1-06-10013\8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.jaanuar 2007.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 10.jaanuar 2007.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-06-10013 Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Meelika aava ja Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kriminaalasi J.G süüdistuses KarS prg. 424 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 29.novembrist 2006.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav J.G Prokurör Aleksandr Tšitšerov Süüdistatav J.G (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsja Adv. Talvi Vaske RESOLUTSIOON Harju Maakohtu otsus 29.novembrist 2006.a. J.G suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK : Harju Maakohtu otsusega 29.novembrist 2006.a. mõisteti J.G süüdi KarS prg. 424 järgi ja karistati vangistusega 4 kuud. KrMS prg. 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võra ja karistuseks mõisteti 2 kuud ja 20 päeva. KarS prg. 50 lg 1 alusel võeti J.G ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. KarS prg. 65 lg 2 alusel mõisteti J.G liitkaristuseks kahe kohtuotsuse järgi 5 kuud ja 20 päeva vangistust. J.G mõisteti süüdi selles, et tema uuesti kehtiva karistuse ajal 19.mail 2006.a. kella 10.25 ajal juhtis Tallinnas Pärnamäe teel sõiduautot Opel Omega reg. märgiga xxx XXX, olles joobeseisundis. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Apellatsioonis taotleb süüdistatav kohtuotsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Apellatsiooni sisu järgi vaidlustab apellant temale mõistetud karistust ja leiab, et see on liiga range. Ta tunnistab oma süüd täielikult ja puhtsüdamlikult kahetseb toimepandut. Palub arvestada, et tal on pangalaen, mida ta tagasi maksab, tal on ülalpidamisel tütar, kes õpib. Tal on hästi tasustatav töö ja seega materiaalne olukord võimaldaks mõista temale karistuseks rahatrahvi. Ta on ära maksnud kõik temale siiani määratud rahatrahvid. Kui tal tuleb minna kandma reaalset vangistust, siis kaotab ta töö ja tal ei ole võimalik tasuda pangalaenu, ülal pidada perekonda ja võimalikud on veel teisedki negatiivsed tagajärjed. Ta on ammu kategooriliselt loobunud alkoholist, mistõttu ei ole ta enam ühiskonnale ohtlik. Esitab retoorilise küsimuse, miks peaks riik teda üleval pidama, kui ta võiks riigile kasu tuua. Apellatsioonikohtu istungil täpsustas süüdistatav, et taotleb apellatsioonikohtult uue otsuse tegemist ja rahalise karistuse mõistmist uue otsusega. Prokurör leidis, et on võimalik võimaldada süüdistatavale maakohtu poolt mõistetud reaalse karistuse ositi kandmine – nädalavahetustel. Kaitsja taotles süüdistavale kergema karistuse mõistmist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega tuli alljärgnevatele järeldustele. 1) Apellandi poolt apellatsiooni resolutiivosas esitatud taotlus ei ole kooskõlas apellatsiooni sisuga. Apellant taotleb kohtuotsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks esimese astme kohtule. KrMS sätete kohaselt on võimalik peale kohtuotsuse tühistamist kriminaalasja saatmine uueks arutamiseks esimese astme kohtule vaid ühel alusel ja nimelt sel juhul, kui tuvastatakse , et esimese astme kohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust (KrMS prg. 341 lg 1 ja 2 ). Käesoleval juhul ei ole apellant nimetanud apellatsioonis ühtegi sellist menetlusõiguse rikkumist, millise olulisust tunnistaks seadus või mida saaks apellatsioonikohus ise tunnistada menetlusõiguse oluliseks rikkumiseks. Apellatsioonis vaidlustatakse sisuliselt karistuse raskust. Mõistetud karistuse mittevastavus kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule on KrMS prg. 338 p.4 kohaselt kohtuotsuse tühistamise aluseks, kuid tuvastanud sellise aluse olemasolu, võib apellatsioonikohus teha ise uue otsuse (olenevalt apellatsiooni esitajast ja taotluse sisust kas KrMS prg. 340 lg 2 p.4 või 340 lg 4 p.4). 2) Kohtukolleegium leiab, et J.G mõistetud karistus vastab tema poolt toimepandu raskusele ja ka J.G isikule. Maakohus on põhjendanud, miks ei pea võimalikuks karistada J.G sanktsioonis ettenähtud rahalise karistusega. J.G vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuriteo eest mõistetud 1/3 võrra lühendatud karistust – 2 kuud ja 20 päeva vangistust ei saa pidada liiga rangeks karistuseks. Karistusmäära valikul on maakohus lähtunud sellest, et J.G on varem kriminaalkorras karistatud analoogse kuriteo eest ning uue kuriteo pani ta toime eelmise kohtuotsusega kohtu poolt määratud katseaja kestel. Arvestatud on ka eelmise kohtuotsusega kergema kuriteo eest mõistetud karistusmäära kuna uue kuriteo eest mõistetud karistusmäär peaks olema sellest pikem. Liitkaristust, millest peaaegu poole , s.o. 3 kuud , moodustab eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus ja mille täitmisele pööramisest uue tahtliku kuriteo toimepanemisel oli süüdistatav ka teadlik, ei saa samuti pidada rangeks karistuseks. Liitkaristus on mõistetud kooskõlas KarS prg. 65 lg 2 sätetele, mis väljendab seaduseandja tahet – eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistuse ja uue mõistetud karistuse täielikku liitmist. Karistust kergendava asjaoluna on maakohus juba arvestanud puhtsüdamlikku kahetsust. Apellatsioonis toodud muud asjaolud, ei saa olla aluseks karistuse kergendamisel. Nende tagajärgede võimalik saabumine oli J.G teada ka siis, kui ta kohtu poolt määratud katseajal ja teades, millise karistuse võib kaasa tuua uue tahtliku kuriteo toimepanemine, istus teadlikult ja tahtlikult purjus peaga sõiduauto rooli. Need on tagajärjed, milliste ärahoidmise peale pidi mõtlema süüdistatav ise ja kui tema seda ei teinud, siis ei ole ka põhjendatud kohtult nõuda nendega arvestamist karistuse mõistmisel. Kohtukolleegium ei nõustu ka prokuröri poolt apellatsioonikohtu istungil antud arvamusega, kus ta jätkuvalt taotles KarS prg. 66 lg 1 sätete kohaldamist. Maakohus põhjendas oma otsuses ka seda, miks ei pea võimalikuks arvestada karistuse mõistmisel prokuröri sellekohase seisukohaga. Süüdistatav ise vastas apellatsioonikohtu istungil kaitsja küsimusele, et ta töötab ka nädalavahetustel ning selline olukord teda ei rahuldaks. Maakohus on J.G karistuse mõistmisel juhindunud ka Riigikohtu otsuses nr.3-1-1-2603 5.märtsist 2003.a. väljendatud seisukohast ja nimelt on Riigikohus märkinud, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Kohtukolleegium leiab, et süüdistatavale maakohtu poolt mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega, arvestavad selle eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg.338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 29.novembrist 2006.a. J.G suhtes muutmata. Julia Katškovskaja Meelika Aava Jüri Paap