KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. november 2006.a Tallinn, avalik kohtuistung Kriminaalasja number 1-06-782 Kohtukoosseis Eesistuja Malle P

§ 238lg 2 alusel vähendatud karistuses ning Kar

S § 65 lg 2, 64 alusel mõistetud liitkaristuses. Teha uus otsus: Mõista T.K KarS § 22 lg 3 – 209 lg 2 p 3 järgi karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 238

alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada T. K mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 01.09.2003.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 3 aasta 7 kuu ja 28 päeva – võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 4 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. T.K apellatsioon rahuldada osaliselt, V.E ja K.J apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. V.E tunnistati süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi ja karistati 3 aastase vangistusega, mida

§ 238

lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendati, kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust, karistusaja alguseks loeti 07.08.

1. K.J tunnistati süüdi KarS § 209 lg 2 p 1,3 järgi ja karistati 2 aasta ja 6 kuulise vangistusega, mida ühe kolmandiku võrra vähendati, kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta ja 8 kuud vangistust, karistusaja alguseks loeti 31.01.2006.a T.K tunnistati süüdi KarS § 22 lg 3 – 209 lg 2 p 3 järgi ja karistati 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega, mida vähendati ühe kolmandiku võrra, kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 01.09.2003.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osa – 3 aasta 7 kuu ja 28 päeva - võrra ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 02.08.2006.a.
2. V.E ja K.J tunnistati süüdi selles, et nad 2004.a Ämari vanglas karistust kandes otsustasid varalise kasu saamiseks petta M. L raha. K. J, kasutades varjunime H ning politseiametnikuna esinenud V. E, helistasid korduvalt M. L ja selgitasid, et vägistamise eest vahistatud M. L on tarvis politseile ja muudele ametnikele maksta vabastamise eest ja kanda T.K abikaasa K.K 2 (R) arveldusarvele raha. M. L poolvend A. M kandiski eksimusse viidud M. L palvel 27.02.2004.a M. L kuuluva 5000 krooni K. K arvele, seejärel 01.03.2004.a enda raha 10 000 krooni, 03.03.2004.a 15 000 krooni ja 05.03.2004.a 20 000 krooni. M. L kandis 10.03.2004.a A. M käest saadud 30 000 krooni nimetatud arveldusarvele. 2004.a märtsis andis V. Ei ja K. Ji poolt eksimusse viidud M. L Saare maakonnas Kuivastu sadama lähistel 30 000 krooni ja Leisi teeristis 50 000 krooni A. M saadud raha M. L üleandmiseks K. Ji poolt kuriteo kaasaitamisele kaasatud T.Kile, kes toimetas raha V. Ele ja K. Jile edasi. Kogu raha omastasid V. E ja K. J. A. M tekitati kokku 155 000 krooni kahju, M. L 5000 krooni. T.Ki tunnistati süüdi eelkirjeldatud kuriteole kaasaaitamises – ta võimaldas kasutada oma abikaasa K. Ki arveldusarvet eksimusse viidud A. M ja M. L poolt raha ülekandmiseks ning kandis oma abikaasa arvelt raha edasi K. Ji poolt antud arveldusarvetele. Osa rahast võttis ta K. Ki deebetkaardi abil sularahaautomaadist välja ja andis edasi tuvastamata isikule V. Eile ja K. Jile üleandmiseks. 2004.a märtsis käis T.Ki kahel korral Saaremaal M. L 80 000 krooni vastu võtmas – Kuivastu sadamas sai 30 000 ja Leisi teel 50 000 krooni ja andis üle tuvastamata isikule kinnipidamiskohas viibivatele V. Ele ja K. Jile edasiandmiseks. APELLATSIOONIDE SISU 3.1 K.J taotleb talle mõistetud karistuse leevendamist. Taotlust põhjendab sellega, et on andnud eeluurimisel ausalt ütlusi ja aidanud kaasa kuriteo avastamisele, mille tõttu on tekkinud tal reaalne oht elule ja tervisele. Seetõttu kannatab ta paanikahäirete all ja tarvitab pidevalt antidepressante. Teatab, et ringkonnakohtu istungil ise osaleda ei soovi. Kahetseb toimepandut siiralt ja soovib pärast karistuse kandmist asuda kohe tekitatud kahju hüvitama. Töökoht on tal olemas, soovib ka haridusteed jätkata. 