1-06-11893\4

(06231400520)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Külli Vendik Kriminaalasi Ants Villemsoni süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav A n t s VILLEMSON - isikukood XXXXXX, Eesti kodanik; keskharidusega, elukoht: XXXXXXX; töötab juhutöödel; varem kriminaalkorras karistatud 24.07.2006.a. Pärnu Maakohtu (Rapla kohtumaja) otsusega KrK § 424 järgi – 6 kuud vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 10 kuuks; väärtegude eest karistatud rahatrahviga; tõkendit kohaldatud ei ole. Kaitsja vandeadvokaat Veljo Viilol RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada A n t s (üks) aasta vangistust. VILLEMSON KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 1 KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (4 kuud) võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui A. Villemson 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 juhtimise õigus 2 (kaheks) aastaks. alusel ära võtta A. Villemsonilt mootorsõiduki KarS § 65 lg 1 alusel lugeda mõistetava karistusega kaetuks Pärnu Maakohtu 24.07.2006.a. otsusega mõistetud karistus ning lõppkaristuseks jääb 8 kuud vangistust tingimisi 18kuulise katseajaga ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 aastaks. Katseaja alguseks on 24.07.2006.a., s.o. eelmise otsuse kuulutamise päev ning lisakaristuse alguseks on eelmise otsuse jõustumise päeva, s.o. 01.08.2006.a.
2. Välja mõista Ants Villemsonilt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. määratud kaitsjale makstavast tasust 1 000 (üks tuhat) krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. A. Villemson isikuna, keda mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis on Põhja PP otsusega 11.11.2005.a. karistatud rahatrahviga 10 200 krooni, uuesti kehtiva karistatuse ajal, s. o.
3. aprillil 2006.a kella 21.49 ajal Harjumaal Saue vallas Pärnu mnt.558 juures suunaga Tallinna poole juhtis joobeseisundis mootorsõidukit Renault 21 registrimärgiga 731 TBX; Sellega pani A. Villemson toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Süüdistatav A. Villemson tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja V. Viilol pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. A. Villemsoni süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü täielikule omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud: - ärakirjaga Põhja Politseiprefektuuri otsusest 11.11.2005.a., mille kohaselt A. Villemsoni on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes (tl. 7); -väärteoprotokolliga 08.04.
4. (tl 8) ja alkoholijoobe tuvastamise protokolliga 08.04.2006.a., mille kohaselt A. Villemson nõustus joobeseisundi tuvastamisega indikaatorvahendiga; joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ja vereproovis alkoholisisalduse määramist ei nõudnud (tl.10); -õiendiga liiklusjärelevalve osakonna andmebaasist (tl.13) ja väljavõttega karistusregistrist (tl.11-12) eelnevate süütegude ja karistuste kohta; - samuti A. Villemsoni enda ütlustega eeluurimisel ( tl. 9, 16-18). Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et A. Villemsoni süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi. Karistuse mõistmisel lähtub kohus A. Villemsoni süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et A. Villemsoni pole võimalik karistada rahalise karistusega. Eelnevalt mõistetud rahatrahv pole olnud talle piisavaks vahendiks, et hoiduda uue samaliigilise süüteo toimepanemisest; samuti puudub tal kindel töökoht ja regulaarsed sissetulekud. Kuna A. Villemson oli joobeseisundis sama autot juhtinud ka paar tundi varem Raplamaal ning selle eest on teda karistatud Pärnu Maakohtu 24.07.06.a. otsusega vangistusega tingimisi, siis peab kohus põhjendatus samaliigilise karistuse mõistmist ka selle kuriteoepisoodi puhul – s.o. vangistus tingimisi kriminaalhooldaja järelevalve all ning eelmise mõistetud karistuse võib lugeda kantuks uue mõistetava karistusega KarS § 65 lg 1 alusel. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust (vangistust) vähendada ühe kolmandiku võrra. Samuti peab kohus põhjendatuks kohaldada lisakaristust mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol ning see peab olema pikem kui eelmise otsusega mõistetud karistus, sest samal õhtul, pärast kinnipidamist ja protokolli koostamist, istus A. Villemson uuesti autorooli ega hoolinud ohust, mida teistele liiklejatele võib põhjustada joobes autojuht. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära. Arvestades A. Villemsoni varanduslikku seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud osaliselt riigi kanda (s.o. kaitsetasu osas) ning uue sundraha väljamõistmist ei pea kohus põhjendatuks. Sundraha on A. Villemsonilt juba välja mõistetud eelmise kohtuotsusega, ning õiguskaitseorganite töö kooskõlastamatuse tõttu toimus tema süüasjade arutamist eraldi kohtumenetluses. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 238, 311,
5. Kohtunik