1-07-477\1

M Ä Ä R U S Tallinnas,

1. jaanuaril 2007.a. 1-07-477 Harju Maakohtu kohtunik Tatjana Bogdanova, sekretäri Galina Kovaljova ja tõlgi Valeri Helmar juuresolekul, Ämari Vangla esindaja Endel Pillau ja prokuröri Katrin Kabel osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuistungil Tallinnas süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Ämari Vangla kinnipeetava Juri Gõgun’i taotluse tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks tuvastas: Juri Gõgun (isikukood 37001190352) tunnistati süüdi Harju Maakohtu 04.12.2002.a otsusega KrK § 182 järgi ja karistati 1-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Tallinna Linnakohtu 25.06.1997.a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, lõplikuks karistuseks mõisteti 6 aastat 2 kuud ja 4 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 04.12.2002.a ja lõpp 08.02.2009.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 16.01.2007.a. Juri Gõgun on talle mõistetud karistusest ära kandnud kaks kolmandikku. Karistuse kandmise ajal on tema suhtes kohaldatud 54 distsiplinaarkaristust, viibinud ühel korral lühiajalisel väljasõidul. Kuriteoga tekitatud kahju hüvitamata osa on 118410,20 krooni. Käeoleval aja suhtleb vanglaametnikega viisakalt ning suhted kaaskinnipeetavatega on rahuldavad. Vanglast antud hinnangul on J. Gõgun’i käitumine muutunud paremuse poole, eelnevalt on olnud konflikte kaaskinnipeetavate ja vangla administratsiooniga. Praegu vangistuses ei tööta, kinnipidamise ajal on läbinud arvutikoolituse ning osalenud inglise keele kursustel Ämari Vanglas. J. Gõgun’il on vabanedes võimalik asuda tööle AS-i Market Kinnisvara ning elama soovib asuda vanemate juurde aadressile XXXXXXXX. Vanemad on avaldanud nõusolekut toetada poega esialgu ka materiaalselt. Vangla julgeolekuosakonna õiendi kohaselt on uue kuriteo sooritamise tõenäosus olemas, kuid selle laadi on raske määratleda. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtuvalt hindab kriminaalhooldaja uue kuriteo toimepanemise riski suureks, kuna J. Gõguni poolt toime pandud kuritegude raskusaste on muutunud raskemaks. Juri Gõgun on viibinud vangistuses alates 08.02.1996.a ning tal puudub igapäevases elus toimetuleku oskus, mis võib viia uute kuritegude toimepanemiseni. Juri Gõgun taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka, kahetseb tehtut ning usub, et on käitumisest järeldused teinud. Vangla esindaja toetab kinnipeetava Juri Gõgun’i taotlust. Prokurör ei toeta taotlust. 2 Kohus, ära kuulanud Juri Gõgun’i, vangla esindaja ja prokuröri arvamuse, leiab, et taotlus rahuldamisele ei kuulu. Kohtu hinnangul on Juri Gõgun’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Juri Gõgun’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Juri Gõgun’i on karistatud ühiskonnaohtlikkuse poolest väga raskete kuritegude eest ning uue kuriteo - vanglaametnikule vägivallaga vastuhakkamise – pani toime karistuse kandmise ajal. Vangistuses viibib teist korda. Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et vangistuse ajal on teda karistatud distsiplinaarnõuete rikkumise eest
2. korral. Kõik see näitab, et J. Gõgun ei püüdnudki oma käitumist muuta ning õigusvastasest käitumisest ta järeldusi ei teinud. Kuigi vangla hinnangul on J. Gõgun asunud paranemise teele ning tema käitumine on muutunud paremaks, leiab kohus, et aeg, mil J. Gõgun on vangistuses püüdnud käituda õiguskuulekalt, on liialt lühike. Kohtul ei ole kujunenud veendumust, et J. Gõgun suudaks käesoleval ajal vabaduses elada seaduskuulekalt ning et ta oleks loobunud oma kuritegelikust käitumisest. Kohtu hinnangul ei kaalu ka töö- ja elukoha olemasolu vabaduses ning lähedaste toetus üles toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust ning J. Gõgun’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Uue kuriteo toimepanemise riski vabaduses ei ole välistanud ka vangla julgeolekuosakond ning kriminaalhooldusametnik. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS §-dest 426,432,383,384 kohus määras: Jätta Juri Gõgun’i taotlus tingimisi enne tähtaega vabastamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtunik: