1-06-14365\4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.jaanuar 2007.a. Tallinn, (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-06-14365 Kohtunik Ene Randmäe Kriminaalasi N. G, isikukood xxxxxxxxxxx, varem kriminaalkorras seitsmel korral kohtu poolt karistatud, süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 07.12.2006.a kohtuotsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav N. G RESOLUTSIOON N. G apellatsioon 07.

1. 2006.a Harju Maakohtu otsusele jätta läbi vaatamata ja tagastada apellandile. Edasikaebamise kord Määrust on õigus vaidlustada advokaadi vahendusel Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates selle teadasaamise päevast. Asjaolud ja menetluse käik N. G mõisteti Harju Maakohtu 07.12.2006.a otsusega süüdi ja karistati kokkuleppemenetluse sätete alusel KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 3 aasta ja 6 kuu vangistusega, karistuse aja algusega 26.06.2006.a N. G taotleb esitatud apellatsioonis tühistada kohtuotsus talle mõistetud karistuse osas ning mõista talle uus, leebem karistus, mis ei oleks suurem kui 3 aastat ja 4 kuud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt sõlmisid süüdistatav N. G, tema kaitsja Sergei Narusbergi ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Taavi Pern 7.novembril 2006.a ( tl. 123 ) kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes. Maakohtu istungil kinnitas N. G, et süüdistus on talle arusaadav ja ta on süükspandud kuritegudes süüdi. Ühtlasi jäi ta sõlmitud kokkuleppe juurde (tl 130). Sellega nõustus ta, et kokkuleppemenetluses tehtava süüdimõistva kohtuotsuse korral käsitatakse teda kokkuleppes märgitud kuriteo toimepanemises KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ( mille sanktsioon näeb ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse ) süüdi olevana ja teiseks, kokkulepitud karistamise määras - 3 aasta 6 kuu vangistusega. Samale seisukohale jäid kohtuistungil N. G kaitsja Sergei Narusberg ja prokurör Taavi Pern. Ringkonnakohus osundab, et süüdistataval, kes ei loe end kuriteos süüdi olevaks või talle mõistetud karistusega, on olemas kõik võimalused mitte nõustuda kokkuleppemenetlusega ja taotleda enda süüasja lahendamist üldmenetluses. Taoline võimalus oli N. G ka kohtuistungil, kuid ta ei kasutanud seda. Ringkonnakohus märgib, et N. G poolt apellatsioonis tehtud märkused kohtueelsele menetlusele on ainetud ega kujuta endast kokkuleppemenetluse sätete rikkumist. KrMS § 318 lg 3 p 4 järgi on kohtumenetluse poolel kokkuleppementluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitamise õigus üksnes juhul, kui tegemist on KrMS
2. peatüki
3. jao sätete rikkumisega, s.t. kokkuleppemenetluse kohaldamise aluste rikkumisega. Lähtuvalt sellest ei ole apellatsiooniõigust kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsusega mõistetud karistuse peale. N. G taotles esitatud apellatsioonis talle uus karistuse - mitte rohkem kui 3 aastat ja neli kuud vangistuse - mõistmist. Kuna N. G ei ole osutanud oma apellatsioonis KrMS 9.ptk 2 jao sätete rikkumisele, tuleb tema apellatsioon jätta kaebeõiguse puudumise motiivil läbi vaatamata. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §-dest 318 lg 3 p 4; 323 lg 2 p 2 ja 326 lg 2 ls 1, jätab ringkonnakohus N. G apellatsiooni Harju Maakohtu 07.12.2006.a otsusele läbi vaatamata ja tagastab selle apellandile. Kohtunik Ene Randmäe