lg 8 enda ohutuse tagamiseks lubatud füüsilise jõu piire, lõi kannatanu xxx, mille tagajärjel kukkus too 2-3 meetri eemale, samuti lõi kannatanu xxx peale tema käte selja taha väänamist rusikaga kehasse, tekitades kannatanutele füüsilist valu ja purustades xxx rinnaproteesi“. Vastavalt KrMS §-dele 301 ja 309 lg 2 teeb kohus õigeksmõistva otsuse jätkamata menetlust. KrMS § 14 lg 2 kohaselt, süüdistusest loobumine vabastab kohtu menetluse jätkamise kohustusest. Süüdistusest loobumine on õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise alus. 3 Lähtudes ülaltoodud, leiab kohus, et xxx kuulub õigeksmõistmisele talle KarS § 291 järgi esitatud süüdistuses osaliselt, prokuröri poolt määratletud ulatuses, nimelt selles osas: “ 25.juulil 2004 kella 17.30 paiku Ida-Virumaal Iisaku vallas Jõuga Kuremäe 1.-l kilomeetril, täites politseioperatsioonil Ida Politseiprefektuuri Jõhvi Politseijaoskonna korrakaitsetalituse konstaablina tööülesandeid, ületas
8 enda ohutuse tagamiseks lubatud füüsilise jõu piire, lõi kannatanu xxx, mille tagajärjel kukkus too 2-3 meetri eemale, samuti lõi kannatanu xxx peale tema käte selja taha väänamist rusikaga kehasse, tekitades kannatanutele füüsilist valu ja purustades xxx rinnaproteesi“. Prokurör leidis, et tõendatud on xxx süü KarS § 291 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises selles osas, et „“ 25.juulil 2004 kella 17.30 paiku IdaVirumaal Iisaku vallas Jõuga Kuremäe 1.-l kilomeetril, täites politseioperatsioonil Ida Politseiprefektuuri Jõhvi Politseijaoskonna korrakaitsetalituse konstaablina tööülesandeid, ületas
lg 8 enda ohutuse tagamiseks lubatud füüsilise jõu piire, haaras mahakukkunud kannatanu xxx ühe käega kaelast ja teise käega õlast, tõstis ta põlvili ja lõi kaks korda kannatanule põlvega kõhtu, tekitades kannatanule füüsilist valu“. Prokurör palus tunnistada xxx süüdi KarS § 291 järgi ja arvestades kõiki asjaolusid karistada teda rahalise karistusega 30 päevamäära suuruses ehk summas 1500 krooni. Kaitsja leidis, et tema kaitsealune kuulub õigeksmõistmisele ka süüdistuse selles osas, milles prokurör jäi süüdistuse juurde. Kaitsja arvamusel jäi tema kaitsealuse kohaldatud vägivald
ga lubatud vägivalla kasutamise piiridesse, sest seda oli kasutatud omaenda elu ja tervise kaitseks, süütegude tõkestamiseks, samuti tema kaitsealuse vastutusel oli politseikadett xxx elu ja tervis. KarS § 291 näeb ette vastutuse ametialaseid ülesandeid täitva ametiisiku poolt relva, erivahendi või vägivalla ebaseadusliku kasutamise eest. Antud asjas puudub vaidlus selle üle, kas xxx täitis 25.07.2004 Iisaku vallas Jõuga Kuremäe 1-l kilomeetril ametialaseid ülesandeid, olles ametiisik. xxx on ametiisik KarS § 288 mõttes, sest tal on
ga määratletud ametiseisund riigiasutuses - Ida Politseiprefektuuris, ning talle on pandud võimuesindaja ülesanded. xxx, olles politseiprefektuuri konstaabel, osales 25.07.2004 korraldatud politseioperatsioonis „Kõik puhuvad“, tegeles sõidukite ja juhtide kontrollimisega, samuti väärtegude menetlemise ja väärteomaterjalide koostamisega. Seisuga 25.07.2004 kehtinud
p 15 ja 25 kohaselt, politseil on õigus õiguserikkumise korral või politseioperatsiooni läbiviimisel 4 kontrollida sõidukit, juhi, sõiduki- ja veosedokumente; politseioperatsioon viiakse läbi siseministri poolt kehtestatud korras.
lg 8 sätestab, et politseiametnik võib kasutada teenistusülesannete täitmisel ja enda ohutuse tagamiseks enesekaitsevahendeid ning füüsilist jõudu.
