lg 1 on määratud Tubakaseaduse § 47 alusel Rain Heeringas karistuseks rahatrahv 4 trahviühikut s.o. 240 krooni. Lääne Politseiprefektuuri 31.05.2006 otsusega väärteoasjas nr 2570,06,001217 karistati Rain Heeringas`t selle eest, et tema 11.05.2006 kell 09.05 Haapsalu linnas Wiedemanni 11 olles alaealine omas tubakatoodet Bond Street light, kus suitsupakis oli kaks suitsu. Otsuses on leitud, et väärteo toimepanek on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega. Menetlusalune isik pani seega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Tubakaseaduse § 48. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Lähtudes
lg 1 on määratud Tubakaseaduse § 48 alusel Rain Heeringas karistuseks rahatrahv 5 trahviühikut s.o. 300 krooni. KAEBUS Kohtusse saabunud kaebustes leitakse, et otsused tuleb tühistada ja menetlus väärteoasjas lõpetada teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Otsusega väärteoasjas nr 2570,06,001217 karistati Rain Heeringat Tubakaseaduse § 48 järgi tubakatoote alaealisena omamise eest rahatrahviga 5 trahviühikut e. 300.- krooni. Otsusega väärteoasjas nr 2570,06,001216 karistati Rain Heeringat Tubakaseaduse § 47 järgi tubakatoote alaealisena suitsetamise eest rahatrahviga 4 trahviühikut e. 240.- krooni. Kaebuses leitakse, et Rain Heeringa karistamisega Tubakaseaduse § 48 ja § 47 järgi ei ole võimalik nõustuda ning otsused tuleb tühistada ja väärteoasja menetlus lõpetada. Seda alljärgnevatel asjaoludel: 1) Kaebustes leitakse, et mõlema otsuse puhul ei viibinud otsuse tegemise juures ning väärteoasja menetlusse ei kaasatud alaealise menetlusaluse isiku seaduslikku esindajat - ema Marge Heeringas’t. Marge Heeringas’t ei kuulatud üle ka tunnistajana. Vastav asjaolu on väärteootsusesse kantud teadvalt ebaõigesti ja moonutab väärteoasja menetluse asjaolusid. Kuna alaealise seaduslikku esindajat menetlusse ei kaasatud, jäid välja selgitamata menetlusaluse isiku seadusliku esindaja seisukohad väärteo ja karistamise küsimustes. Kui kohtuväline menetleja kohaldab alaealise menetlusaluse isiku suhtes karistust, mille täitmiseks menetlusalusel isikul vahendid puuduvad ehk mille peab täitma tema seaduslik esindaja, siis tulnuks välja selgitada ka selle isiku seisukohad. 2) Kohtuväline menetleja on rikkunud VäMS § 68 lg.3 “kui isik on toime pannud mitu väärtegu, koostatakse üks protokoll” nõudeid. Samaaegselt väärteoga tubakatoote omamise asjas alustati Rain Heeringa suhtes ka väärteomenetlust Tubakaseaduse § 47 järgi Rain Heeringa poolt samal ajal ja samas kohas tubakatoote suitsetamise faktis ning selle kohta koostati eraldi väärteoprotokoll. Mõlema väärteo kohta tulnuks koostada üks ja ühine protokoll ja mõlema väärteo kohta tulnuks teha üks otsus. Selle tegemata jätmisega on rikutud Rain Heeringa õigusi
lg.1 järgi : Rain Heeringas on sellega kaotanud võimaluse, et rahatrahvid liidetaks osaliselt või loetaks üks karistus kaetuks teise e. raskemaga. Seetõttu tuleb kaebused ühendada ühiseks menetlemiseks. 3 Ärakiri 4-06-2792 3) Kaebuses leitakse, et asjas (väärteootsus nr 2570,06,001217) on tõendamata väärteokoosseisu elemendi: õigusvastase teo, tunnused. Asjas ei ole mitte millegagi tõendatud, et Rain Heeringase poolt väidetavalt õigusvastaselt omatud esemed: “tubakatoode Bond street light, kus suitsupakis oli kaks suitsu” on tubakatooted Tubakaseaduse § 3 järgi. “Bond street light” ega suitsupakk ega kaks suitsu ei ole Tubakaseaduse § 3 lg.3 esitatud tubakatoodete loetelus. 