1-07-1366\3

KOHTUMÄÄRUS Riigiprokuröri määrusele esitatud kaebuse lahendamise kohta Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

3. a Raplas Kriminaalasja number 1-07-1366 Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Arutatav asi Kannatanu Lembit Saare esindaja Rein Laidi kaebus Riigiprokuratuuri riigiprokuröri Kaire Jaaksoni 23.01.2007.a. määrusele ringkonnaprokurör Aarne Pruusi vastu esitatud taandamistaotluse lahendamiseks Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Määrus ei ole kaevatav Asjaolud 19.01.2007.a. esitas kannatanu Lembit Saare esindaja Rein Laid Riigiprokuratuurile avalduse Lääne Ringkonnaprokuratuuri Rapla osakonna ringkonnaprokuröri Aarne Pruusi taandamiseks kriminaalasja nr.05251000841 menetlemisest KrMS § 49 lg.1 p.5 sätestatud alusel. Kannatanu on seisukohal, et ringkonnaprokurör Aarne Pruus on kriminaalmenetluse nr.05251000841 juhtimisel minetanud oma erapooletuse. Aarne Pruus lõpetas nimetatud kriminaalasja menetluse 22.05.2006.a. ja 23.05.2006.a. koostatud määrustega. Tallinna Ringkonnakohtu 7.08.2006.a. määrusega kohustati Riigiprokuratuuri menetlust kriminaalasjas jätkama. Riigiprokurör Kaire Jaakson tühistas 10.08.2006.a. Aarne Pruusi poolt koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrused ning menetlust kriminaalasjas nr.05251000841 juhib jällegi ringkonnaprokurör Aarne Pruus. Lõpetades 22.
4. ja 23.05.2003.a. kriminaalasja menetluse on Aarne Pruus tõendeid hinnates kujundanud oma siseveendumuse ja seisukoha, mis Tallinna Ringkonnakohtu hinnangul osutus valeks. Ei ole 2 välistatud, et asja edasise menetlemise käigus püüab ringkonnaprokurör Aarne Pruus kaitsta oma varasemates määrustes väljendatud seisukohti, soovides näidata, et tal oli siiski õigus. Sellise kahtluse pinnalt ei saa kannatnu enam olla kindel ringkonnaprokurör Aarne Pruusi erapooletuses ja objektiivsuses ning see on KrMS ettenähtud alus prokuröri taandamiseks. Riigiprokurör Kaire Jaakson jättis oma 23.01.2007.a. koostatud määrusega Rein Laidi taotluse kui alusetu rahuldamata. Taotlus ei sisalda konkreetseid etteheiteid ringkonnaprokurör Aarne Pruusi tegevusele pärast kriminaalasja täiendavale eeluurimisele saatmist. Taotlus ega selle pinnalt tehtav otsustus ei saa tugineda üksnes oletusele, et tulevikus võib prokuröri poolt vastuvõetav menetlusotsus osutuda kannatanu ootustele mittevastavaks. See, et ringkonnakohus asus kriminaalasjas vastu võetud menetlusotsuses ringkonnaprokurörist erinevale seisukohale, ei viita prokuröri võimalikule erapoolikusele ega eelda tema taandamist. Kõnesolevas asjas on ringkonnakohus andnud menetluse jätkamiseks kindlad suunised. Uue menetlusotsuse vastuvõtmisel on prokurör sõltumatu ja kohustatud lähtuma kogutud tõendamisteabest. 2.02.2007.a. esitas kannatanu Lembit Saare esindaja Rein Laid kohtule kaebuse riigiprokurör Kaire Jaaksoni 23.01.2007.a. määruse peale, taotlusega eelkirjeldatud määrus tühistada ja taandada Lääne Ringkonnaprokuratuuri Rapla osakonna ringkonnaprokurör Aarne Pruus kriminaalasja nr.05251000841 menetlemisest. Kaebuses kordab kannatanu esindaja 19.01.2007.a. Riigiprokuratuurile esitatud taotluses toodud põhjendusi Aarne Pruusi taandamiseks, lisades järgmist: Kannatanu leiab, et esitatud taotlus prokuröri taandamiseks on põhjendatud ja kooskõlas KrMS § 49 lg.1 p.5 mõtte ja Riigikohtu otsuses nr.3-1-1-123-05 väljendatud seisukohtadega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendis toonitanud, et „kohtuniku taandamiseks pole tema tegelik erapoolikus või eelarvamuslikkus isegi vajalik- piisab, kui selles osas on tõusatunud põhjendatud kahtlused“. Kirjeldades ringkonnaprokurör Aarne Pruusi poolt 22.05.2006.a. ja 23.05.2006.a. koostatud menetluse lõpetamise määrusi, toob kaebaja välja vead, mida ringkonnaprokurör on kannatanu arvates teinud tõendite hindamisel, jättes seejuures kannatanu ütlused tähelepanuta ning tema huvid kaitseta. Tõusatunud kahtluse pinnalt ei saa kannatanu enam olla kindel ringkonnaprokurör Aarne Pruusi erapooletuses ja objektiivsuses ning leiab, et on olemas KrMS § 49 lg.1 p.5 ettenähtud alus prokuröri taandamiseks. Kohtu seisukoht KrMS § 49 lg.1 p.-des 1- 4 on sätestatud alused, milliste esinemisel kohtunik on kohustatud taanduma ning on võimalik esitada taotlus kohtuniku taandamiseks. Tegemist on konkreetsete asjaoludega. Sama seaduse lg.1 p.5 kohaselt on kohtunik kohustatud taanduma ja tema suhtes võib esitada taandamistaotluse, kui ta „muul põhjusel ei saa olla erapooletu“. KrMS §-de 52 lg.1 ja 53 lg.1 tulenevalt kehtivad samad alused ka prokuröri taandumise ja taandamise suhtes. KrMS § 49 lg.1 p.5 annab kohtunikule ja prokurörile võimaluse taanduda, kui ta oma subjektiivse veendumuse kohaselt tunneb, et ei saa olla erapooletu või kui mingid objektiivsed üldteadaolevad asjaolud võimaldavad kahelda tema erapooletuses. Kui kohtunik või prokurör ise ei näe põhjust sellel alusel taanduda, ei piisa KrMS § 49 lg.1 p.5 alusel taandamistaotluse esitamisel ainult väitest, et kaheldakse prokuröri suutlikuses asja erapooletult ja objektiivselt menetleda.Taotlust tuleb põhjendada, tuginedes objektiivsetele asjaoludele. Kohtu hinnangul ei saa sellisteks objektiivseteks asjaoludeks olla prokuröri varasemad ja kaebajat mitterahuldavad menetlusotsused. Sellisel juhul tekiks võimalus prokuröri taandamiseks alati, kui menetlus hakkab kulgema mõnele menetlusosalisele ebasoovitavas suunas. Prokurör peab jääma ja saab jääda objektiivseks ka juhul, kui tal täiendavate tõendite pinnalt või kõrgemalseisva prokuröri või kohtu poolt antud suuniste tõttu tuleb oma varasemaid seisukohti revideerida. Samas on prokurör oma tegevuses sõltumatu ning võib, vaatamata kogutud lisateabele ning saadud suunistele, jääda oma varem väljendatud seisukohtade juurde. Ei ühel ega teisel juhul, pelgalt prokuröri menetlusotsusele viidates, pole alust 3 väita, et prokurör on erapoolik või ebaobjektiivne. Menetlusotsusega mittenõustumisel on menetlusosalisel alati võimalus seda vaidlustada ning saavutada seeläbi tõe maksmapanek ja oma õiguste kaitse. Kohtunik: Anne Randjärv