M Ä Ä R U S Tallinnas,18. jaanuaril 2007.a. 1-07-319 Harju Maakohtu kohtunik T.Bogdanova, sekretäri G.Kovaljova ja tõlgi I.Filippovi juuresolekul vangla esindaja A.Borissovi ning prokuröri E.Pau osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuistungil Tallinnas süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Murru Vangla direktori esildise Vladimir Dortman’i tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks tuvastas: Vladimir Dortman oli süüdi mõistetud 10.09.2002.a Narva Linnakohtu otsusega KrK § 107 lg2 p 2 järgi, liitkaristuseks KrK § 40 lg 3 alusel (liites Narva Linnakohtu 23.11.2000.a otsusega mõistetud ärakandmata karistus) jäi 8 aastat vangistust. Karistusest on kantud 6 aastat 2 kuud ja 29 päeva ning kandmisele kuulub 1 aasta 9 kuud 1 päev vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 19.10.2000.a. ja lõpp 17.10.2008.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 17.02.2006.a. Vladimir Dortman vangistuse ajal töötanud ei ole, kuid täiendas oma kutseoskusi müügitöö korralduse ja arvutiteeninduse alal, käesoleval ajal omandab väikeettevõtte töökorralduse eriala. Läbisaamine õpetajate ja kaasõpilastega on hea. Toimepandud kuritegu tunnistab ja kahetseb. Vanglas viibitud aja jooksul on kinnipeetavat 17 korral karistatud distsiplinaarkorras mitmesuguste üleastumiste eest. Pärast vabanemist on kinnipeetaval olemas töökoht Osaühingus Gloster ja elukoht ema juures aadressil XXXXXX Murru Vangla direktor taotleb Vladimir Dortman’i enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldusametniku hinnangul sõltub V.Dortmani edaspidine toimetulek sellest, kuivõrd hästi ta suudab kohaneda teda ümbritseva igapäevase reaalsusega. Kõik võimalused edukaks toimetulekuks on V.Dortmanil olemas s.t toetav perekond, töö- ja elukoht. Kuriteo toimepanemise risk on olemas, kuna kinnipeetaval on säilinud võimalikud ja eeldatavad vanad sidemed oma endise tutvus- ja sõprusringkonnaga, millele võib nüüd lisanduda ka uus, juba vanglas loodud ja tekkinud, tutvusringkond. Inspektor-kontaksisik avaldas arvamust, et võttes arvesse kinnipeetava suhtlusringkonda puudub usaldus tema õiguskuulekas käitumises. Ühiskondlik õiglustunne võib saada riivatud tema ennetähtaegsel vabastamisel vanglast. Prokurör ei toeta taotlust ja põhjendab oma arvamust sellega, et Vladimir Dortmanit on kahel korral karistatud raske isikuvastase kuriteo eest. Vladimir Dortmanil on olnud vanglas 17 režiimi rikkumist. Kui kinnipeetav juba vanglas ei suuda alluda kontrollile ja järgida režiimi, siis puudub alus arvata, et ta ka vabaduses käituks seaduskuulekalt. Ära kuulanud Vladimir Dortmani, vangla esindaja ning prokuröri arvamuse kohus leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Vladimir Dortman kannab karistust üliraske kehavigastuse tekitamise eest. Varem on teda karistatud vägistamise, huligaansuse ja avaliku varguse eest vabadusekaotusega 3 aastat ja 3 kuud, mille kandis ära juba eelvangistuse ajal. Vladimir Dortmani käitumine vanglas on olnud kõike muud kui eeskujulik, tal on olnud 17 režiimi rikkumist mitmesuguste üleastumiste eest. Kui kinnipeetav juba vanglas ei suuda alluda kontrollile ja järgida režiimi, siis puudub alus arvata, et ta ka vabaduses käituks seaduskuulekalt. Kohus leiab, et Vladimir Dortmani käitumine vangistuse ajal ei anna käesoleval juhul alust kinnipeetava ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Kinnipeetaval on tsiviilhagi 9 005,10 krooni, millest on tasutud ainult 15.- kr. Vaatamata sellele ta ei näidanud üles huvi vanglas töötamise vastu, vaid tegeles kehakultuuriga, luges raamatuid ja ajalehti ning vaatas televiisorit. Kriminaalhooldusametniku hinnangul võib soodusolukordades tekkida oht samaliigilise kuriteo toimepanemiseks. Võttes arvesse Vladimir Dortmani suhtlusringkonda puudub kohtul usaldus tema õiguskuuleka käitumise suhtes. Ühiskondlik õiglustunne võib saada riivatud tema ennetähtaegsel vabastamisel vanglast. Kohus leidis, et just toimepandud kuriteo asjaolude tõttu ei saa süüdimõistetut nii vara (kanda jääb veel karistusaja lõpuni 1 aasta 9 kuud ja 1 päev) vangistusest vabastada. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426,432,383,384 kohus määras: Jätta Murru Vangla direktori taotlus Vladimir Dortman’i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks rahuldamata. Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.