4) Kaebuses leitakse, et asjas (väärteootsus nr 2570,06,001216) on tõendamata väärteokoosseisu elemendi: õigusvastase teo, tunnused. Asjas ei ole mitte millegagi tõendatud, et Rain Heeringas tarvitas tubakatoodet – et väärteootsuses ja protokollis kirjeldatud “tubakatoode Bond street light” on tubakatoode Tubakaseaduse § 3 järgi. Kaebuses on leitud, et kui kohus leiab, et väärteoasjade menetluse lõpetamiseks puudub alus ning et Rain Heeringas’e käitumises esinevad Tubakaseaduse § 48 ja § 47 sätestatud väärteo tunnused, palutakse vähendada mõistetud karistust ning mõista väärtegude eest liitkaristus. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT KAEBUSE OSAS Kohus saatis kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma vastuses /tl 40/ on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Otsuse tegemisel on menetleja lähtunud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis toodud ütlustele ning väärteoprotokollis toodud faktidele. Kohtuväline menetleja leiab, et R.Heeringas süü on tõendatud. MENETLUSE KÄIK Kaebuse esitaja Rain Heeringas ei soovinud kohtuistungil ütlusi anda. Tunnistaja Marge Heeringas andis kohtus ütlusi, et samal päeval kui sündmus toimus, siis poeg tuli ja näitas protokolli ette. Trahvid peab ju niikuinii tema maksma. Otsuses sai loetud nagu tema oleks viibinud juures selle otsuse tegemisel, mille juures ta ei viibinud. See ärritas, et see seal kirjas oli, muidu on ennegi trahvid maksnud. Politsei ise ei ole teatanud, et selline asi oli. Laps teatas ja jäid ootama, et see karistus tuleb. Rain Heeringas oli tavaline tavakooli õpilane, lõpetas just 9 klassi, tööl ei käinud. Kas tema või isa maksavad loomulikult seda rahatrahvi. Teda ei kutsutud politseisse, et ära kuulata või rääkida karistuse osas. Juures ei viibinud protokolli tegemisel, aga probleeme on suitsetamisega ennegi olnud. Varasemad trahvid on ära makstud, ka see on makstud. Alguses maksis ikkagi mõlemad trahvid ära, sest ei teadnud, mis sest asjast saab. Käesolevas väärteoasjas on kogutud ka alljärgnevad kirjalikud tõendid: Tl 12 on Rain Heeringas passi koopia, millest on näha, et R.Heeringas sünniaeg on 11.06.1990. Politsei väärteotoimikus (nr 001216) tl 2 on menetlusaluse isiku Rain Heeringas ülekuulamise protokoll, mille kohaselt on R.Heeringas kohtueelses menetluses andnud ütlusi, et 11.mai 2006.a kella 8.50 ajal hakkas koolis vahetund. Kella 8.52 paiku liikusid koolikaaslastega Iloni aeda, kus ta koolis vahetundide ajal suitsetamas käib. Olid seal mänguväljakul ja tõmbas seal Bond Streeti, kui tuli politsei ja kutsus neid jaoskonda kaasa. Politsei väärteotoimikus (nr 001217) tl 2 on menetlusaluse isiku Rain Heeringas ülekuulamise protokoll, mille kohaselt on R.Heeringas kohtueelses menetluses andnud ütlusi, et suitsupaki Bond Light lasi osta ühel vanamehel (suure habemega) eile 10.mail kultuurimaja ees olevast putkast. Vanameest, kes talle suitsupaki ostis, ei tunne. Kaebuse esitaja leidis kohtuvaidlustes, et jääb oma kaebuse juurde ja palus otsus tühistada. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis kohtulikes vaidlustes, et jääb oma otsuse juurde, mis tuleneb seadusest, on õiglane. KOHTU SEISUKOHT 4 Ärakiri 4-06-2792 R.Heeringas on vaidlustatavate otsustega süüdi tunnistatud Tubakaseaduse § 47 ja § 48 järgi kvalifitseeritavate rikkumiste eest. Tubakaseaduse § 47 näeb väärteona ette alaealise poolt suitsetamise või suitsuvaba tubakatoote tarvitamise. Karistusena nähakse ette rahatrahv kuni 10 trahviühikut. Tubakaseaduse § 48 näeb väärteona ette alaealise poolt tubakatoote omandamise või omamise. Karistusena on ette nähtud rahatrahv kuni 10 trahviühikut.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Seega peab kohus kõigepealt tuvastama, kas R.Heeringas on talle süüks arvatud väärteod toime pannud, kas talle süüks arvatud väärtegude toimepanemine tema poolt on tõendamist leidnud. Kõigepealt peab kohus lahendama küsimuse, kas R.Heeringas kohtuvälises menetluses antud ütlusi saab kasutada käesoleva otsuse tegemisel tõendina, kui R.Heeringas keeldus kohtuistungil ütlusi andmast. VMS § 2 sätestab, et kui VMS ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. VMS § 19 lg 1 p 4 sätestab menetlusaluse isiku õigusena anda ütlusi. VMS § 98 käsitleb menetlusaluse isiku ülekuulamise korda. Kohus leiab, et menetlusalusel isikul on õigus ütluste andmisest keelduda, sest tal on õigus ütlusi anda, aga mitte kohustus. VMS ei ole reguleeritud olukorda, kus menetlusalune isik keeldub kohtuistungil ütluste andmisest. Küll aga sätestab KrMS § 294 p 1, et kohtumenetluse poole taotlusel võib kohus määrata süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise, kui süüdistatav keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast. Kohtuväline menetleja taotles kohtuistungil menetlusaluse isiku kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist ja nende kasutamist tõendina. Kohus leiab, et lähtudes eeltoodud seadusesätetest, saab käesolevas väärteoasjas tõendina kasutada menetlusaluse isiku R.Heeringas kohtueelses menetluses antud ütlusi. Kohus leiab, et R.Heeringas kohtuvälises menetluse antud ütlustega ja tema passikoopiaga on tõendamist leidnud, et R.Heeringas väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas alaealisena suitsetas tubakatoodet. R.Heeringas on oma ütlustes ka nimetanud tubakatoote margi. Kohus leiab, et alusetud on kaitsja väited, et tõendatud ei ole, et R.Heeringas tarbis tubakatoodet. Kohus leiab, et õigusaktides ei ole ette nähtud erikorda, kuidas tõendada Tubakaseaduse järgseid süütegusid (nagu see on näiteks joobeastme tuvastamise puhul). Seega ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud tähendust ja kohus lähtub asjas kogutud tõenditest. Samas leiab kohus, et kuna suitsetamine on meie ühiskonnas küllaltki levinud, siis ei pea küll kahtluse alla seadma politseiametnike võimet aru saada, kas tegemist on tubakatootega või mitte. Niisamuti leiab kohus, et tõendatud on ka, et R.Heeringas alaealisena omas tubakatoodet väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas – R.Heeringas on oma ütlustes rääkinud konkreetsest tubakatoote margist ja selgitanud, kuidas ta selle suitsupaki omandas. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et R.Heeringas väärteoprotokollides näidatud ajal ja kohas rikkus Tubakaseaduse § 27 (alla 18-aastasel isikul on suitsetamine keelatud) ja Tubakaseaduse § 28 lg 1 (alaealisel on keelatud omada tubakatoodet) ja pani toime väärteod, mis on sätestatud Tubakaseaduse § 47 ja § 48. Seega on R.Heeringas väärteod õieti kvalifitseeritud. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi.
