4-06-3546 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. november 2006.a Haapsalus Väärteoasja number 4-06-3546 Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Istun

§ 7lg 2 kohaselt ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja etteheide A.Popovile ei tulene seadusest ja asjaolu, et A.Popov oma naist sündmuskohale ei kutsunud, ei tõenda tema süüd. Vastupidiselt on aga kohustatud kohtuväline menetleja kohustatud tagama kohtuvälise menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. See tähendab aga ka seda, et kohtuvälise menetleja otsus peab olema põhistatud ja rajanema tõenditel. VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega on kohtul kohustus uurida väärteoasja asjaolusid igakülgselt ja täielikult sõltumata kohtuvälise menetleja otsusest ja tema poolt kogutud tõenditest. Kohus leiab, et ka väärteoasjas kogutud ja kohtule esitatud ning kohtus uuritud kirjalikud tõendid ei tõenda A.Popov poolt 14.07.2006 mootorsõiduki juhtimist. Seega saab kohus tugineda kohtus üle kuulatud tunnistajate ja menetlusaluse isik enda ütlustele. Vastavalt Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-69-05 saab tunnistaja J.Ratas (kes menetles politseiametnikuna sama väärteoasja) ütlusi kasutada vaid menetlustoimingute käigu kohta aga mitte sündmuse tehiolude kohta. Kohtus andsid menetlusalune isik ja tunnistajad Valeri Tšinjajev ning Marina Popova kokkulangevaid ütlusi – et autot juhtis sel päeval Marina Popova. Tunnistaja V.Põllula tunnistas, et kui hall VW Golf Metsa poe juurest liikuma hakkas, siis tema istus politseiautos ja ise ei näinud seda (kes rooli istus). Kinnitab, et nägi, kui auto parkis teiste autode vahele. Ka kaebuse esitaja ja tunnistaja M.Popova kinnitavad, et auto pargiti teiste autode vahele, sinnapoole, kust tuli politseiauto, jäi mikrobuss. Tunnistaja Viljar Põllula andis kohtus ütlusi, et tema nägi, et juhi kohalt peale peatumist väljus A.Popov. Tunnistaja Põllula väidab, et autoga oli kogu aeg silmside ja nägi, et ainult kaks meest tuli autost välja, rohkem seal kedagi ei olnud. 4-06-3546 Ärakiri A.Popov aga väidab, et jõudsid kõik autost väljuda ja ka autost eemalduda, kui politsei neile bussiga järgi sõitis ja selja taga peatus. A.Popov lisas ka skeemi, kust on näha, et auto on pargitud maja otsa juurde ja A.Popov ja V.Tšinjajev on juba peaaegu maja teise otsa juures ja politseibuss on peatunud nende selja taga, VW Golfist edasi. Ka tunnistaja V.Tšinjajev tunnistas, et auto parkimise ja politsei tuleku vahel oli nii palju aega, et jõudsid autost välja tulla, M.Popova jõudis trepikotta minna ja nemad A.Popoviga jõudsid edasi liikuda. Tunnistaja M.Popova kinnitas, et tema juhtis autot ja tema läks koheselt peale auto parkimist majja sisse ja politseiauto tulemist tema ei näinud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et isikud olid jõudnud politsei saabumiseks juba autost eemalduda – tõendamist on leidnud nii menetlusaluse isiku enda ütlustega ja tunnistajate ütlustega, et auto pargiti, A.Popov ja V.Tšinjajev jõudsid autost eemalduda ja politseibuss jõudis nende juurde alles maja teise otsa juures. Eelkirjeldatud asjaolu tekitab kohtul põhjendatud kahtluse, kas politseiametnikud olid auto peatumise hetkel autole nii lähedal, et oleks olnud võimalik eksimatult kindlaks teha, kes autot juhtis. Tunnistaja V.Tšinjajev tunnistab, et esmalt peeti kinni tema (seda tunnistavad ka A.Popov ja tunnistaja V.Põllula) ja talle ütles politseinik, et tema juhtis autot ja tema on omanik. Ka selline asjaolu jätab kahtluse, et politsei tegelikult ei olnud veendunud, kes juhtis autot. Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-66-06 leidnud, et kohus ei tohi eirata

§ 7

lg 2 ja 3 sätestatud põhimõtteid, mille kohaselt kohtuotsus peab rajanema tõendatuks tunnistatud asjaoludele, mitte aga oletustele ja kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohus leiab, et antud väärteoasjas ei ole võimalik kohtuvälises menetluses ning kohtumenetluses kogutud tõenditega tekkinud kahtlusi kõrvaldada ja seetõttu tuleb kahtlused tõlgendada kaebuse esitaja kasuks. Väärteoasjas kogutud tõendid on vastuolulised ja lähtudes süütuse presumptsioonist tuleb A.Popov kaebus rahuldada ja lõpetada väärteomenetlus tema teos väärteotunnuste puudumise tõttu, kuna ei ole tõendatud, et A.Popov väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit juhtis. Seega ei ole A.Popovile väärtoeotsuses süüks arvatud väärtegude toime panemine A.Popov poolt tõendamist leidnud ja kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada täies ulatuses ja lõpetada menetlus A.Popov suhtes VMS § 29 lg 1 p 1 alusel. MENETLUSKULUD Kohtuistungil osalenud tunnistaja J.Ratas esitas kohtule taotluse tasuda talle seoses kohtusse ilmumisega sõidukulud ja saamata jäänud päevapalk. Kohus 31.10.2006 määrusega rahuldas tunnistaja taotluse ja määras tasuda talle kokku 725 krooni 70 senti /tl 33/. VMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid.

§ 181lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik.

Lähtudes eeltoodust tuleb tunnistajale makstud kuld jätta riigi kanda. Otsuse tegemisel juhindub kohus VMS §-dest 29 lg 1 p 1, 132 p 3, 133, 134, 156 lg 1 ja 3,

§ 7lg 2, 3, § 183.

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 4-06-3546 Ärakiri