1-07-327\1

M Ä Ä R U S Tallinnas, 19. jaanuaril 2007.a. 1-07-327 Harju Maakohtu kohtunik Tatjana Bogdanova, sekretäri Galina Kovaljova ja tõlgi Nadežda Paukson’i juuresolekul, vangla esindaja Malle Antsmäe ja prokuröri Sirle Melk osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuistungil Tallinnas süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Murru Vangla direktori esildise Aleksandr Rõsenkov’i tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks tuvastas: Aleksandr Rõsenkov (isikukood XXXXXX) tunnistati süüdi Narva Linnakohtu 26.02.1996.a otsusega KrK § 207 lg 1 ja § 101 p 1,5 järgi ja karistati KrK § 40 alusel surmanuhtlusega. KrK § 45 alusel loeti karistuse tähtaja hulka eelvangistusaeg. 20.06.1996.a Viru Ringkonnakohtu otsusega tühistati Ida-Viru Maakohtu 26.02.1996.a otsus süüdistusasjas KrK § 101 p 1,5 järgi mõistetud karistuse ja lõpliku karistuse osas ning mõisteti KrK § 101 p 1,5 järgi karistuseks 15 aastat vabadusekaotust, KrK § 40 lg 1 alusel loeti lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest 15 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus on 07.03.1995.a ja lõpp 07.03.2010.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 07.03.2005.a. Aleksandr Rõsenkov’i on karistuse kandmise ajal distsiplinaarnõuete rikkumiste eest karistatud 5 korral, viimase karistuse sai 16.11.2006.a. Vanglaametnikega suhtleb korrektselt ja lugupidavalt, suhted kaaskinnipeetavatega on head. Vangistuse ajal lõpetas Rummu Erikutsekoolis katlakütja, remondielektriku, müügitöö korralduse ja arvutiteeninduse erialad, samuti on osalenud sotsiaalsete oskuste treeningus. On töötanud vangla territooriumil asuvas ettevõttes, töösse suhtus kohusetundlikult. Viibinud neljal korral lühiajalisel väljasõidul. Toimepandud kuritegu kahetseb, tulevikus soovib elada seaduskuulekalt. Esialgselt pakkus Aleksandr Rõsenkov’ile vabanedes töökohta OÜ Pito Ehitus, kuid kriminaalhooldaja ettekande kohaselt nimetatud ettevõttes vabu töökohti ei ole. Nii A. Rõsenkovi vend kui ka tema onu on kriminaalhooldajale kinnitanud, et Aleksandril ei ole probleeme töökoha saamisega, kuna lühiajalisel väljasõidul Sillamäel viibides leidis ise endale töökoha. Elama soovib A. Rõsenkov asuda oma korterisse aadressile XXXXXX. Vabanedes on Aleksandr Rõsenkov’i nõus moraalselt ja materiaalselt toetama tema vend. Murru Vangla direktor taotleb Aleksandr Rõsenkov’i tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei saa Aleksandr Rõsenkov’i puhul uue kuriteo toimepanemise riski välistada, kuid on alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk on keskmine. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on A. Rõsenkov’i suhtes ennetähtaegne tingimisi karistuse kandmisest vabastamine kohaldatav. 2 Prokurör ei toeta taotlust. Kohus, ära kuulanud Aleksandr Rõsenkov’i, vangla esindaja ja prokuröri arvamuse, leiab, et taotlus rahuldamisele ei kuulu. Kohtu hinnangul on Aleksandr Rõsenkov’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Aleksandr Rõsenkov’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Aleksandr Rõsenkov kannab karistust ühiskonnaohtlikkuse poolest väga raske kuriteo eest – tapmiste eest, mille eest talle mõisteti 15-aastane vabadusekaotus. Eelnevalt on teda kriminaalkorras karistatud kahel korral, mõlemal korral vangistusega, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Olgugi, et vangla iseloomustab Aleksandr Rõsenkov’i positiivselt ning peab tema käitumist eeskujulikuks, ei saa jätta tähelepanuta, et Aleksandr Rõsenkov rikkus kehtivaid distsiplinaarnõudeid pärast seda, kui kohus kahel korral keeldus tema ennetähtaegsest vabastamisest ning käeoleval ajal omab ta seega kehtivat distsiplinaarkaristust. Nimetatud asjaolu näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Sellest tulenevalt ei ole kohtul kujunenud veendumust, et vabaduses suudaks Aleksandr Rõsenkov elada õiguskuulekalt ning hoiduda kuritegelikust käitumisest. Takistuseks Aleksandr Rõsenkov’i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist. Olukorras, kus Aleksandr Rõsenkov’il sisuliselt töökogemus vabaduses puudub, ei pea kohus võimalikuks, et Aleksandr Rõsenkov suudaks vabanedes koheselt töökoha leida. Kindla sissetuleku ja töökoha puudumine ning sellest tingituna liigse sisustamata aja olemasolu võib aga viia uute kuritegude toimepanemiseni. Kohus arvestab ka sellega, et 15-aastasest vangistusest on Aleksandr Rõsenkov’il kandmata üle 3 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 07.03.2010.a) ning A. Rõsenkov’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Aleksandr Rõsenkov’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS §-dest 426,432,383,384 kohus määras: Jätta Murru Vangla direktori taotlus Aleksandr Rõsenkov’i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks rahuldamata. Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtunik: