1-06-13303\2

(06231400820)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Külli Vendik Kriminaalasi R P süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Kristiina Savtšenkova Süüdistatav R P isikukood XXXXXX6; Eesti kodanik; keskharidusega; elukoht: XXXXXX; töötab betoneerijana KjaP Ehitus AS-s; varem kriminaalkorras karistamata; korduvalt karistatud väärtegude eest rahatrahvidega, sealhulgas 12.07.2005.a Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna otsusega liiklusseaduse § 7419 järgi rahatrahviga 10 500 krooni ; tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat Kristina Suvalova RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada R P KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus - 2 kuud (60 päeva) - üldkasuliku tööga 120 tundi, kuna ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 alusel määrab kohus üldkasuliku töö (ÜKT) tegemise tähtajaks 7 (seitse) kuud. ÜKT tegemise ajal peab R. P järgima KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all. Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata R. P kriminaalhooldaja. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta R. P mootorsõiduki juhtimise õigus 1(üheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
2. Välja mõista R. P menetluskulud riigieelarve tuludesse (tasuda kuu aja jooksul pärast otsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 2800049777) – s.o. sundraha 5 400 (viis tuhat nelisada) krooni ja määratud kaitsjale makstav tasu 1 368,80 kr (üks tuhat kolmsada kuuskümmend kaheksa krooni ja 80 senti). Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. R. P isikuna, keda 24.06.2005.a mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis on Põhja Politseiprefektuuri otsusega 12.07.2005.a. karistatud rahatrahviga 10500 krooni, karistatus kustumata, uuesti
3. juunil 2006.a. kella 21.15 ajal Harjumaal Kuusalu vallas Kuusalu-Leesi tee
4. kilomeetril juhtis mootorsõidukit Seat Toledo registrinumbriga 218 TEU, olles joobeseisundis. Sellega pani R. P toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Süüdistatav R. P tunnistas end kohtuistungil süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja K. Suvalova pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. R. P süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud: - väärteoprotokolliga 23.06.2006.a. (tl. 7), kus on fikseeritud R. P mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis ning juhtimisõigust omamata; 2 - alkoholijoobe tuvastamise protokolliga 23.06.2006.a. (tl. 10), kus R. P alkoholijoobeks on märgitud 0,33 mg/l; joobe tuvastamisega mõõteriista abil R. P nõustus; joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest ta loobus; - Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna otsusega 12.07.2005.a (tl. 4), millest nähtub, et R. P on varem mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistatud rahatrahviga; - õiendiga liiklusjärelevalve osakonna andmebaasist (tl. 17 - 18) ja väljavõttega karistusregistrist (tl. 19 - 20), kus on fikseeritud tema korduvad liiklusalased üleastumised, samuti mõistetud karistused, nende jõustumised ja täitmise käik (kõik mõistetud rahatrahvid on tasumata); - samuti R. P’a enda ütlustega eeluurimisel (tl.11 - 13), kus ta oma süüd tunnistas ja toimepandut puhtsüdamlikult kahetses. Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et R. P `a süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täielikku tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning R. P tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi. Karistuse mõistmisel lähtub kohus R. P `a süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et R. P, kellel on käesoleva ajani tasumata eelnevate süütegude eest mõistetud rahatrahvid, pole võimalik karistada rahalise karistusega. Selline karistus pole olnud talle piisav, et hoiduda uute samaliigiliste süütegude toimepanemisest. R. P’le lühiajalist vangistust mõistes peab kohus põhjendatuks kohaldada tema suhtes KarS § 69 sätteid, s.o. asendada vangistus üldkasuliku tööga. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. Õiguskorra kaitsmise huvides peab kohus põhjendatuks kohaldada ka lisakaristust, s.o. mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ja seda vähemalt sanktsiooni keskmises määras. Korduv joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine on raskeim liikluseeskirja rikkumine ning kujutab endast suurt ohtu kõigile liiklejatele. Lisaks on tegemist isikuga, kes aastaid on eiranud liikluseeskirja nõudeid ja pole teinud endale vähemaidki järeldusi mõistetud karistustest, vaid on jätnud trahvid tasumata ning jätkanud õigusvastast käitumist. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 5 400 krooni. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238, 311,
5. Kohtunik 3