalaadse liiklusalaste rikkumise toimepanemise tõttu ning ta on teadlik sellest, et tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus. Pärast iga kinnipidamist on teda uuesti kinni peetud samalaadse rikkumise eest ning teda on taas kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt. Samas jätkab ta järjekindlalt 4 mootorsõiduki juhtimist isikuna, kellel puudub mootorsõiduki juhtimise õigus ning korduvalt sõidukiga, millel on läbimata tehnoülevaatus ja puudub kohustuslik liikluskindlustus. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd menetlusalune isik on teadlik sellest, et tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus ja teda on korduvalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja ta järjekindlalt jätkab mootorsõiduki juhtimist, on menetluslune isik temale LS § 741 lg 2 järgi inkrimineeritud teod toime pannud ja kohtuvälisel menetlusel on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteona, so mootorsõiduki juhtimisena vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. 04.06.2006 koostatud väärteoprotokollis tuvastatud väärtegude osas leidis kohtuväline menetleja, et menetluse võib otstarbekuse tõttu lõpetada, kuivõrd menetlusaluse isiku süüd eitavate ütluste kontrollimiseks oleks vajalik tunnistajate ülekuulamine. Kohus asub seisukohale, et taoline seisukoht on põhjendatud, kuivõrd menetlusaluse isiku kohtuistungile kutsumisega on kohtul tekkinud raskusi ja menetlusalune isik on hoidunud kõrvale kohtuistungitest. Seetõttu on kohale ilmunud tunnistaja, kuid ilmumata on jäänud menetlusalune isik. Kuivõrd menetlusaluse isiku suhtes on koostatud veel kümme väärteoprotokolli, siis leiab kohus, et puudub vajadus ühe väärteo menetlemiseks uuesti välja kutsuda tunnistajaid ja kulutada menetluseks kohtu ja kohtuväliste menetlejate aega. Seetõttu leiab kohus, et 04.06.2006 episoodis võib menetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlustel, kuivõrd üks väärteoepisood üheteistkümnest samalaadilisest ei saa mõjutada menetlusalusele isikule määratavat karistust. Menetlusalune isik on 10 korral kinni peetud ning tema käitumine on ka 10 korral sisaldanud LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteo koosseisu. Samas on teda alates 05.07.2006 kuni 03.09.2006 kinni peetud seitsmel korral juhtimas sõidukit, millel oli sõlmimata liikluskindlustus ja läbimata korraline tehnoülevaatus. Kahe kuu jooskul on 7 korral menetlusalune isik kinnipidamistel teatanud, et ta just ostis sõiduki ja pole jõudnud seda teha. Seega oli ta teadlik sellest, et juhtis sõidukit, millel puudus kohustuslik liikluskindlustus ja sõiduk ei olnud läbinud korralist tehnoülevaatust. Sellised andmed on kõigil kordadel tuvastamist leidnud ka andmebaasides leiduvate andmetega. Kohus asub seisukohale, et taoline käitumine on kvalifitseeritav LS § 747 ja
Peale selle on E.Buzetskile koostatud väärteoprotokoll NPAS § 151 ettenähtud väärteo toimepanemise kohta selles, et ta 22.04.2006 tarvitas arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet ning omandas ja valdas väikeses koguses narkootilist ainet. Kohtuvälisel menetlusel on E.Buzetski tunnistanud väärteo toimepanemist. Peale selle on joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 1559/393 tuvastatud menetlusalusel isikul narkootilisest ainest amfetamiin tingitud joove. Samuti on 08.05.2006 koostatud ekspertiisiaktis nr AN-515-06/2591 ekspert jõudnud arvamusele, et menetlusaluselt isikult ära võetud metalltoosis ja pulbrijälgedega kilekotis on amfetamiini jälgi. Sellest tulenevalt teeb kohus järelduse, et kuivõrd menetlusalusel isikul puudus arsti ettekirjutus narkootilise aine tarvitamiseks ning ta oli ebaseaduslikult omandanud narkootilist ainet ning valdas väikeses koguses narkootilist ainet ebaseaduslikult, on tegemist NPAS § 151 ettenähtud väärteoga ja selle toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on menetlusaluse isiku ütluste, joobeekspertiisi akti ja eksperdiarvamusega tõendamist leidnud. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem põhiliselt samalaadsete ja ka teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega 146 880 krooni ulatuses, samuti on teda karistatud arestidega 23 päeva ulatuses. Senini on määratud rahatrahvid tasumata. Määratud rahatrahvidele ja lühiajalistele arestidele vaatamata jätkab menetlusalune isik järjekindlalt väärtegude toimepanemist. Seega ei avaldanud senised rahatrahvid sellist mõju, millise tõttu oleks menetlusalune isik loobunud väärtegude toimepanemisest edaspidi. Menetlusalusel isikul legaalne sissetulek puudub ja senised trahvid on tasumata. Seetõttu asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud ning menetlusalusele isikule tuleb määrata karistuseks arest. Arvestades seda, et menetlusalust isikut on varem korduvalt arestiga karistatud 5 ja pärast menetlusesemeks olevat esimest väärtegu jätkas ta vaatamata kinnipdamistele uute samalaadsete väärtegude süstemaatilist toimepanemist, siis peab kohus vajalikuks määrata menetlusalusele isikule liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistuseks aresti maksimummääras ja teiseliigilise väärteo toimepanemise eest aresti maksimummäära lähedasena, mis peaks välistama menetlusaluse isiku poolt uute samalaadsete väärtegude toimepanemise vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest maksimummääras, samuti tuleb temalt VTMS § 111 p 8 alusel välja mõista menetluskulu. Väärteoasjade materjalidest nähtuvalt on menetlusalune isik 10 korral toime pannud LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteo ning nendest kordadest 7 korral on ta samaaegselt, seega ühe teoga, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule toime pannud ka LS § 747 ja
S § 63 lg 1 sätetest, mille kohaselt juhul, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Käesoleval juhul on LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteo eest karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest, LS § 747 ettenähtud väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 30 trahviühikut ning
lg 2 ettenähtud väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 50 trahviühikut. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et menetlusalusele isikule tuleb määrata karistus LS § 741 lg 2 sanktsiooni järgi. Peale selle nähtub väärteoasja materjalist, et menetlusalune isik on toime pannud ka NPAS § 151 ettenähtud väärteo, millise toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut või arest. Kuivõrd tegemist on eriliigiliste väärtegudega ning neid ei ole toime pandud ühe teona, siis tuleb määrata erinevate väärtegude toimepanemise eest ka eraldi karistused KarS § 63 lg 3 sätete kohaselt. Kuivõrd eri väärteokoosseisule vastavate tegude eest määratakse eraldi karistused, siis ei ole neid ka võimalik liita, mistõttu kuuluvad need karistused ka eraldi ärakandmisele. Kohtuistungil taotles menetlusalune isik aresti ärakandmist ositi nädalavahetustel. Kohus asub seisukohale, et taoline karistuse kandmise viis annaks menetlusalusele isikule võimaluse samaaegselt jätkata samalaadsete väärtegude toimepanemist ja teda ei oleks uute väärtegude toimepanemise eest enam võimalik karistada, sest talle on määratud karistus ülemmääras. See aga tingiks olukorra, kus iga uue teo toimepanemine kergendaks menetlusaluse isiku olukorda ning muudaks võimatuks karistuse ärakandmise. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks menetlusaluse isiku suhtes KarS § 66 lg 1 sätteid kohaldada. Märt Toming kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.