1-06-13133\3

(05231400548)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Külli Vendik Kriminaalasi Karli Sirkeli süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Peeter Pool Süüdistatav K a r l i SIRKEL - isikukood XXXXXXX, Eesti kodanik; keskharidusega, elukoht: XXXXXX (vanaema juures) või XXXXXX; töötas FIE-na ehitustel; varem kriminaalkorras karistatud: 23.03.1999.a. Saare Maakohtu otsusega KrK § 195 lg 2 järgi – 1 aasta vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga; korduvalt karistatud väärtegude eest rahatrahvidega, trahvid osaliselt tasumata; tõkend – vahi all pidamine alates 17.12.2006.a. Kaitsja vandeadvokaat Veljo Viilol RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada K a r l i SIRKEL KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (1 kuu ja 20 päeva) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3 (kolm) kuud ja 10 päeva vangistust. 2 KarS § 74 alusel ei pöörata vangistust täitmisele, kui K. Sirkel 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded Pärnu Maakohtu KrHO juhatajal määrata K. Sirkelile kriminaalhooldaja. Tõkend – vahi all pidamine tühistada ja K. Sirkel vabastada kohtusaalis ning mõistetud vangistusest lugeda katuks eelvangistusaeg 1 (üks) kuu ja 6 (kuus) päeva vangistust. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta K. Sirkelilt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks.
2. Välja mõista K. Sirkelilt menetluskulud riigieelarve tuludesse (tasuda 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr. 221023778606; viitenumber 2800049777) – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 1 811,30 kr (üks tuhat kaheksasada üksteist krooni ja 30 senti) ning sundraha 5 400 (viis tuhat nelisada) krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. K. Sirkel isikuna, keda mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis Lääne PP Kuressaare PJ otsusega 12.04.2004.a. karistati rahatrahviga 12 000 krooni, kehtiva karistatuse ajal uuesti, s.o.
3. mail 2005.a kella 10.00 ajal Harjumaal Kuusalu vallas Valkla-Kiiu tee
4. kilomeetril juhtis joobeseisundis registreerimata mootorsõidukit VAZ
5. Sellega pani K. Sirkel toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Süüdistatav K. Sirkel tunnistas end kohtuistungil süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja adv. V. Viilol pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. Kohus leiab, et K. Sirkeli süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud: - ärakirjaga Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare PJ otsusest 12.04.2004.a., mille kohaselt K. Sirkelit karistati mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest 22.02.04.a. Salme alevikus rahatrahviga 12 000 krooni (tl. 6); -väärteoprotokolliga ( tl. 9) ja joobeseisundi tuvastamise protokolliga 15.05.05.a. (tl. 11) mille kohaselt juhtis K. Sirkel Kuusalu vallas mootorsõidukit joobeseisundis; indikaatorvahendiga on tuvastatud alkoholijoove. Joobeseisundi sellise tuvastamisega K. Sirkel nõustus; 3 joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest, s.h. vereproovis alkoholisisalduse määramisest ta loobus ja kinnitas seda protokollis oma allkirjaga; -õiendiga liiklusjärelevalve osakonna andmebaasist (tl.16 - 17) ja väljavõttega karistusregistrist (tl.18 - 19), mis kajastavad varasemaid korduvaid õiguserikkumisi, määratud karistusi ja nende karistuste täitmist. - samuti K. Sirkeli enda ütlustega eeluurimisel ( tl. 12 - 14), kus ta tunnistab oma tuttavalt T. Rebaselt saadud auto juhtimist joobeseisundis; oma tegu kahetses. Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et K. Sirkeli süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi. Karistuse mõistmisel lähtub kohus K. Sirkeli süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ning süüdlase isikut ja nõustub prokuröri ning kaitsja seisukohaga, et K. Sirkelit pole võimalik karistada rahalise karistusega. Tal on tasumata olulistes summades väärtegude eest mõistetud rahatrahve, tal puudub kindel töökoht ja regulaarsed sissetulekud. Varasem mõistetud rahatrahv pole olnud piisavaks vahendiks, et ära hoida uue samaliigilise teo toimepanemist. K. Sirkel on pikemat aega kõrvale hoidunud eeluurimisest, aga ka kohtulikust menetlusest, sest pidevalt on ta vahetanud oma elukohti ning jätnud ilmumata menetlejate kutsetele. Sellest tingituna on tema suhtes valitud tõkendiks vahistamine ja ta on vahi all viibinud rohkem kui kuu. K. Sirkelile vangistust mõistes kohus leiab, et süüdlasele piisab nn. šokivangistusest (s.o. senine vahi all oldud aeg ) ning mõistetavast vangistusest ülejäänud osas võib ta tingimisi vabastada, andes ta kriminaalhooldaja järelevalve alla, s.o. vangistust mõistes kohaldada tema suhtes KarS § 74 ja § 75 sätteid. Õiguskorra kaitsmise huvides peab kohus vajalikuks lisakaristuse kohaldamist ning mootorsõiduki juhtimise õigus tuleb temalt ära võtta prokuröri poolt taotletud määras, s.o. üheks aastaks ja kuueks kuuks. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 5 400 krooni. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 238, 311,
6. Kohtunik