4-06-3778\4

4-06-3778 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar
2. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-06-3778 Kohtunik Malle Preimer Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
5. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.K (ik: xxxxxxxxxxx, elukoht: x), apellatsioonkaebus RESOLUTSIOON
6. Tühistada Harju Maakohtu
9. a otsus A.K väärteoasjas nr 4-06-3778 ja saata väärteoasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
10. Apellatsioonkaebus rahuldada.
11. Määruse ärakiri saata teadmiseks kohtumenetluse pooltele. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates määruse teatavakssaamise päevale järgnevast päevast. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
15. a koostas Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna konstaabel J. V väärteoprotokolli selle kohta, et A. K
18. a kell 08.50 Harju maakonnas Sakus Teaduse 1 juures juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud, millega pani toime liiklusseaduse § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Harju Maakohtu
21. a otsusega väärteoasjas nr 4-06-3778 tunnistati A. K süüdi liiklusseaduse § 741 lg-s 2 kirjeldatud väärteos ning teda karistati arestiga 10 päevaks. Karistuse kandmiseks kohustati teda ilmuma Põhja Politseiprefektuuri arestimajja
24. a. Maakohus luges väärteo toimepanemise menetlusaluse isiku poolt tõendatuks väärteoasja materjaliga, sealhulgas menetlusaluse isiku tunnistusega, et pani toime väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega
27. a, mille 1 kohaselt A. K kõrvaldati sõiduki juhtimiselt, kuna tal puudub vastava kategooria sõiduki või trammi juhtimisõigus. Vastutust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 järgi kohus menetlusaluse isiku käitumises ei tuvastanud. Arvesse võttes seda, et menetlusalune isik A. K on vaatamata varasematele karistustele jätkanud samalaadsete väärtegude toimepanemist, otsustas kohus kohaldada karistusena aresti.
28. Harju Maakohtu
31. a otsuse peale esitas menetlusalune isik A. K apellatsioonkaebuse, milles ta vaidlustab maakohtu otsuse karistuse osas ja palub asendada arest rahatrahviga või võimaldada kanda arest ositi 3 päeval nädalas, reedest pühapäevani. Apellatsioonkaebuse motiivides märgib A. K, et ta juhib ainuisikuliselt OÜ * osakonda, kus töötab 12 inimest, sõlmitud on rida lepinguid. Apellandi väitel tooks tema aresti kandmisele asumine kaasa 12 töötaja vallandamise ja nende perede asetamine raskesse majanduslikku olukorda. Sõlmitud lepingute mittetäitmine tooks kaasa ettevõttele ja töötajatele kahjulikke tagajärgi. Samuti märgib apellant, kohtuistungil ei võimaldatud tal anda asja kohta selgitusi. TALLINNA RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
32. Tutvunud väärteoasja materjaliga ja esitatud apellatsioonkaebusega, ringkonnakohus leiab, et apelleeritav Harju Maakohtu otsus tuleb tühistada väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu.
33. Menetlusalune isik A. K on oma apellatsioonkaebuse põhistuses märkinud, et kohus ei võimaldatud tal anda asja kohta selgitusi Harju Maakohtu istungil. Vastavalt kohtuvaidluse korda reguleeriva väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 104 lg-le 1 esinevad kohtuvaidlusel kohtumenetluse pooled kohtu määratud järjekorras ja menetlusalune isik saab sõna viimasena. Väärteotoimikus sisalduvast Harju Maakohtu
36. a kohtuistungi protokollist ei nähtu, et menetlusalune isik A. K sai kohtuvaidlusel viimasena sõna. Kohtuistungi protokollist ei nähtu, et menetlusalune isik A. K kohtuvaidlusel üldse sõna oleks saanud. Seetõttu puudub ringkonnakohtul alus kahtluse alla seada apellandi sellekohase väite tõelevastavust. Ringkonnakohus leiab, et väärteoasja arutamisel Harju Maakohtu
39. a istungil VTMS § 104 lg 1 nõudeid rikkudes menetlusalusele isikule A. K kohtuvaidlusel sõna mitteandmisega on maakohus rikkunud tema kaitseõigust, mis on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes, mis vastavalt VTMS § 148 p-le 3 on kohtuotsuse tühistamise aluseks.
40. Vastavalt VTMS § 143 lg-le 1 võib ringkonnakohtunik kohtuistungit korraldamata ja kohtumenetluse pooli välja kutsumata tühistada maakohtu otsuse määrusega üksnes kaebuse põhjal ja saata väärteoasja maakohtule asja uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus, kui ta tuvastab väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise.
41. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes VTMS §-dest 143 lg 1, 148 p 3 ja 150 lg 2, Tallinna Ringkonnakohus tühistab Harju Maakohtu
44. a otsuse A. K väärteoasjas nr 4-063778 ja saadab väärteoasja Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kohtunik Malle Preimer 2