sätestab, et isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Ei kohtuvälises menetluses ega kaebuse kohtulikul arutamisel ei ole esitatud kohtule R.Heeringas süüd välistavaid tõendeid. Seega on R.Heeringas talle süüks arvatud väärtegude toimepanemises süüdi. MENETLUSNORMID 5 Ärakiri 4-06-2792 Kaebuses leitakse, et R.Heeringas suhtes oleks tulnud koostada üks protokoll ja oleks tulnud mõista liitkaristus
VMS § 68 lg 3 kohaselt kui isik on toime pannud mitu väärtegu, võib koostada ühe protokolli või vajaduse korral mitu protokolli. Käesoleval juhul on R.Heeringas puhul koostatud kaks eraldi protokolli. Kohus leiab, et menetlusõigust sellega rikutud ei ole, kuna seadus sellise võimaluse ka annab. Kohus leiab, et kahe protokolli koostamisega ei ole raskendatud ka R.Heeringas menetlusseisundit, kuna väärtegude puhul karistuste mõistmisel
lg 1 kohaldamisele ei kuulu.
lg 3 sätestab sõnaselgelt, et kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi (selles lõigus ei ole viidet
-le nagu seda on lõigus 2, mis sätestab kuritegude eest karistuse mõistmise korda). Kaebuses leitakse ka, et menetlusõigust on rikutud sellega, et menetlusse ei ole kaasatud R.Heeringas seaduslikku esindajat Marge Heeringas`t. Kohtuväline menetleja tunnistas, et M.Heeringas`t ei ole tõepoolest kaasatud, kuigi see ekslikult väärteootsuses kirjas on. VMS § 69 lg 1 p 5 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida füüsilise isiku seadusliku esindaja eesja perekonnanimi, elukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress. VMS § 72 g 1 sätestab, et kohtuväline menetleja teeb lahendi kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja kutsumata. VMS § 16 kohaselt on menetlusosalised menetlusalune isik ja tema kaitsja.
ei sätesta mingeid erisusi seoses rahatrahvi mõistmisega alaealisele (nagu
lg 5 seda teeb rahalise karistuse puhul).
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi.
sätestab, et isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Lastekaitseseaduse § 36 lg 1 sätestab, et eksinud ja õigusrikkumise toime pannud laps vastutab oma tegude eest ise, kui kehtiv seadusandlus ei näe ette teisiti. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kuigi menetlusseadus käsib väärteoprotokolli kirjutada menetlusaluse isiku seadusliku esindaja andmed, ei ole seaduses seaduslikule esindajale antud mingeid õigusi osalemaks väärteomenetluses kui alaealise seaduslik esindaja. Kui R.Heeringas seaduslik esindaja M.Heeringas oleks teadnud tõendamiseseme asjaolusid, siis oleks ta saanud üle kuulata tunnistajana – kuid nagu väärteoprotokollist näha ja ka kohtulikul uurimisel selgus, M.Heeringas toimepandud tegude kohta mingeid asjaolusid ei teadnud. Kohus leiab, et seaduse mõte on selles, et kui isik on süüdiv, siis ta vastutab oma tegude eest ise ja toimepandud väärteo eest klaristatakse teo toimepannud isikut, mitte tema seaduslikku esindajat. Karistamise alused on sätestatud
Karistamise alustes ei ole loetletud asjaolu, et karistamisel tuleks arvesse võtta, kas isikul on või ei ole sissetulekut, samuti ei ole menetlejal kohustust selgitada välja alaealise seadusliku esindaja seisukohta.
lg 2 sätestab, et kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Kuigi kohtuvälises menetluses on menetlusalune isik ütlusi andnud, ei ole ta selliseid erandlikke asjaolusid esitanud, mis oleks tinginud karistuse kandmise ositi. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kaebuses välja toodud menetlusnormide rikkumised ei ole tõendamist leidnud. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel järginud karistuse kohaldamise aluseid. Tubakaseaduse § 47 kui 48 näevad karistusena ette rahatrahvi kuni 10 trahviühikut.
