1-06-9505 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tallinna Ringkonnakohus 12. jaanuar 2007.a Tallinn 1-06-9505 Eesistuja Meelika Aava, liikmed Julia Katškovskaja ja Jüri Paap Tatjana Derkatš Kohtuistungi sek

§ 199lg 2 p 4,8 järgi Kriminaalasi Harju Maakohtu 21.

novembri 2006.a otsus Apelleeritud kohtuotsus Süüdistatav R.D Apellatsiooni esitaja Alar Lehesmets Prokurör R.D Süüdistatav Vandeadvokaat Talvi Vaske Kaitsja Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis RESOLUTSIOON Harju Maakohtu

1. novembri 2006.a otsus R.D suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
2. jaanuaril 2007.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav ja kannatanud võivad esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Harju Maakohtu
4. novembri 2006.a otsusega mõisteti R. D süüdi

§ 199lg 2 p 4,8 järgi ja karistati 1 aastase vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju maakohtu 11.

aprilli 2006.a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 4 kuu võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust. Apelleeritud kohtuotsusega on süüdi mõistetud veel A. T, kuid tema suhtes ei ole kohtuotsust vaidlustatud.

1. R. D mõisteti süüdi selles, et ta varem vargusi toime pannud isikuna
2. mail 2006.a tungis varem omandatud võtme abil Tallinnas x asuvasse korterisse, kus varastas V. S televiisori Samsung 2000 krooni väärtuses.
3. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb R. D kohtuotsuse tühistamist talle mõistetud karistuse osas, paludes vähendada 1 aastase vangistuse pikkust. Apellatsiooni motiivide kohaselt tema poolt toimepandud varguses karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistust kergendavateks asjaoludeks on puhtsüdamlik kahetsus ja televiisori tagastamine. Kannatanu süüdistatava vastu pretensioone ei oma.
4. Apellatsioonikohtu istungil süüdistatav R. D ja tema kaitsja taotlesid kohtuotsuse tühistamist, prokurör aga muutmata jätmist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. 5.1 R. D karistust mõistes on maakohus lähtunud

§-s 56 sätestatust ning oma järeldusi põhjendanud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega R. D karistuse mõistmise osas ega pea nende kordamist vajalikuks. Apellatsioonist ei nähtu, et Harju Maakohus oleks R. D karistuse mõistmisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või rikkunud oluliselt kriminaalmenetluse seadust. R. D on varavastaste kuritegude toimepanemise eest kohtu poolt korduvalt karistatud, sealhulgas vangistusega. Ka varem on ta varguste toimepanemise eesmärgil korteritesse sisse tunginud. Vaatamata sellele ei ole mõistetud karistatused tema käitumisele mõju avaldanud ning ta jätkab kuritegude toimepanemist. Uue kuriteo pani ta toime katseajal, ainult kolme kuu möödumisel viimase kohtuotsuse kuulutamisest. Karistust kergendava asjaoluna on kohus puhtsüdamlikku kahetsust arvesse võtnud, aga samuti karistust raskendavate asjaolude puudumist. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et R. D müüs varastatud televiisori 500 krooni eest edasi. Televiisori andis politseinikele välja mitte R. D, vaid isik, kellele oli televiisor edasi müüdud. Seega ei teinud R. D midagi selleks, et kannatanule televiisor tagastada või tekitatud kahju hüvitada. Seetõttu peab kohtukolleegium põhjendamatuks apellatsiooni väidet, et kuna televiisor on kannatanule tagastatud, siis pidanuks kohus käsitlema seda asjaolu karistust kergendava asjaoluna. Samal põhjusel ei ole karistuse mõistmise seisukohast tähtsust asjaolul, et kannatanul ei ole nõudeid R. D vastu.

§ 199

lg 2 näeb ette karistusena kuni viieaastase vangistuse.

§ 45lg 1 kohaselt on vangistuse minimaalne määr kolmkümmend päeva.

Varem varavastaseid kuritegusid toime pannud R. D karistati korterisse sissetungimisega toime pandud varguse eest üheaastase vangistusega, seega tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra. Apellatsioonikohtu istungil ei ilmnenud asjaolusid, mis oleksid aluseks R. D mõistetud karistuse kergendamiseks. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 on kohtukolleegium seisukohal, et Harju Maakohtu 21. novembri 2006.a otsus R. D suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Meelika Aava Julia Katškovskaja Jüri Paap 2