4-06-2518\7

4-06-2518 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-06-2518 Kohtukoosseis Ago Kutsar Väärteoasi Kauri Joandi väärteoasi liiklusseaduse § 7419 ja 741 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu 30.08.
3. a otsus Kaebuse esitaja Kauri Joandi kaitsja advokaat Katrin Tamre Kohtuväline menetleja Lõuna Politseiprefektuur RESOLUTSIOON VTMS §-de 145 lg 1 ja 153 alusel ringkonnakohus otsustas: Jätta Tartu Maakohtu 28.aprilli 2006 otsus muutmata ja Kauri Joandi kaitsja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu 30.08.2006 otsusega karistati Kauri Joandit liiklusseaduse (LS) § 741 lg 2 ja § 7419 järgi 10 päeva arestiga. Lõuna Politseiprefektuuri 18.05.2006 väärteoprotokolli kohaselt juhtis Kauri Joandi 18.05.2006 kella 07.45 ajal Tartu maakonnas Rõhu vallas Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme mnt 9,5 km-l mootorsõidukit Volkswagen Passat, registrimärgiga 628 ANZ, rikkudes -1- liikluseeskirja (LE) § 76 p 1 ja § 70 p 1 nõudeid, omamata juhtimisõigust ning olles alkoholijoobeseisundis. Sellise tegevusega pani K. Joandi toime LS § 7419 ja § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Kauri Joandi tunnistas toimepandud rikkumisi nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus. Väärteoprotokolli on ta omakäeliselt kandnud ütlused, mille kohaselt on ta alkoholijoobes probleemne inimene ja juhtis autot ilma juhtimist õigustava dokumendita. Maakohtu otsuse kohaselt on kohtuliku uurimise tulemusena tõendamist leidnud LS § 7419 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivne külg, s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis ning LS § 74 1 lg 2 väärteokoosseisu objektiive külg, s.o mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus KarS § 56 lg 1 järgi vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Maakohus leidis, et K. Joandi tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58, ei ole, puuduvad ka KarS § 57 järgsed karistust kergendavad asjaolud. Väärteoõiendi kohaselt on menetlusalust isikut varem väärteokorras korduvalt karistatud. Enamikul juhtudest on olnud tegu karistamisega liiklusalase rikkumise eest. Eeltoodu viitab K. Joandile kui isikule, kes teadlikult ignoreerib temale määratud karistusi ja jätkab tahtlike õigusrikkumiste toimepanemist. Seetõttu ei ole põhjendatud karistada K. Joandit rahatrahviga, vaid talle tuleb mõista vabaduskaotusliku iseloomuga karistus - arest. Aresti mõistmise kasuks räägib ka asjaolu, et eelnevate rikkumiste eest kohaldatud rahatrahvid ei ole karistusvahendina olnud piisavad, et mõjutada K. Joandit õiguskuulekalt käituma. Rahatrahvid on siiamaani tasumata. Maakohus on seisukohal, et alkoholijoobes juhtimise näol on tegu tõsise rikkumisega – selline tegu ei kujuta endast kõrgendatud ohtu mitte ainult sõidukijuhile endale, vaid ka kõigile kaasliiklejaile. Seega on õiguskorra kaitsmise huvides, et õiguskaitseorganid suhtuvad sellisesse üleastumisse ülima tähelepanelikkuse ja rangusega. Lisaks sellele on joobes juhtimise näol tegu väga levinud rikkumisega ja seetõttu on rangema karistuse kohaldamisega vaja anda ühiskonnale signaal, et alkoholijoobes juhtimine ei ole tolereeritav. Apellatsioonkaebuses esitatud taotluste sisu Kauri Joandi kaitsja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse mõistetud karistuse osas ning mõista karistuseks rahatrahv. Apellatsiooni kohaselt on meelevaldne maakohtu järeldus, et apellandi näol on tegemist isikuga, kes ignoreerib kehtivat õiguskorda ja jätkab teadlikult õigusvastaste tegude toimepanemist. Tegelikkuses annab apellandi käitumine pärast 18.05.2006 toimepandud väärtegu aluse järeldada vastupidist. Apellant on käitunud viimased viis kuud õiguskuulekalt ning seadusi järgides. Samuti lasi apellant paigaldada endale meditsiinilise mõjutusvahendi „Torpeedo", et välistada alkoholitarbimine. Maakohus on ebaõigesti aresti määramisel arvestanud väidetavat apellandipoolset rahatrahvide tasumata jätmist. Apellandil on tasumata üks rahatrahv, mida ta on asunud tasuma. Ülejäänud trahvid on apellandi tasutud, mille tõendamiseks esitas apellant maakohtu istungil ka vastavasisulised kohtutäituri otsused täitemenetluste lõpetamise kohta. Apellant viitas kohtuistungil, et temalt on ka tsiviilkorras välja mõistetud võlgnevus, mida ta igakuiselt tasub, kuid maakohus on selle võlgnevuse meelevaldselt tituleerinud rahatrahviks ning selle tasumata jätmisest teinud apellandi isiku kohta ebaõiged järeldused. -2- Apellant kahetseb väärteo toimepanemist puhtsüdamlikult ja on aidanud kaasa asjaolude väljaselgitamisele. Apellant on ka eelnevalt avaldanud kahetsust teo toimepanemise kohta, mis on KarS § 57 lg 1 p 3 järgi iseenesest karistust kergendavaks asjaoluks. Samuti on apellant korduvalt viidanud ja tegi seda ka kohtuistungil, et aresti määramisega järgneksid talle rasked tagajärjed, sest ta kaotaks oma praeguse töökoha ja sellega ka elatise teenimise võimaluse. Viidatu teeks aga omakorda raskes apellandile määratud rahatrahvi ja võlgnevuse tasumise. PS § 20 lg 1 sätestab igaühe õiguse vabadusele ja isiku puutumatusele. Aresti määramisega on kohus olulisel määral piiranud apellandi õigust vabadusele ja turvalisusele. Taolist raskemat karistuse liiki määrates peavad esinema erandkorralised asjaolud, mis õigustavad olulist riivet isiku peamisele põhiõigusele. PS § 11 kohaselt peavad isiku õiguste ja vabaduste piirangud olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Tuginedes väärteoasjas kogutud materjalidele ning hinnates kogutud tõendeid kogumis ei ole antud juhul õigustatud apellandilt vabaduse võtmine aresti määramisega. Ühtlasi palub apellant arvestada, et enne
4. aasta algust ei olnud apellant kolme aasta jooksul toime pannud ühtegi väärtegu ning
5. aastal rikkus apellant liikluseeskirju lühikese ajaperioodi jooksul olles tol ajal raskes hingelises seisundis. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
6. augusti 2006 otsuses esitatud motiivid ja järeldused mõistetud karistuse osas on põhjendatud ning asjakohased ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt VTMS §-le 153 lg 4 p 1 kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ei pea ta maakohtu otsuse põhiosa asjaolusid oma kohtuotsuses kordama. Ainuüksi
7. aasta jooksul on K. Joandit liiklusseaduse alusel karistatud korduvalt, sealhulgas kolmel korral rahalise karistusega. Sellest tulenevalt on maakohtu järeldus, et K. Joandi on süstemaatiline liikluseeskirjade rikkuja, õige. See, et ta vaid mõned kuud ei ole toime pannud uusi õigusrikkumisi, ei anna täit kindlust, et tema õiguskuulekus on pöördumatu iseloomuga. Olenemata rahatrahvide tasumisest jääb faktiks, et vaatamata rahatrahvide määramisele on K. Joandi kangekaelselt jätkanud liikluseeeskirjade tahtlikku eiramist. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et aresti määramisega on kohus piiranud K. Joandi õigust vabadusele, kuid mõistes karistuse alla sanktsiooni keskmise määra, ei ole seda teinud oluliselt. Küll aga ei ole kohus piiranud tema õigust turvalisusele, pigem on taganud kaasliiklejate turvalisust. On õige, et PS § 20 lg 1 sätestab igaühe õiguse vabadusele ja isiku puutumatusele, see aga ei tähenda, et korduvalt süütegusid toimepannud isiku vabadust ei või seadusega antud piirides piirata. Ringkonnakohus, vastupidiselt apellatsioonis väidetule leiab, et see ei moonuta mingilgi määral piiratavate vabaduste olemust. Igasugune süüteo toimepanemise eest määratud karistus toob karistatule kaasa teatud ebamugavusi ja kitsendusi, kuid K. Joandi puhul ei kaasne nendega raskeid tagajärgi temale ega tema perekonnale. Maakohus on arvestanud kõigi KarS §-s 56 fikseeritud karistamise alustega, mistõttu apellatsiooni põhjendused ei ole sellised, mis tooksid kaasa K. Joandile määratud karistuse kergendamise. Ago Kutsar -3-