← Eesti

1-07-219\2

1-07-219 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar
  2. a Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-07-219 Kohtunik Malle Preimer Kriminaalasi A.K taotlus riigi õigusabi saamiseks seoses Riigiprokuratuuri
  5. a kaebuse rahuldamata jätmise määruse vaidlustamisega Õigusabi taotleja A.K RESOLUTSIOON A. K taotlus riigi õigusabi saamiseks selles asjas jätta rahuldamata. Edasikaebe kord Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Taotlus riigi õigusabi saamiseks
  9. a laekus Tallinna Ringkonnakohtule A. K taotlus riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt soovib A. K vaidlustada Riigiprokuratuuri
  12. a määruse, millega jäeti rahuldama tema taotlus kriminaalmenetluse alustamiseks R.T ja T. R suhtes KarS § 209 tunnustel. Õigusabi taotleja märgib, et vajab õigusnõustamist, vajalike ja asjassepuutuvate õigusdokumentide ja päringute koostamist ning esindust kohtus, ent seejuures puuduvad tal endal vajalikud õigusalased teadmised ning oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda ta ise pädeva õigusabiteenuse eest tasuda. Samuti nähtub riigi õigusabi saamise taotlusest, et taotleja on invaliidsuspensionär, kelle igakuiseks sissetulekuks on 3 067.- kroonine pension ja toetus puude astme eest 420.- krooni kuus. Nimetatud rahasumma kokku kulub taotleja igakuiste püsikulude tasumiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
  13. Kriminaalmenetluse seadustiku § 41 lg-st 3 lähtuvalt antakse kannatanule ja tsiviilkostjale kriminaalmenetluses riigi õigusabi Riigi õigusabi seaduses sätestatud alustel ja korras. Kui kohus leiab, et kannatanu või tsiviilkostja olulised huvid võivad advokaadi abita jääda kaitseta, 1

(2)võib kohus oma algatusel otsustada isikule riigi õigusabi andmise Riigi õigusabi seaduses ettenähtud alustel ja korras. Riigi õigusabi seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Eeltoodust tulenevalt on riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks Riigi õigusabi seaduses märgitud maksejõuetus. Hinnates asjaolu, kas isik on maksejõuetu, tuleb selle kindlaksmääramisel arvestada õigusabi taotleva isiku majanduslikku olukorda tervikuna, kusjuures Riigi õigusabi seadusest tulenevalt lasub maksejõuetuse tõendamise kohustus isikul enesel. Samuti on oluline märkida, et töötus ei pruugi iseenesest veel tähendada maksejõuetust. (Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-151-05, 3-1-1-66-05). Hinnates käesoleval juhul riigi õigusabi saamise esmase eelduse olemasolu, osundab ringkonnakohus riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatisele, mille kohaselt on A. K näol tegemist mittetöötava invaliidsuspensionäriga, kes elab soojakus ning kelle igakuine sissetulek kokku on 3 487.- krooni. Õigusabi taotleja poolt on ringkonnakohtule esitatud taotlusele ja teatisele lisatud Sotsiaalkindlustusameti tõend, millest nähtub, et alates
  3. a makstakse A. K vanaduspensioni 3 067.- krooni kuus. Harju Maakohtu Kinnistusosakonna teatise kohaselt A. K nimele Tallinna ja Harju kinnistusjaoskonnas kinnistuid registreeritud ei ole. Samuti ei nähtu kinnistusregistri andmetest A. K mujal Eesti Vabariigis kinnistute olemasolu. Eeltoodust andmetest tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et A. K on maksejõuetu Riigi õigusabi seaduse § 6 lg 1 tähenduses.
  4. Vastavalt senisele kohtupraktikale pole maksejõuetus ainsaks aluseks, mille tuvastamisel isikule tingimata riigi õigusabi antakse. Olles tuvastanud isiku maksjõuetuse, peab menetleja KrMS § 41 lg-st 3 tulenevalt järgnevalt hindama seda, kas maksejõuetule kannatanule riigi kulul esindaja määramata jätmisel võiksid kaitseta jääda tema olulised huvid. Nimetatu hindamisel osundab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri määrusele, milles on A. K selgitatud, mis asjaoludel on kriminaalmenetluse alustamine R. T ja T. R suhtes KarS § 209 tunnustel välistatud. Ringkonnakohtu seisukohalt on Riigiprokuratuuri määruses üksikasjalikult põhjendatud kriminaalmenetluse alustamata jätmist. Vastavalt Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-le 5 võidakse riigi õigusabi jätta andmata, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Käesoleval juhul leiab ringkonnakohus, et kuigi A. K on maksejõuetu Riigi õigusabi seaduse tähenduses, on asjaoludest tulenevalt tal võimalus end kriminaalõiguslike vahenditega kaitsta ilmselt vähene. Seega ei ole põhjendatud talle riigi õigusabi andmine Riigiprokuratuuri
  7. a määruse vaidlustamiseks.
  8. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 41 lg-st 3 ja RõS § 7 lg 1 p-st 5 jätab ringkonnakohus A. K taotluse riigi õigusabi saamiseks selles asjas rahuldamata. Kohtunik Malle Preimer 2
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.