Politseiseadus ei sätesta konkreetselt, millises olukorras on füüsilise jõu kasutamine lubatud, kuigi
§-s 14 lg 7 märgitakse: politsei kasutab erivahendit, kumminuia ja gaasirelva õiguserikkuja vastu õiguserikkumise iseloomu, isikut ja ning konkreetset olukorda arvestades; erivahendi, kumminuia või gaasirelva kasutuse korral tuleb hoiduda inimeste tervise kahjustamisest suuremal määral, kui see on antud juhul vältimatu. Kohus leiab, et oleks loogiline eeldada, et
§-s 14 lg 7 sätestatud põhimõtte laiendatud tõlgendamine tähendaks sama põhimõtte kohaldamist ka füüsilise jõu kasutamisel, sest selline laiendatud tõlgendamine tagaks paremat kaitset kodanikele. Seda enam,
lg 4 sätestab: politsei tegevuses ei tohi kasutada ebaseaduslikku füüsilist ega psüühilist vägivalda, inimese väärikust alandavat kohtlemist või karistust. Sellest tulenevalt leiab kohus, et ebaseaduslikuks tuleb lugeda sellist politseiametniku oma tööülesannete täitmisel kohaldatud vägivalda, mille kasutamisel kahjustatakse inimese tervist suuremal määral, kui see on konkreetsel juhul vältimatu, kusjuures vägivalla kasutamisel ei arvestata õiguserikkumise iseloomu, isikut ning konkreetset olukorda. Teisisõnu,
ga §-ga 14 lg 8 lubatud vägivald muutub ebaseaduslikuks, kui seda kasutatakse
Kohus peab analüüsima asjaolusid lähtudes delikti kolmeastmelisest struktuurist, välja selgitama, kas tegu, milles isikut süüdistatakse, on toime pandud, kas see on õigusvastane ( tegu peab vastama süüteokoosseisule ja teo õigusvastasus ei ole välistatud KrMS-u, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või tavaga) ning kas isik on süüdi. Kõigepealt kohus tuvastab, millise teo toimepanemine xxx poolt on leidnud kinnitust kohtuliku arutamise käigus. Teisisõnu, kohus peab kindlaks tegema neid faktilisi asjaolusid, mille alusel oleks tuvastatav xxx poolt kannatanu xxx suhtes kohaldatud vägivald. Alles siis asub kohus kohaldatud vägivalla seaduslikkuse hindamisele. Kohus tuletab meelde, et prokurör toetas süüdistust selles osas, et xxx „ületas
lg 8 enda ohutuse tagamiseks lubatud füüsilise jõu piire, haaras mahakukkunud kannatanu xxx ühe käega kaelast ja teise käega õlast, 5 tõstis ta põlvili ja lõi kaks korda kannatanule põlvega kõhtu, tekitades kannatanule füüsilist valu“. Selle episoodi kirjeldamisel polnud süüdistatav xxx, kannatanu xxx ja tunnistajad ühel arvamusel. Seetõttu analüüsib kohus süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate poolt kirjeldatud faktilisi asjaolusid nende kogumis, arvestades tunnistusi andjate usaldusväärsust. Antud kriminaalasjas võivad tunnistusi andjatel olla omad motiivid, millistel nad annavad üksteisele vastuolus olevaid ütlusi ja nende ütlused ei pruugi olla tõele vastavad. Kohus märgib, et kannatanu xxx ütlustel, samuti süüdistatava ja tunnistajate ütlustel, pole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Kannatanu protsessuaalne seisund, samuti ka see, et ta on eelnevalt hoiatatud valeütluste andmise eest, ei eelda ega taga tema ütluste ausust. Vastavalt KrMS §-le 61, kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumise kohaselt. Süüdistatav avaldas, et ta püüdis sõnadega rahustada tunnistajat ( xxx), nähes tunnistaja agressiivsust, võttis ta käest, et panna käeraudu. Sel momendil tõmmati ta selja tagant vasakult poolt kraes, sealtpoolt, kus asub teenistusrelv. Ta pööras ringi ja nägi kannatanuid xxx ja xxx. Ta palus ennast lahti lasta. Ta hoidis neid käega endast ja relvalt eemal, mis oli vööst lahti rebitud. Pööras pea tagasi politseikadett xxx poole ja siis xxx lõi teda ( xxx) rusikaga näkku. Ta ei ole xxx tõuganud. Ta taganes xxx löögist paar sammu tagasi ja xxx jäi tema selja taha. Ta ei näinud, kas xxx kukkus maha või mitte. Ta ei löönud kannatanut. Mis asjaoludel tekkisid kannatanul verevalumid, ta ei tea. Ta hoidis käed ees ja neid ( xxx ja xxx) endast eemal, ta ei lasknud neid endale liigi. Kannatanu xxx kirjeldas