R.Heeringas`ele on tubakatoote suitsetamise ja omamise eest määratud miinimumilähedane karistus (alla keskmise karistusmäära) ja karistuste muutmiseks alust ei ole, sest kuigi R.Heeringas oma tegu kohtuvälises menetluses tunnistas, ta oma tegusid ei kahetse ja seega ei ole teda võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest miinimumkaristusega. Kuigi tunnistaja M.Heeringas väitis kohtuistungil, et tema maksab need trahvid, leiab kohus, et ka läbi selle, kui alaealise seaduslik esindaja tasub trahvid, juhul kui alaealisel endal sissetulekud 6 Ärakiri 4-06-2792 puuduvad, saab see olla alaealise mõjutamine läbi perekonna sissetulekute ja see ei saa olla alaealise mittekaristamise aluseks. Kohus leiab, et süüdiv alaealine on saavutanud sellise arengutaseme, et ta saab aru, et rahatrahvid on määratud just nimelt temale tema poolt toime pandud tegude tõttu ja kui vanemad talle määratud karistuste tõttu tasuvad (temal sissetulekute puudumisel) rahatrahvid, siis ei karistata sellega mitte vanemaid, vaid ikkagi teo toimepandu alaealist . Lähtudes eeltoodud asjaoludest ja seadusesätetest, leiab kohus, et R.Heeringas kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsused muutmata. MENETLUSKULUD VMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kohus määras 06.09.2006 määrusega Rain Heeringas`ele riigi õigusabi ja riigi õigusabi osutajaks määras kohus advokaat Peep Rajavere. 23.01.2007 kohtumäärusega määras kohus advokaat P.Rajaverele välja maksta R.Heeringas`ele osutatud õigusabi eest 1994 krooni 20 senti. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Lõige 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et R.Heeringas on õpilane, ta on alaealine ja kohus määras talle riigi õigusabi, kuna seadus näeb ette, et alaealise puhul on kaitsja osavõtt väärteomenetlusest alates kohtumenetlusest kohustuslik. Lähtudes eeltoodud asjaoludest ja seadusesätetest leiab kohus, et arvestades R.Heeringas varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, tuleb riigi õigusabi tasu jätta riigi kanda. KrMS § 188 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaeline, võib kulude hüvitamise panna tema vanemale. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole alust panna kulude kandmist R.Heeringas vanematele. Esialgselt oli kaebuse kohtusse esitamise põhjuseks asjaolu, et kohtuvälise menetleja poolt oli otsusesse kirjutatud, et otsus on tehtud R.Heeringas seadusliku esindaja M.Heeringas osavõtul. Kohtuväline menetleja tunnistas kohtuistungil, et see oli otsusesse sattunud ekslikult. Tunnistaja M.Heeringas andis kohtus ütlusi, et see asjaolu teda väga häiris ja ta leidis, et seeläbi on nii tema poja kui tema enda õigusi rikutud ja asjasse selguse saamiseks esitati kaebus kohtusse. Kuna ekslikult ongi otsuse kirjas, et M.Heeringas oli otsuse tegemisel juures, siis kohus leiab, et kuna otsuses oli kirjas asjaolu, mis ei vastanud tõele ja mis tingis kaebuse esitamise, siis ei tule menetluskulusid jätta ka R.Heeringas vanemate kanda. Otsuse tegemisel juhindub kohus VMS §-dest 132 p 1, 133, 134, 156 lg 1, 3, KrMS § 180 lg 1, 3. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 7 Ärakiri 4-06-2792
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.