4-06-959\11

4-06-959 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (kirjalik menetlus) Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2006 Tartu Väärteoasja number 4-06-959 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Väärteoasi Sten Tiku süüdistus LE § 70 p 1 ja LS § 741 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu
2. aprilli 2006 otsus Kaebuse esitaja Sten Tikk RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu 28.aprilli 2006 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu
3. aprilli 2006 otsusega mõisteti Sten Tikk süüdi liikluseeskirja (LE) § 70 p 1 nõude täitmata jätmises liiklusseaduse (LS) § 741 lg 2 järgi selles, et tema 16.02.2006 kella 16.25 ajal Tartumaal, Tartu linnas, Veski tn X juures, Jakobi ja Näituse tänavate vahel, liikudes Veski tänaval Näituse tänava suunas, juhtis mootorsõidukit Peugeot 206 registreerimismärgiga X vastava kategooria juhtimise õiguseta, ajal, mil juhtimisõigus oli peatatud, ning karistas S. Tikku LS § 741 lg 2 järgi 1-päevase arestiga. S. Tikul ei olnud väärteoprotokollis märgitud kellaajal ja kohas mootorsõidukit juhtides seaduslikku alust LE § 70 p 1 täitmata jätmiseks. LE § 70 p-is 1 sätestatu täitmata jätmisega pani S. Tikk toime LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo – mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta, isikuna, kelle mootorsõiduki juhtimise õigus on peatatud. Väärteoasjas puuduvad S. Tiku käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. 1 LS § 741 lg-s 2 sätestatu kohaselt on mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta, isikuna, kelle mootorsõiduki juhtimise õigus on peatatud, karistuseks rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. S. Tiku karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. S. Tiku avaldatu selle kohta, et ta 16.02.2006 juhtis mootorsõidukit, kuna pidi täitma enda tööülesandeid pere ülalpidamiseks ning halduskohtumenetluses on juhtimisõiguse peatamise otsus vaidlustatud, ei olnud kohtu arvates käsitletavad karistust kergendavate asjaoludena. KarS § 56 lg-s 1 sätestatu kohaselt on karistuse üheks eesmärgiks võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid. S. Tiku varasemat liiklusalast käitumist arvestades on õiguskorra kaitsmise huvides määrata S. Tikule karistuseks arest, kuna senini karistuseks mõistetud rahatrahvid ei ole suutnud S. Tikku panna liiklusalaste väärtegude toimepanemisest hoiduma. Väärteokorras karistatuse õiendist nähtuvalt on S. Tikku karistatud arvukate liiklusalaste rikkumiste eest – kahel korral HÕS § 94 lg 1 järgi (kiiruseületamine kuni 20 km/h), kolmel korral LS § 7435 lg 1 järgi (liiklusnõuete muu rikkumine), seitsmel korral LS § 7422 lg 2 järgi (kiiruse ületamine kuni 20 km/h), ühel korral LS § 741 lg 2 järgi. Rahatrahvid vahemikus 106 kroonist kuni 6000 kroonini ei ole pannud S. Tikku uute liiklusalaste väärtegude toimepanemisest hoiduma. S. Tiku suhtes on väärteokorras karistatuse õiendist nähtuvalt LS § 741 lg 2 järgi veel menetluses 4 väärteoasja, millistes talle inkrimineeritavad teod on toime pandud 14.08.2005, 19.12.2005, 20.01.2006, 01.02.
4. Kohtuistungil S. Tiku avaldatust nähtuvalt on 14.08.2005, 19.12.2005, 20.01.2006, 01.02.2006 toimepandu eest talle LS § 741 lg 2 järgi inkrimineeritavad teod õiguslikult analoogilised käesolevas väärteoasjas menetletule. Kuna S. Tikku ei ole varasemalt arestiga karistatud, siis mõisteti talle arest miinimummääras. Apellatsioonkaebuses esitatud taotluste sisu S. Tikk esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu
5. aprilli 2006 otsus karistuse osas ning mõista talle kergem karistus. Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus, arvestades juhtumi liiklusohtlikkuse puudumist, vajadust kasutada autot enda töökoha säilitamiseks ja pere ülalpidamiseks, kaasuse õiguslikult ebaselget olukorda (vaidlus ARK otsuse seaduslikkuse üle) ning apellandi valmisolekut kanda rahalist karistust, määranud karistuse, mis ei ole proportsionaalne toime pandud väärteo raskusega. Kohus oleks saanud rakendada LS § 741 lg-s 2 toodud rahalise karistuse maksimummäära, kuna praeguseni on S. Tikule määratud maksimaalne rahatrahv on olnud 6000 krooni. Aresti kasutamine olukorras, kus on ära kasutamata rahaliste sanktsioonide maksimaalsed võimalused, on põhjendamatu. 2 Ringkonnakohtu põhjendused Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 28.aprilli 2006 otsuses esitatud motiivid ja järeldused mõistetud karistuse osas on põhjendatud ning asjakohased ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt VTMS §-le 153 lg 4 p 1 kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ei pea ta maakohtu otsuse põhiosa asjaolusid oma kohtuotsuses kordama. Ringkonnakohus peab S.Tiku puhul asja materjalidest nähtuvalt põhjendatuks seisukohta, et ta on süstemaatiline liikluseeskirjade rikkuja. Maakohus on motiveerinud aresti kui karistusliigi valikut. On ilmselge, et S.Tiku isiku puhul on ennast ammendanud rahaline karistus kui karistusliik,. Taotlus järjekordse rahalise karistuse kohaldamiseks läheks vastuollu karistuse mõistmise üldpõhimõtetega ja rikuks võrdse kohtlemise printsiipi. Rõhutada tuleb ka asjaolu, et S.Tikule on mõistetud arest kõige mõeldavamas alammääras. Apellatsioonis esitatud seisukohad karistuse kergendamiseks ja asendamiseks rahalise karistusega on seega alusetud. Kohtunik T.Lõhmus 3