olukorda teisiti. Ta üritas süüdistatavat näoga enda poole pöörata, võttis süüdistatavalt õlast kinni. xxx pööras ümber ja lõi kannatanut. Löök oli nii tugev, et ta lendas teise auto juurde, kukkus näoli. Kannatanu kaotas hetkeks teadvuse ja siis olid löögid pealtpoolt. xxx hüppas tagant liigi, ühe käega võttis kaelast, teisega käest ja tõstis ülesse ja siis lõi paar korda kõhu piirkonda jalaga. xxx püüdis süüdistatavat temast eemale tirida. xxx ütlusi kinnitas kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud kannatanu abikaasa xxx, kes avaldas, et xxx lendas xxx löögist teise kinnipeetud auto suunas ja otse noormehe ( tunnistaja xxx) jalge ette, nii et see noormees hüppas eemale. xxx lamas maas ja xxx oli tema kõrval. Ta jooksis abikaasa juurde, kuid ei jõudnud, sest talle pandi käed raudu. Ta ei näinud kõike, kuid nägi, et xxx lõi xxx, millega ja kuhu, ei näinud, kuid xxx tõmbus löögist kõverasse. 6 Prokurör analüüsis kannatanu xxx ja tunnistaja xxx ütlusi kannatanu kohtuarstliku ekspertiisi aktiga koostoimes ja leidis, et kannatanu ja tunnistaja ütlused ühtivad eksperdi arvamusega. Järelikult, süüdistatava ütlused on ümber lükatud, seda enam, et süüdistatav ei osanud kohtule selgitada, mis asjaoludel võisid tekkida kannatanu xxx avastatud kehavigastused. Kohus nõustub prokuröriga, et see on tõsine argument. Tõepoolest, 27.07.2004, ehk kaks päeva peale juhtunut, pöördus kannatanu xxx kohtuarsti poole, kohtuarst tuvastas läbivaatusel, et kannatanu vasakul õlal on sinipunakas verevalum suurusega 14-12 cm, kaela paremal küljel on roosakas verevalum suurusega 6-0,5 cm, paremal õlal on verevalum suurusega 7-1 cm, millel on 3,5 cm suurune marrastus, samuti vasaku põlve verevalum suurusega 3-3 cm.( kannatanu xxx kohtuarstliku ekspertiisi akt lk. 79, k. 1) Kannatanu ütlused ühtivad kohtuarstliku ekspertiisi aktiga, näiteks selles osas, et süüdistatav haaras tema kaelast ( verevalum) ja õlast (verevalumid), tõstis ta põlvili (verevalum). Kohus peab märkima, et päris võimalik, et haaramisest tekkisid kannatanul ekspertiisi aktis kirjeldatud märkimisväärsed verevalumid. Seda ei välistagi ekspert, kelle arvamusel kannatanul avastatud kehavigastused võisid tekkida kõva tömbi esemega mõjustamisel. Kuid kannatanu ütlused selle kohta, et süüdistatav lõi jalaga paar korda kõhu piirkonda, ei leidnud kinnitust ekspertiisi läbiviimise käigus. Vaatamata sellele, et kannatanu teatas kohtuarstile, et teda löödi jalgadega vastu keha (lk. 79, k. 1), ei avastanud kohtuarst kannatanu kõhu piirkonnas ühtki verevalumit, marrastust või kriimustust. Eeltoodu pinnal tekkib kohtul kahtlus, kas kannatanu xxx ütlused on niivõrd usaldusväärsed, nagu pidas seda prokurör. Süüdistaja taotlusel kohtusse kutsutud tunnistaja xxx avaldas, et ta nägi, kuidas xxx toimus võitlus miniaga ( kannatanu xxx). Kannatanu oli külili maas ja xxx surus teda parema käega, kuhu suurus, täpselt ta ei tea. Võib olla xxx tahtis käed raudu panna, minia karjus. Minia vabanes xxx haardest. xxx istus minia peale, kuid lapsed hakkasid karjuma. xxx lülitus ümber xxxja siis saabusid 3-4 politseinikud. Ütlustest nähtub, et xxx ei tõstnud kannatanut ülesse, vaid vastupidi, surus ta käega maha, et ta oleks külili, ja isegi istus tema peale. Tunnistaja tegi järelduse, et see tegevus võis olla suunatud sellele, et kannatanu käed kaeraudu panna. Tunnistaja xxx ütlustest ei nähtu, et xxx oleks löönud kannatanut nii tugevalt, et ta lendas teise auto juurde tunnistaja xxx jalge ette. Samuti ütlustest ei nähtu, et xxx oleks löönud xxx kas käe või jalaga kõhtu. Ülalnimetatud osas ei ühti tunnistaja xxx ütlused kannatanu xxx ja xxx ütlustega. 