1-06-15789\3

1-06-15789 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2007.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Kohtuasja nr 1-06-15789 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Galina Kovaljova Prokurör Eneli Pau Kohtuasi Murru Vangla direktori taotlus süüdimõistetu Sergei Boiko edasisest karistuse kandmisest vabastamiseks Süüdimõistetu Sergei Boiko (sündinud XXXXXX.a; viibib Murru Vanglas) Kaitsja advokaat Merike Borunova RESOLUTSIOON Vabastada süüdimõistetu Sergei Boiko parandamatu raske haiguse tõttu temale Tallinna Linnakohtu 20.02.2003.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1/2-1202/01 mõistetud edasise karistuse kandmisest. Kriminaalmenetluse kulu, s.o ekspertiisitasu 4400 (neli tuhat nelisada) krooni, jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. ASJAOLUD Sergei Boiko on Tallinna Linnakohtu 20.02.2003.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1/21202/01 süüdi tunnistatud KrK §-de 207 lg 3 p 1; 207-2 lg 1; 17 lg 6-101 p 1,3,4; 141 lg 2 p 1,3,4 ja § 76 lg 3 p 2 järgi ning karistatud KarS § 64 alusel 12-aastase vangistusega. Tallinna Ringkonnakohtu 13.05.2003.a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu 20.02.2003.a kohtuotsus 2 S. Boiko süüdimõistmises KrK § 101 p 3,4 – 17 lg 6 ja KrK § 141 lg 2 p 4 järgi ning mõisteti ta selles osas õigeks. Muus osas, sh. S. Boikole KarS § 64 alusel mõistetud liitkaristuse osas jäeti Tallinna Linnakohtu 20.02.2003.a kohtuotsus muutmata. Karistus kandmise aja algus 26.08.2000.a. Murru Vangla dirketor esitas kohtule taotluse sooviga alustada kinnipeetava vabastamist karistuse kandmisest isiku parandamatu haiguse tõttu vastavalt karistusseadustiku § 79 punkt 1 tingimustele. Taotlusele kohaselt haigestus S. Boiko 15.05.2003.a kaebusega pearinglusele, jalad ja parem käsi muutusid tuimaks ja urineerimine takistatuks. 10.06.2003.a teostatud MRT-uuringul leiti: ajuvatsakeste suurus, kuju, asetus normist ei erine. Aju hall- ja valgeaine vahekord, ekstratserebr. Liikvoriruumid iseärasusteta. Ajukoes ilmneb väikesi ümaraid T2 ja PD hüperintensiivse MR signaaliga koldeid: ajutüves ponsis vasemal, mõlemas väikeaju poolkeras küllaltki ebamääraseid, kuid periventrikulaarses valgeaines on mõlemas suuraju poolkeras rohkem kui 9 kollet, ka corpus callosumis mitu kollet. Leidub ka vähemalt üks jukstakortikaalne kolle.T1 hüpointensiivsed on neist üksikud periventrikulaarsed. Leid on tüüpiline Sclerosis multiplex`ile, esineb erinevas vanuses koldeid. S. Boiko viibis ravil Tallinna Vangla tervishoiuosakonnas 15.05.-25.08.
2. Määratud on töövõimekaotus alates 04.07.2003, mida igal aastal on Arstliku Ekspertiisi Komisjonis korduvalt läbi vaadatud seoses terviseseisundi halvenemisega. Perioodil 25.11.2005 30.11.2006 kehtis töövõimekaotus 80 %. S. Boiko neuroloogiline leid on süvenenud iga aastaga. 27.10.2004.a MRT-uuringul on võrreldes 2003.a MRT-uuringuga koldeid rohkem. Kujunenud on spastiline tetraparees, mis väljendub jalgade nõrkuses ja liikumishäirete tekkimises. Samuti nägemishäired ja kahelinägemine tekkisid juba 2004.aasta lõpuks. Kinnipeetav on korduvalt viibinud uuringutel ja ravil Tallinna Vangla tervishoiuosakonnas 08.08.-18.08.2005.a ja 07.11.-17.11.2005.a. Sclerosis multiplexi ägenemine tekkis 11.08.2006, kui süvenes üldnõrkus, jalgade nõrkus väljendus sedavõrd, et S. Boiko jäi voodihaigeks. Põiepidamatus oli haiguse algstaadiumis osaline, ägenemise järgselt on põiepidamatus täielik. S. Boiko hospitaliseeriti koheselt ägenemisstaadiumis Tallinna Vangla tervishoiuosakonda, kust suunati Tallinna Diagnostikakeskusesse MRT-uuringule 07.07.06 ja MRT-uuringul peaajust: Ajukoes jälgitavad arvukalt väikesi ümaraid T2 ja PD hüperintensiivse MR signaaliga koldeid nii subkui supratentoriaalsel. Mitmed kolded ajutüves kraniovertebraalsel, piklikajus, pedunculus cerebell.mediuses paremal; supratentoriaalsel periventrikulaarses valgeaines on mõlemas hemisfääris hulgaliselt koldeid, ka corpus callosum´is ja jukstakortikaalseid mitmeid koldeid. Osa koldeid on T1 hüpointensiivsed. Sclerosis multiplexile iseloomuulik leid. Võrreldes eelmise uuringuga koldeid nii subtentoriaalsel kui periventrikulaarsel rohkem. 08.12.2006.a määras kohus kohtuarstliku ekpertiisi ning ekspertidele esitati järgmised küsimused:
3. Kas Sergei Boiko põeb parandamatult rasket haigust?
4. Kas Sergei Boiko tervislik seisund ja temale määratud raviprotseduurid võimaldavad tal kanda temale mõistetud vangistust? Ekspertiisi teostamine tehti ülesandeks Eesti Kohtuarstliku Ekpsertiisibüroo Põhja-Eesti osakonna vastavatele spetsialistidele. 19.01.2007.a Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Põhja-Eesti osakonna poolt koostatud isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 427 kohaselt põeb Sergei Boiko käesoleval ajal parandamatut rasket haigust – Sclerosis multiplexi (hulgist skleroosi). Sclerosis multiplex on krooniline perioodiliste ägenemistega laineliselt kulgev kesknärvisüsteemi haigus, millel ei ole põhjuslikku ravi ning rakendatakse ägedaid haigusnähte kupeerivat ravi. S. Boikol esineb haigus alates
5. aastast progresseeruval kujul, andes hulgiseid närvirakkude 3 hävimiskoldeid suuraju, väikeaju ja piklikaju piirkonda, samuti süvenevate haigusnähtude ilmnemist – neljajäseme spastiline parees, millest tingitult kõnnib karkudega ja 2006.a sügisel süvenevast nõrkusest muutus ajutiselt voodihaigeks; hulgisest skleroosist põhjustatud osaline põiepidamatus on muutunud 2006.a sügisel täielikuks pidamatuseks; nägemisnärvi kahjustus on põhjustanud nägemise nõrgenemise ja kahelinägemist. S. Boikol on funktsioonivõime langusena tuvastatud töövõimekaotust 100 % ulatuses, vajab ööpäevaringset hooldamist. Kuna selle haiguse tekkepõhjus ei ole teada, siis ei ole võimalik kausaalne ravi ning seetõttu on haiguskulu prognoos halb. S. Boiko on olnud korduvalt haiglaravil, kuid vaatamata adekvaatsele ravile on haigusnähud süvenenud, temal tuvastatud kesknärvisüsteemi närvirakkude kahjustusest (hävimisest) tingitud liikumisraskused ja põiepiadamatus on pöördumatud. Edasine vangistusliku karistuse kandmine on taolise tervisliku seisundiga isikul kahtlemata raskendatud. 02.02.2007.a toimunud istungil toetasid prokurör ja kaitsja Murru Vangla direktori esildist süüdimõistetu Sergei Boiko edasisest karistuse kandmisest vabastamiseks. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud Murru Vangla direktori poolt esitatud materjalidega ning lähtudes S. Boiko suhtes koostatud kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr 427, leiab, et S. Boiko tuleb edasisest karistuse kandmisest vabastada. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on karistusseadustiku (KarS) § 79 lg 1 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 425 lg
6. KarS § 79 lg 1 kohaselt võib kohus parandamatult rasket haigust põdeva isiku karisuse kandmisest vabastada. Seejuures arvestab kohus toimepandud kuriteo asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja haiguse iseloomu. KrMS § 425 lg 1 järgi, kui süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal parandamatult raskesti haigestunud, teeb karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik karistust täitva asutuse juhi esildise ja arstliku komisjoni otsuse alusel karistusseadustiku § 79 kohaselt määruse süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest vabastamise kohta. Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Põhja-Eesti osakonna poolt koostatud ekspertiisiaktist nähtuvalt on Sergei Boiko karistuse kandmise ajal raskesti haigestunud – ta põeb käesoleval ajal parandamatut rasket haigust - Sclerosis multiplexi (hulgist skleroosi), mis on krooniline perioodiliste ägenemistega laineliselt kulgev kesknärvisüsteemi haigus, millel ei ole põhjuslikku ravi ning rakendatakse ägedaid haigusnähte kupeerivat ravi. Sellise diagnoosiga isikul on edasine vangistusliku karistuse kandmine raskendatud. Arvestades Sergei Boiko tervislikku seisundit ning haiguse iseloomu – tegemist on raske parandamatu haigusega ja raviks määratud protseduure ei ole võimalik teostada vangistuse ajal, leiab kohus, et Sergei Boiko tuleb edasise karistuse kandmisest vabastada. S. Boiko on talle kohtuotsusega mõistetud vangistusest ära kandnud üle poole ning karistuse kandmise eesmärgiks ei saa olla põhjendamatute kannatuste tekitamine süüdimõistetule (vajalik ravi vangistuses puudub ning haigusnähud võivad vangla tingimustes üksnes süveneda). Kohtunik