← Eesti

1-06-10002\4

Obsah (5)§ 235§ 225§ 234§ 154§ 233

Kriminaalasi 1-06-10002 ( 05244001772) 16.02.2007, Kohtla-Järvel KOHTUMÄÄRUS Viru Maakohtu kohtunik Inna Kirsipuu läbi vaadanud lühimenetluse korras kohtusse saabunud kriminaalasja xxx süüdistuses Kar

§ 235-1 lg.

1 p. 1 kohaselt kohtu alla anda, ei saa nõustuda lühimenetluse kohaldamisega, sest lühimenetluse kohaldamiseks puudub seaduslik alus ning kriminaalasi kuulub tagastamisele Viru Ringkonnaprokuratuurile

§-s 235-1 lg. 1 p. 2, 3 näidatud alusel. Kohus märgib, et kriminaalasja kahtlustatava kaitseõigusi. kohtueelsel menetlemisel on rikutud 1. Kaitsja Sergei Politšev tutvus toimikuga 25.07.2006 ( lk. 56, 57). Vastavalt

§ 225lg.

1, menetlusosalised võivad kriminaaltoimiku tutvustamisest alates 10 päeva jooksul esitada prokuratuurile taotlusi. Järelikult, kaitsjal on aega kuni 04.08.2006 ( kaasa arvates) taotluste esitamiseks

§ 225lg.

1 korras. Seda tähtaega saab menetlusosalise taotlusel küll pikendada, kuid välistatud on selle tähtaja omavoliline lühendamine. Prokurör L. Prokopenko koostas süüdistusakti 03.08.2006 ehk enne

§ 225sätestatud tähtaja möödumist.

Kuna 05.08 ja 06.08 olid puhkepäevad, peaks prokurör asuma süüdistusakti koostama mitte varem kui 07.08.2006. Seega, prokuratuuri poolt on rikutud kaitsja õigus esitada asjassepuutuvad taotlused toimiku tutvustamisest alates 10 päeva jooksul . 2.

§ 234lg.

2 sätestab, et taotlus lühimenetluse kohaldamiseks esitatakse süüdistatava poolt

§ 225

ettenähtud korras.

§ 225lg.

5, mis reguleerib taotluste esitamist pärast seda, kui menetlusosalised on toimikuga tutvunud, sätestab, et kahtlustatava või süüdistatava taotlus lühimenetluse kohaldamiseks vaadatakse läbi

§-ga 235 ettenähtud korras.

§ 235

sätestab, et kui prokuratuur nõustub esitatud lühimenetluse kohaldamise taotlusega, koostatakse

§ 154kohaselt süüdistusakt.

Nende normide süstemaatilisel analüüsimisel tuleb kohus järeldusele, et lühimenetluse taotlus peab olema esitatud

§-s 225 korras, ehk peale seda, kui osalised on toimikuga tutvunud ja oma positsiooni kujundanud. See tundub loogiline olevat, sest süüdistatav peab olema teadvustatud sellest, et lühimenetluses ei kutsuta kohtuistungile tunnistajaid, süüdistataval ja kaitsjal puudub võimalus neid küsitleda ja kohtuotsus langetatakse kriminaalasja kirjalike materjalide põhjal, karistust vähendatakse 1/3 võrra – see ongi lühimenetluse kohaldamise alus

§ 233lg.

1 kohaselt. Just peale toimiku tutvustamist

§-s 225 lg. 1 korras võivad kahtlustatav ja kaitsja täisväärtuslikult hinnata asjas kogutud tõendeid ja kujundada oma kaitsepositsiooni. Sellega püütakse tagada aus ja õiglane menetlemine. Lühimenetluse kohaldamine on kõigepealt kaitsja ja tema kaitsealuse läbirääkimiste ese, mitte prokuröri ja kahtlustatava salajaste suuliste läbirääkimiste punkt. xxx ei ole esitatud

§-s 225 ettenähtud korras taotlus lühimenetluse kohaldamiseks. Toimiku ( lk. 55) on küll xxx 10.07.2006 taotlus, milles palutakse kohaldada lühimenetlust. Nimetatud taotlus on esitatud 2 nädalat enne, kui kaitsja sai toimikuga tutvuda ja oma kaitsealusega ühendust võtta ning talle vajalikku nõu anda. Kohus leiab, et seega on rikutud isiku kaitseõigus õigus ausale menetlemisele. Kuna kohus ei käsitle lk. 55 olevat taotlust

§ 225

ettenähtud korras esitatud lühimenetluse kohaldamise taotluseks, puudub

§-s 233 lg. 1 nõutav lühimenetluse kohaldamise alus. Samuti kohus ei saa jätta tähelepanuta kriminaalasjaga tutvumisel avastatud menetlusõiguse, kõigepealt kaitseõiguse, rikkumisi, mis võiksid kahjustada menetlust niivõrd, et kohtul võib tekkida kahtlus menetlemise aususes. Seetõttu ei saa kohus nõustuda lühimenetluse kohaldamisega. Juhindudes

235-1 lg. 1 p. 2,3 kohus M Ä Ä R A S: Tagastada kriminaalasi

(05244001772)xxx süüdistuses KarS § 257 järgi Viru Ringkonnaprokuratuurile lühimenetluse kohaldamise aluse puudumise ja kohtu lühimenetlusega mittenõustumise tõttu. Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Määruse ärakirjad saata süüdistatav xxx ja kaitsja Sergei Politševile. Kohtunik Inna Kirsipuu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.