7 Tunnistaja xxx ütlused kinnitavad kannatanu xxx ja tunnistaja xxx ütlusi osaliselt. Kohus leiab, et tunnistaja xxx poolt mainutud kannatanu mahasurumine käega külili asendisse võis toimuda sellisel viisil, nagu seda kirjeldavad kannatanu ja tunnistaja xxx – xxx haaras kannatanu kaelast ja õlast. Tunnistaja xxx ütlused ühtivad selles osas kannatanu kohtuarstliku ekspertiisi aktiga – verevalumid õlal, kaelal ja põlvil. Süüdistaja taotlusel kohtuistungile kutsutud ja ülekuulatud tunnistaja xxx ei kinnitanud kannatanu xxx ja xxx ütlusi. Vastupidi, olulistes momentides ühtivad tema ütlused hoopis süüdistatava omaga. Tunnistaja avaldas, et tema, xxx ja xxx seisid auto juures. Ühel momendil väljus autost kannatanu xxx ja tõmbas süüdistatavat pluusikaelusest. See oli tehtud suure jõuga, siis süüdistatav tardus paigale, taandus paar sammu tagasi ja palus naisel end vabastada ja autosse tagasi minna. Too hetk, kui kannatanu ta vabastas ja süüdistatav pöördus tunnistajale xxx poole, lõi tunnistaja xxx süüdistatavat näkku. xxx pandi käed raudu. Tunnistaja xxx talutas xxx politseiauto taga ja püüdis tema vastupanu maha suruda. Samal ajal ilmus kohale xxx ja tema abikaasa xxx ja nad võtsid xxx käest käerauad. Keegi neist viskas need tee äärde rohu sisse. Süüdistatav jooksis nendele järele ja hüüdis, et xxx kutsuks abi. Tunnistaja kutsus abi raadiosaatja abil. Samas ei välista ega kahjusta tunnistaja xxx ütlused tunnistaja xxx ütluste kvaliteeti. Vastupidi, need täiendavad üks teist. Tunnistaja xxx ütlustest nähtub, et oli üks moment, mil ta toimetas xxx politseiauto juurde ja ühel hetkel ta oli seljaga süüdistatava ja kannatanu xxx poole. Ei ole välistatud, et just sellel momendil haaras xxx kannatanu õlast ja kaelast ja surus ta maha nii, et kannatanu oli maas külili, nagu seda kirjeldab tunnistaja xxx. Lisaks vaatles kohus kohtuistungil kaitsja taotlusel ja prokuröri nõusolekul xxx tolle aja vormiriietust. Pluusi kaelusel üks nööp puudu, õlalt vasakpoolne pagun lahti rebitud ja nööp on puudu. Vaatluse tulemused kinnitavad süüdistatava xxx ja tunnistaja xxx ütlusi selle kohta, et kannatanu xxx tõmbas xxx pluusikaelusest suure jõuga. Samuti xxx vormiriietuse vaatlusel oli tuvastatud, et pükstel vasakul pool tagapool nööp puudu ja kanga sees auk rebitud vööaasa all, tasku õmblusest vasakpoolne õmblus rebenenud 3-5 ja eespoolt vasakult poolt vööaasa nööp puudu. Vaatluse tulemuse ühtivad süüdistatava xxx ütlustega selle kohta, et ta hoidis neid ( kannatanu ja xxx) käega endast ja relvalt eemal, mis oli vööst lahti rebitud. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et relv asus vasakult poolt. Lisaks, xxx ütlused, et xxx lõi xxx näkku ning xxx ütlused, et xxx lõi teda rusikaga näkku, leiavad kinnitust kriminaalasja 04244001769 raames läbiviidud xxx kohtuarstliku ekspertiisi aktiga, mida kohus uuris kohtuistungil vahetult, kaitsja taotlusel ja prokuröri nõusolekul. Kriminaalasja 04244001769 lk. 56-57 ekspertiisi aktist nähtub, et 25.07.2004 8 kell 18.48 pöördus xxx Ida-Viru Keskhaigla traumapunkti ja teatas, et tööl olles ründas teda tundmatu. Haiglas avastati paremal labakäel nahamarrastus, paremal silmaümbruses hematoom, paremal õlaliigese piirkonnas nahamarrastus. Kohtuarsti arvamusel esinesid xxx haiglasse pöördumisel vigastused: parema silma piirkonnas nahaalune verevalum, parema labakäe ja õlaliigese piirkonnas nahamarrastus, mis võiksid tekkida kõva tömbi eseme toimel. Kohus leiab, et tunnistaja xxx ja süüdistatava xxx ütluste ning xxx kohtuarstliku ekspertiisi aktiga on ümber lükatud tunnistaja xxx ütlused selle kohta, et „xxx lamas maas ja xxx oli tema kõrval. Ta jooksis abikaasa juurde, kuid ei jõudnud, sest talle pandi käed raudu.“ Kohus leiab tuvastatuks, et xxx siiski jõudis xxx juurde ja lõi xxx rusikaga näkku. Kohus leiab, et tunnistaja xxx ütlused ei ole usaldusväärsed, sest need on vastuolus tunnistaja xxx ütlustega ja xxx kohtuarstliku ekspertiisi aktiga. Peale selle, tunnistaja xxx rääkis kohtuistungil seda, mida kannatanu xxx isegi ei rääkinud. Nimelt, xxx avaldas, et löök oli niivõrd tugev, et xxx „lendas teise kinnipeetud auto suunas ja otse noormehe ( tunnistaja xxx) jalge ette, nii et see noormees hüppas eemale“. Selle kohta, et noormees hüppas eemale, kannatanu ei rääkinud. Kohus leiab, et tunnistaja xxx püüdis kohtuistungil tuua esile rikkalikke muljetavaldavaid sündmuse detaile, mis ei vasta tegelikkusele, eesmärgiga luua kohtule eelarvamuse politseinike inetust käitumisest. Kuna tunnistaja ei ole usaldusväärne, ei tugine kohus otsuse langetamisel tema ütlustele. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja xxx kohtuistungil antud ütluste õigsuses. Kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, mis võiksid kahjustada tunnistaja xxx kvaliteeti. xxx on võõras nii kannatanu kui ka süüdistatava jaoks. Ei saa öelda, et ta annaks ütlusi xxx kasuks lähtudes ringkäenduse tundest ning püüdes kergendada xxx olukorda. 25.07.2004, olles politseikadett, osales tunnistaja xxx politseioperatsioonil, ta ei olnud xxx alaline paarimees. Pärast politseikolledži lõpetamist ei töötanud ta politseiasutustes päevagi. Kohus leiab, et xxx puhul on tegemist usaldusväärse tunnistajaga, tema ütlustele võib kohus tugineda otsuse langetamisel. Süüdistaja taotlusel kohtuistungile kutsutud ja ülekuulatud tunnistaja xxx ei kinnitanud kannatanu xxx ja tunnistaja xxx ütlusi ja avaldas kohtuistungil, et ta seisis oma auto juures, 10 m. kaugusel politseiautost ja 3 m. kaugusel xxx autost. Kuna tal avastati joobe jääknähud, pidi ta ootama kaine autojuhi saabumist. Ta nägi rüselust xxx, xxx ja xxx osavõtul. Prokuröri küsimusele, kas ta nägi kedagi maha kukkumas ja kas xxx osales rüseluses, vastas ta, et xxx kukkus maha selili, tõusis püsti, karjus ja uuesti sekkus rüselusse; xxx vist ei osalenud rüseluses. Kannatanu xxx tuli tema juurde ja küsis 9 politseitelefoni numbri, ta ütles talle ja kannatanu tema juuresolekul helistas politseisse. Prokuröri küsimusele, kas keegi oleks valjuhäälselt oianud või valule iseloomulikus asendis olnud, vastas tunnistaja, et see on vanem naine – xxx. Kohus leiab, et tunnistaja xxx ütlustega on tuvastatud usaldusväärselt, et ta ei ole hüpanud kuhugi eemale, nagu väitis tunnistaja xxx, ega xxx ei ole lennanud tema jalge ette ega tõmbunud „löögist kõverasse“ ( tunnistaja xxx ütlused). Kohus leiab, et tunnistajal puudub alus anda kohtuistungil valeütlusi. Ta oli sündmuskohal kõrvaltvaatleja. Ta pole xxx või kannatanu xxx lähedane isik. Kohus leiab, et tunnistaja xxx on usaldusväärne tunnistaja, kelle ütlustele on võimalik tugineda kohtuotsuse langetamisel. Tuginedes ülaltoodut tõendite analüüsile ja arvestades esitatud süüdistuse piire, leiab kohus tõendatuks, et süüdistatav xxx 25.07.2004 kasutas kannatanu xxx suhtes järgmist vägivalda: haaras mahakukkunud põlvili oleval kannatanu xxx ühe käega kaelast ja teise käega õlast, tekitades kannatanule füüsilist valu. Kohus tugineb kõigepealt kannatanu xxx ütlustele osaliselt, et „xxx hüppas tagant liigi, ühe käega võttis kaelast, teisega käest ja tõstis ülesse“, tunnistaja xxx ütlustele, et „ta nägi, kuidas xxx toimus võitlus miniaga ( kannatanu xxx). Kannatanu oli külili maas ja xxx surus teda parema käega, kuhu suurus, täpselt ta ei tea.“, tunnistaja xxx ütlustele, et oli üks moment, mil ta toimetas xxxslõi politseiauto juurde ja ühel hetkel ta oli seljaga süüdistatava ja kannatanu xxx poole, kannatanu xxx kohtuarstliku ekspertiisi aktile, mille kohaselt kannatanul avastatud verevalumis põlvel, kaelal ja õlal. Kohus leiab, et vägivalla kasutamine, mis seisnes selles, et xxx „tõstis ta ( kannatanu xxx) põlvili ja lõi kaks korda kannatanule põlvega kõhtu, tekitades kannatanule füüsilist valu“ , ei leidnud kohtulikul arutamisel usaldusväärset kinnitust. Kõhtu löömise fakt tuleneb üksnes kannatanu xxx ütlustest ning tunnistaja xxx ütlustest, viimast kohus ei pidanud usaldusväärseks tunnistajaks. Kõhtu löömise fakt ei leia kinnitust kannatanu xxx kohtuarstliku ekspertiisi akti ega tunnistajate xxx, xxx ja xxx ütlustega. Nüüd kohus asub analüüsima, kas xxx kannatanu xxx suhtes kohaldatud ja kohtulikul arutamisel tuvastatud vägivald, mis seisnes selles, et xxx „haaras mahakukkunud põlvili oleval kannatanu xxx ühe käega kaelast ja teise käega õlast, tekitades kannatanule füüsilist valu“, oli seaduslik või mitte. Kohus peab tuvastama, kas xxx poolt kohaldatud vägivald jäi
