järgi lühimenetluses Prokurör Kadi Ruus Süüdistatav G R - isikukood XXXXXX, Eesti kodanik, keskharidusega, elukoht: XXXXXXX; töötab ehitajana OÜ-s Deex, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 08.10.2003.a. Tallinna Linnakohtu otsusega
Tartu Maakohtu otsusega
K § 139 lg 2 p 1, 2 ja § 140 lg 2 p 1, 3-1 - § 17 lg 6 järgi – 2 aastat vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga; Tallinna Linnakohtu määrusega 21.02.05.a. jäi katseajaks 18 kuud algusega 09.09.2004.a. ning kriminaalhooldus lõpetati 08.03.06.a.; tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja advokaat Kristina Suvalova RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada vangistust. G R
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (1 kuu) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.
Tallinna Linnakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (3 kuud vangistust) ning liitkaristuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust.
Kuna ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, asendatakse 5 kuud (150 päeva) vangistust 300 tunni üldkasuliku tööga (ÜKT).
ÜKT tegemise ajal on G. R kohustatud järgima
HO juhatajal määrata G. R’le kriminaalhooldaja.
lg 1 p 1 alusel lisakaristusena ära võtta G R’lt mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. 2. Välja mõista G. R’lt menetluskulud riigieelarve tuludesse ( mida võib vabatahtlikult kanda kuu aja jooksul pärast otsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele 221023778606, mõlemal juhul viitenumber 2800049777) – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 1 368,80 kr (üks tuhat kolmsada kuuskümmend kaheksa krooni ja 80 senti) ) ja sundraha 5 400.- (viis tuhat nelisada) krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. G. R’ isikuna, keda mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis Harju Politseiprefektuuri otsusega 28.05.2003.a. karistati rahatrahviga 13 500 krooni, omades kehtivat karistatust, taas 01.05.2006.a. kella 03.20 ajal Harjumaal Jõelähtme vallas Tallinn-Narva mnt. 17.kilomeetril juhtis joobeseisundis mootorsõidukit Audi A6 registrimärgiga 486 ANU; Sellega pani G. R’ toime
mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda varem on karistatud sellise teo eest. Süüdistatav G. R’ tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja K. Suvalova pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. Kohus leiab, et G. R’ süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tuvastamist leidnud järgmiste tõenditega: - Harju Politseiprefektuuri otsusega 28.05.03.a., mille kohaselt karistati G. R’ mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest rahatrahviga 13 500 krooni ( tl. 3); -väärteoprotokolliga 01.05.2006.a. (tl. 7), kus on taas fikseeritud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine Tallinn-Narva maanteel; -protokolliga alkoholijoobe tuvastamisese kohta, kus on fikseeritud mõõteriista näit vastavalt 0,32 mg/l (tl. 8) ning kus G. R’ on oma allkirjaga kinnitanud, et on nõus alkoholijoobe tuvastamisega ega nõua joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ja vereproovis alkoholisisalduse määramist; - väljavõttega liiklusjärelevalve andmebaasist (tl. 11 - 12) ja karistusregistrist (tl. 13 - 14); - kahtlustatava G. R’ enda ütlustega kohtueelses menetluses, kus ta kinnitab, et 1,5 tundi enne rooli istumist oli ta joonud õlut (tl. 39 - 40). Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et G. R’ süü on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada
Karistuse mõistmisel lähtub kohus G. R’ süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et G. R’ pole võimalik karistada rahalise karistusega. Erinevate väärtegude eest on teda korduvalt karistatud rahatrahviga, need on osaliselt tasumata ning selleliigiline karistus pole olnud küllaldane, et ära hoida uue süüteo toimepanemist. Samuti kaasnevad süüdimõistva kohtuotsusega menetluskulud; pere on võtnud eluasemelaenu; G. R’ on praegu peres ainus töötav isik. Nendest asjaoludest lähtudes paneks G. R’le mõistetav rahaline karistus kogu pere raskesse materiaalsesse olukorda. Kohus peab põhjendatuks karistada G. R’t vangistusega, kuid otstarbekohane on tema suhtes kohaldada
asendada vangistus üldkasuliku tööga (ÜKT) ning sellekohase nõusoleku andis G. R ka kohtuistungil. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.
lg 1 p 1 alusel peab kohus vajalikuks kohaldada ka lisakaristust ning mootorsõiduki juhtimise õigus tuleb G. R’lt ära võtta vähemalt prokuröri poolt taotletud määras, s.o. kuueks kuuks. Uue tahtliku kuriteo on G. R toime pannud katseaja kestel ning liitkaristus tuleb mõista
Seega eelmine tingimisi mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata.
lg 4 kohaselt võib vangistuse täitmisele pööramise korral kohus asendada selle üldkasuliku tööga ning arvestades seda , et G. R’l on praegu olemas elu- ja töökoht ning ta on nõus tegema ÜKT-d, ei oleks põhjendatud vangistuse täitmisele pööramine, küll aga selle asendamine ÜKT-ga. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. antud asjas määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 5 400 krooni. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 238, 311 - 313. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.