3.2 V.E vaidlustab apellatsioonis samuti maakohtu otsuse üksnes talle mõistetud karistuse osas ja taotleb kergemaliigilise karistuse mõistmist. Ta on toimepandud kuritegu kahetsenud. Kohus arvestas asjaolu, nagu ta oleks kohtumenetlusest kõrvale hoidunud, kuid seda ta ei teinud. Helistas alati kohtusekretärile ja küsis istungi toimumise kohta. 25.07.2006.a ei läinud ta seetõttu istungile, et oli teadlik T. Ki haigusest ja istung poleks nagunii toimunud. Tal pole olnud isegi mõttes kohtust kõrvale hoida. 2005.a detsembri alguses vabanes ta 5-aastase vangistuse kandmiselt. Käesoleva kuriteo toimepanemise tõttu võttis ta endalt ka võimaluse ennetähtaegseks vabanemiseks, seega on juba karistada saanud. Vabaduses asus ta kohe tööle, asutas ehitusfirma, kõik oli korras, töölepingud olid sõlmitud. Peale selle põeb tema elukaaslane vaimuhaigust ja on ravil. Talu on järelevalveta, loomade eest hoolitseb naabrinaine. Nii ei saa see aga kesta kaua. 3.3 T.Ki taotleb kohtuotsuse tühistamist talle mõistetud karistuse osas. Ta kinnitab, et kahetseb siiralt, on kannatanute ees vabandanud, saab aru, et on aidanud kaasa kuriteole, kuigi ta kellelegi halba ei soovinud. Ta on järginud korralikult kõiki katseajast tulenevaid kontrollnõudeid. Tema perre on novembris sündimas laps. T. Ki leiab, et liitkaristus, mis talle mõisteti on rängalt pikk, taotleb leida võimalus, et ka seda karistust tingimisi täitmisele ei pöörataks. POOLTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4.1 Prokurör leidis, et apellatsioonid rahuldamisele ei kuulu, maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. 3 4.2 V.E, T.Ki ning nende kaitsjad toetasid apellatsioone ja taotlesid kohtuotsuse tühistamist karistuse mõistmise osas. K.Ji kaitsja toetas apellatsiooni. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5.1 Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsioonidega, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et V.Ei ja K.Ji apellatsioonid on põhjendamatud ega anna maakohtu otsuse tühistamiseks alust, T.Ki apellatsioon väärib osaliselt tähelepanu. 5.2 Maakohus on süüdistatavatele karistust mõistes lähtunud KarS §-s 56 sätestatust, arvestanud süü suurust mõjustavalt vastutust raskendavate asjaolude puudumist, vastutust kergendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Maakohtu seisukohad on otsuses veenvalt põhistatud ning V. Ei ja K. Ji osas nõustub kohtukolleegium nende seisukohtadega täies mahus. 5.3 V. Ei arusaam, nagu oleks maakohus talle karistuse mõistmisel arvestanud kohtumenetlusest kõrvalehoidumist, on ekslik. Maakohus viitab oma otsuses nimetatud asjaolule üksnes seoses süüdistatavate poolt kohtuistungil esitatud taotlustega nende suhtes valitud tõkendi – vahistamine – muutmiseks. Kohtuotsuse tekstist on selgelt arusaadav, et karistusmäära valikul ei ole kohus kohtumenetlusest kõrvalehoidumist arvestanud. 5.4 V. Ei taotlus kergemaliigilise karistuse mõistmiseks on seadusliku aluseta, kuivõrd KarS § 209 lg 2 näeb karistusena ette üksnes vangistuse. Ringkonnakohtu istungil täpsustas V. E oma apellatsiooni ning selgitas, et sellesisulist taotlust esitades pidas ta silmas karistusest tingimisi vabastamist. Kohtukolleegium on aga seisukohal, et V. Ei karistusest vabastamine pole põhjendatud ega võimalik. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et isiku karistusest tingimisi vabastamine on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega. Nimetatud seisukohta on väljendanud korduvalt oma otsustes Riigikohus (otsused 3-1-1-14-02; 3-1-1-7903 jt). Maakohtus pole tuvastatud ja apellatsioonis ei viidata ühelegi asjaolule, mida võiks käsitada KarS § 74 kohaldamise aluseks oleva märkimisväärse erisusena. Apellatsioonis loetletud asjaolud – ehitusfirma asutamine, elukaaslase haigus ja talu järelevalvetus – ei seondu V. Ei poolt toimepandud kuriteo tehioludega ega tema isikuandmetega. Apellatsioonis loetletu ei saa olla ka asjaoludeks, mida võib karistuse kohaldamisel arvestada kergendavana KarS § 57 lg 2 mõttes. Mis puutub V. Ei väitesse, nagu oleks ta käesoleva kuriteo toimepanemise eest juba karistada saanud, sest tal puudus võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, siis see on asjakohatu. Vangistust kandis V. E 18.11.2003.a kohtuotsuse alusel. Kohtukolleegium on seisukohal, et V. Ei apellatsioon ei saa olla seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tühitsamise aluseks. 5.5 K.Jile mõistetud karistuse leevendamiseks puudub samuti alus. Puhtsüdamlikku kahetsust, mis iseenesest eeldab ka süü tunnistamist, on maakohus K. Ji puhul kergendava asjaoluna arvestanud. Kohtukolleegium möönab, et kahtlustatavana ülekuulamisel 02.08.2004.a. on K. J kuriteo tehiolud avaldanud ja oma süüd tunnistanud, kuid see ei ole käsitletav süüteo avastamisele aktiivse kaasaaitamisena KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine tähendab koostööd süüteo asjaolusid väljaselgitava isikuga vms, kriminaaltoimiku materjalid K. Ji sellisele rollile ei viita. Muuhulgas peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et esimesena süüdistatavatest andis kuriteo tehiolude kohta ütlusi T. Ki /I kd tl 40-43/, kelle väitel tegutses ta K nimelise isiku juhtnööride alusel. 4 Kohtukolleegium leiab, et varem seitsmel korral kohtu poolt karistatud K. Jile KarS §- 209 lg 2 sanktsiooni keskmisest määrast allapoole jääva karistuse leevendamiseks ei ole alust. 5.6 T.Ki apellatsioonis esitatud taotlus talle mõistetud liitkaristuse tingimuslikult kohaldamata jätmiseks ei saa kuuluda rahuldamisele, kuivõrd seadus sellist võimalust ette ei näe. T. Ki pani kõne all oleva kuriteo tahtlikult toime Tallinna Linnakohtu 01.09.2003.a otsusega määratud katseajal. Seega on möödapääsmatu KarS § 74 lg 5 kohaldamine. Nimetatud sätte järgi pööratakse karistus täitmisele, kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega. Liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo. Seega on maakohus T. Kile mõistnud liitkaristuse täpselt seadust järgides ning mingeid alternatiivseid võimalusi seadus ette ei näe. 5.7 Kohtukolleegium ei nõustu aga maakohtu otsuses väljendatud seisukohaga selles, mis puudutab T. Kile KarS § 22 lg 3 – 209 lg 2 p 3 järgi mõistetud karistust. Kohus leidis, et T. Ki puhul vastutust kergendavad asjaolud puuduvad. Samas nähtub kohtuistungi protokollist, et T. Ki on ennast süüdi tunnistanud ja oma tegu kahetsenud /II kd tl 45, 48/. Põhjendused, miks kohus ei ole T. Ki poolt avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust vastutust kergendava asjaoluna arvestanud, kohtuotsuses puuduvad. Samas on maakohus varem palju kordi karistatud kuriteo täideviijate V. Ei ja K. Ji puhul nende poolt avaldatud kahetsust karistuse mõistmisel arvestanud. Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohtu poolt T. Ki puhul kõne all oleva vastutust kergendava asjaolu mittearvestamine oli põhjendamatu. Nii nagu esimese astme kohtuistungil, avaldas T. Ki kahetsust toimepandu üle ka ringkonnakohtu istungil. T. Ki poolt ringkonnakohtus avaldatule lisab kaalu asjaolu, et ta on asunud kuriteoga tekitatud kahju hüvitama ja tasunud M. L 2000 krooni. Kohtukolleegium on seisukohal, et vastutust kergendava asjaolu tuvastamine ringkonnakohtu poolt tingib T. Kile mõistetud karistuse leevendamise. Eelnevast lähtudes ja juhindudes

§ 337lg 1 p 4, 338 p 4, 340 lg 2 p 4 tühistab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 10.08.2006.a otsuse T.Kile Kar

S § 22 lg 3 – 209 lg 2 p 3 järgi mõistetud karistuses,

§ 238lg 2 alusel vähendatud karistusmääras ja Kar

S § 65 lg 2 alusel moodustatud liitkaristuses. Malle Preimer Meelika Aava 5 Julia Katškovskaja