lg 7 ja 8 piiridesse; kas vägivalda kasutati enda ohutuse tagamiseks ning arvestades õiguserikkumise iseloomu, isikut ja konkreetset olukorda, samuti kas vägivalla kasutamisel püüti vältida inimese tervise kahjustamist suuremal määral, kui see on konkreetsel juhul vältimatu. 10 Politseiniku poolt teenistusülesannete täitmisel kohaldatud vägivalla seaduslikkust hinnates peab kohus kontrollima ka teiste sündmusest osavõtjate tegevuse seaduslikkust. Kohus peab analüüsima, kas politseiniku poolt kohaldatud vägivald oli tingitud tunnistajate ja kannatanute ebaseaduslikust käitumisest. Kohtulikul arutamisel on tuvastatud, et kannatanute autos Opel Record viibisid kuus isikut – ebakaines olekus autojuht xxx, ebakaines olekus tunnistaja xxx, kannatanu xxx, kannatanu xxx ja kaks väikest last. Autojuhi xxx joobeseisund on kohtulikul arutamisel usaldusväärselt tõendatud politseinikest tunnistajate ütlustega ( tunnistaja xxx ütlused, tunnistaja xxx ütlused, tunnistaja xxx ütlused), millega nõustus ka riiklik süüdistaja. xxx ei eitanud joobesolekut. Nimetatud auto Opel Record oli peatatud politseinike poolt politseioperatsiooni „Kõik puhuvad“ läbiviimisel. xxx oli antud seaduslik korraldus minna politseiautosse joobeseisundi täpsemaks kontrollimiseks. Korraldus oli täidetud. Kuna xxxoli varem, 23.01.2003, karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kohtuvälise menetleja otsus jõustus 15.10.2003, siis tema tegevuses (mootorsõiduki korduv juhtimine joobeseisundis) võis olla KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteokoosseis. xxx ei eitanud kohtuistungil, et ta püüdis puhuda alkomeetrisse ( tegelikult see on indikaatorvahend – kohtu märkus), kuid seejärel keeldus puhumast, sest seadme tabloo näitas imelikke numbreid. Kohus leiab tuvastatuks, et xxx tegevuses võis esineda LE §-ga 72 sätestatud keelu rikkumine, mis on karistatav LS § 74-36 järgi ( sõitja poolt liiklusnõuete rikkumine). LE § 72 teise lause kohaselt, juht ja sõitja peavad jääma oma kohale ja võivad sõidukist lahkuda ainult kontrollija loal või korraldusel. xxx ei eita, et ta lahkus autost ilma loata, kuid leiab, et tema tegevus on õigustatud, sest tema abikaasa vajas tema kaitset. Selle asemel, et pakkuda abikaasa xxx istuda autosse ja lõpetada politseinike töösse sekkumist, asus xxxtoetama oma abikaasa ebaseaduslikku tegevust, lõi xxx näkku, tekitades talle kerged kehavigastused ( verevalum silma all). xxx tegevuses võis esineda KarS § 274 järgi ettenähtud kuriteokoosseis – vägivald võimuesindaja suhtes. xxx lahkus autost ilma politseiniku loata ja eiras politseiniku seaduslikku korraldust istuda autosse ja jääda sinna kuni asjaolude väljaselgitamiseni. Tema tegevuses võis esineda LS § 74-36 ja KarS § 276 järgi ettenähtud väärteokoosseisu tunnused. xxx lahkus autost ilma politseiniku loata ja eiras politseiniku seaduslikku korraldust istuda autosse ja jääda sinna kuni asjaolude väljaselgitamiseni. Ka tema tegevuses võiks esineda LS § 74-36 ja KarS § 276 järgi ettenähtud väärteokoosseisu tunnused. 11 Kohus märgib, et ka riiklik süüdistaja nõustus kohtuvaidlustes esinedes sellega, et xxx, xxx, xxx ja xxx poolt olid toime pandud mitmed õiguserikkumised ja nende ebaseaduslik tegevus on kohtulikul arutamisel usaldusväärselt tõendatud. Selles osas ei ole vaidlust. Kohus leiab, et xxx, xxx, xxx ja xxx ebaseaduslik tegevus oli kooskõlastatud ja perekonnaliikmed toetasid üksteist. Olles teadlik, et enne sõitu alkoholi tarvitanud xxx juhtis autot, xxx väljus autost ilma politseiniku loata, eiras korduvalt politseiniku korraldust istuda autosse, segas politseinikke sõnaliselt ja ründas politseinikku füüsiliselt – haaras xxx korduvalt vormiriietusest ja tiris ta eemale. Samal ajal lahkus politseiautost ilma loata xxx ja lähenes xxx. Seejärel väljus autost ilma loata xxx, kes sekkus konflikti, eiras xxx korraldust istuda autosse ja haaras tema vormiriietusest. Samal ajal väljus autost purjus xxx, kes lõi xxx rusikaga näkku, tekitades kehavigastuse. Kohus leiab, et antud juhul on tegemist „kollektiivse“ ründega, sest perekonnaliikmeid tegutsesid üheaegselt, segades politseinikul täita teenistusülesandeid nii sõnaliselt kui ka füüsiliselt. Kannatanud ja tunnistajad kasutasid oma arvulist ülekaalu kahe politseitöötajate üle, nendest üks ei olnudki tegelikult täisväärtuslik politseinik vaid politseikadett. Konfliktne olukord oli loodud kannatanute ja nende perekonnaliikmete poolt. Kohus hindab olukorda tervikuna, võttes arvesse tunnistajate, kannatanute, süüdistatava tegude kogumit. Kahe purjus mehe ja kahe naise vastu, kes tegutsesid kooskõlastatult ja üheaegselt, eirates korduvalt politseiniku korraldusi istuda autosse ja võimaldada kontrollida juhi joovet ning segades politseinikku sõnaliselt ja füüsiliselt, oli piltlikult öeldes „poolteist“ politseinikku. See on süüdistatav politseinik xxx ja politseikadett xxx. Operatsiooni juht xxx selgitas kohtuistungil, et xxx vastutusel oli politseikadeti tervis, elu ja ohutus. xxx selgitas kohtuistungil, et politseikadetil puudub õigus kanda ja kasutada relva, samuti puudub menetlemise õigus, ta on pigem oma paarimehe abiks. xxx kinnitas neid ütlusi. Tõepoolest, Politseiteenistuse seaduse kohaselt, politseikadeti pädevus politseiametniku ülesannete täitmisel on teatud määral piiratud. Kohus ei tuvastanud, et xxx isiklikult lasuks seadusest tulenev kohustus tagada politseikadeti elu ja tervist. Seda ei sätesta Politseiseadus ega Politseiteenistuse seadus. Järelikult, xxx kui võis langeda siis üksnes moraalne kohustus jälgida, et politseikadetti õppepraktika toimuks vastavalt õppe eesmärkidele ning õppepraktika kestel ei saanuks kadett tervisekahjustusi. Politseiteenistuse seadus sätestab: „Paragrahv 71. Politseikadett 12
§-s 15 näidatud alustel); kaitsevahendeid, sealhulgas gaasirelva ja kumminuia (
lg 6), õiguserikkujate kinnipidamisel, nende toimetamisel politseisse, samuti kinnipeetute suhtes, kui nad ei allu või osutavad vastupanu politseiametnikele. xxx vältis gaasirelva ja kumminuia kasutamist, kuigi xxx ja xxx tegevuses võisid olla kuriteosoosseisu tunnused ja xxx ja xxx tegevuses – väärteokoosseisu tunnused ehk nad olid õiguserikkujad. Politseinikele vastupanu osutamisel võis xxx tekkida õigus kasutada kumminuia ja gaasirelva. xxx kasutas enesekaitseks ja õiguserikkujate rahustamiseks käeraudu ja füüsilist jõud. xxx sai löögi näkku ( verevalum silma all) ning tema riietusest haarati sellest kohast, kus asus teenistusrelv ( vaatluse käigus on tuvastatud, et vormiriietuse vasakpoolne vööaas on katki rebitud). Teda rünnati mitu isikut korraga ( xxx, xxx ja xxx). Kohus leiab, et xxx oli kaitseseisundis. Sellest tulenevalt tekkis xxx õigus enesekaitsetegevuseks. Enesekaitse vahendite valikul pidi xxx arvestama
§-s 14 lg 7 sätestatuga ja hindama õiguserikkumiste iseloomu, isikut ja konkreetset olukorda, samuti vältida isiku tervise kahjustamist suuremal määral, kui see on antud juhul vältimatu. Kohus leiab, et xxx hindas olukorda õigesti ja piirdus kergemate enesevahenditega – käerauad ja füüsilise jõu kasutamine. Kohtulikul arutamisel on tuvastatud ( tunnistaja xxx ütlused), et xxx andis xxx korralduse teatada probleemist politseioperatsiooni juhile, paluda abi, kutsuda kohale täiendavat politseijõud. Kohtu arvamusel, näitab xxx sellekohane käitumine, et ta püüdis vältida füüsilise jõu demonstreerimist, lootes, et täiendava politseijõu saabumisel saavad õiguserikkujad rahuneda. Tunnistaja xxx ütlustest nähtub, et isegi teiste politseinike saabumisel ei rahunenud seltskond maha. xxx kasutas käeraudu kannatanu xxx suhtes. Politseioperatsiooni juht xxx kinnitas xxx ütlusi ja selgitas, et alles peale xxx rahunemist andis ta xxx korralduse võtta käerauad maha. xxx ütlustest 13 nähtub, et ka peale teiste politseinike saabumist, xxx väljendus tema aadressil vulgaarsete sõnadega ja näitas talle vulgaarseid žeste. Kohus leiab, et xxx enesekaitseks kohaldatud vahendid, sealhulgas füüsilise jõu kasutamine, olid valitud õigesti, arvestades kannatanute ja nende perekonnaliikmete ründe intensiivsust, püsivust ja jätkuvust. Kohus leiab, et õlast ja kaelast haaramine ja põlvili kas ülestõstmine või vastupidi mahasurumine, mille tagajärjel on tekkinud kannatanu xxx verevalumid kaelal, õlal ja põlvel, oli põhjendatud konkreetses olukorras. Kannatanu xxx haaras xxx vormiriietusest vasakult poolt sealt, kus oli teenistusrelv ja selle haaramise tagajärjel osutus vööaas katki rebitud. Samal ajal lõi xxx teda rusikaga näkku. xxx tegevuse eesmärgiks oli takistada kannatanu ebaseaduslikku tegevust ja vältida füüsilist kokkupuutumist kannatanuga. Kannatanule tekitatud tervisekahjustuse raskus ( kerge kehavigastus, mis ei ohusta tervist ega elu) vastas xxx vastu sunnatud ründe loomule. Arvestades ülaltoodut, tuleb kohus järeldusele, et xxx poolt kannatanu xxx suhtes kohaldatud vägivald, mis seisnes selles, et xxx „haaras mahakukkunud põlvili oleval kannatanu xxx ühe käega kaelast ja teise käega õlast, tekitades kannatanule füüsilist valu“, oli
§-ga 14 lg 7 kooskõlas – vägivalla kasutamisel on arvestatud piisavalt õiguserikkumiste iseloomu, isikut ja konkreetset olukorda, püütud vältida inimese tervise kahjustamist suuremal määral, kui see oli antud juhul vältimatu. Järelikult, xxx kasutas antud juhul vägivalda seaduslikult. Tema tegevuses puudub KarS § 291 järgi ettenähtud kuriteosoosseis. Kohus peab märkima, et kohtueelne menetlemine antud kriminaalasjas ei olnud aus ja õiglane. Süüdistatavat õigustavad asjaolud olid jäetud tähelepanuta ja uurimata ja hindamata. Kriminaalasjas ei olnud läbi viidud süüdistatava kohtuarstlik ekspertiis. Kohus pidi tegema „detektiivitööd“ selleks, et tuvastada, kus võiks asuda süüdistatava tervisekaart, et kontrollida talle tekitatud kehavigastuste olemasolu. Kohtulikul arutamisel on tuvastatud, et süüdistatava tervisekaart on kadunud ja selle asemel pidi kohus uurima kaitsja taotlusel ja prokuröri nõusolekul xxx kohtuarstliku ekspertiisi akti kriminaalasjas 04244001769. Süüdistatava vormiriietus ei olnud õigeaegselt ära võetud ega vaadeldud. Kohus teostas asitõendi äravõtmist ja vaatlus vahetult kohtuistungil. Nii xxx kohtuarstliku ekspertiisi akti uurimisel kui ka vormiriietuse vaatlusel oli saadud kriminaalasjas olulist tähtsust omavad andmed, mida ei eitanud ka prokurör. Kohtulikul uurimisel on tuvastatud, et xxx ja xxx tegevuses võivad esineda vastavalt KarS § 424 ja 274 järgi ettenähtud kuriteokoosseisud. Ühtki nendest ei ole vastutusele võetud. xxx ja xxx tegevuses võivad esineda LS § 14 76-36 järgi ettenähtud väärteokooseisud. Vastutuse küsimus ei olnud isegi arutletud. Ülaltoodu alusel võib tulla järeldusele, et menetlemisel on märgata selget süüstvat kallakut. KOHTU MEETMED. xxx tuleb talle esitatud süüdistuses KarS § 291 järgi õigeks mõista KrMS § 309 lg. 2 alusel, sest kohtulikul arutamisel ei ole tuvastatud kuritegu. xxx tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata KrMS § 310 lg. 2 alusel, sest temaga seotud episoodis loobus prokurör süüdistusest ja selles osas kuulub xxx õigeksmõistmisele KrMS § 309 lg. 2 alusel, prokuröri süüdistusest loobumise tõttu. Asitõendid. Kohtulikul arutamisel teostas kohus asitõendi vaatlust. Kohtuistungil oli vaadeldud süüdistatava xxx – xxx. Need tuleb tagastada xxx kohtuotsuse jõustumisel. Kriminaalmenetluskulud tuleb jätta riigi kanda KrMS § 181 alusel. Kohtunik Inna Kirsipuu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.