lg 1 alusel kaetuks varasema kohtuotsusega mõistetud karistusega,
K § 1481 lg 2 järgi mõisteti ta õigeks. Kohtukulude ja kaitsjatasu kõrval mõisteti talt välja 299 226 krooni Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti kasuks. Maakohus tegi kindlaks, et tõendamist on küll leidnud KrK § 1481 lg 2 järgi esitatud süüdistus selles, et A.O OÜ * juhatuse ainuliikmena ja tippjuhina s.t. ametiisikuna KrK § 160 tähenduses esitas maksuhaldurile ajavahemikus 20.10.1997.a. kuni 21.05.1998.a. OÜ * 1997 septembri kuni 1998 a. aprilli deklaratsioonides käibemaksudeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid, millest tulenevalt firma tasus tasumisele kuuluvast käibemaksust väiksema summa, jättes kolmandatele isikutele esitatud arvete käibe ja sellelt arvestatava käibemaksu deklareerimata ja maksuhaldurile üle kandmata, kuid selliselt maksmata jäänud maksudena tekitatud varaline kahju 206 746 krooni oli alla tegu kriminaliseerivat piiri 500 000 krooni. Seetõttu mõistis maakohus A.O selles süüdistuses õigeks. 2 Maakohus tegi kindlaks veel, et A.O, olles küll vormiliselt 21.04.1998.a. lahkunud OÜ * juhatuse liikme ametikohalt, oli jätkuvalt selle äriühingu juhatuse ainuliige, omas kuni 01.06.1998.a. ainuisikuliselt allkirjaõigust äriühingu pangakontole ja faktiliselt veel sama aasta mai ja juunikuus tegeles osaühingu majandustegevusega: teostas ostu-müügitehinguid, allkirjastas vastavaid dokumente ning võttis välja sularaha pangaarvelt. Samuti esitas ta maksuametile 21.05.1998.a. OÜ * nimelt sama aasta aprillikuu kohta tahtlikult valeandmeid sisaldava käibemaksudeklaratsiooni, et osaühingu käive maksustamisperioodil oli 526 950 krooni, millelt arvestas ja deklareeris käibemaksu 94 851 krooni. Tegelikkuses oli käive sellel ajal 2 583 395 krooni ning sellelt tulnuks arvestada käibemaksu 394 077 krooni. Selliselt tegelikest asjaoludest maksuhalduris ebaõige ettekujutuse tekitamisega põhjustas A.O tasumata käibemaksu näol kahju summas 299 226 krooni. Maakohtu arvates polnud A.Ol 21.05.1998.a. kohustust esitada käibedeklaratsiooni. Selles osas kvalifitseeris maakohus A.O käitumise kuriteona KrK § 143 lg 2 p 11 järgi. Apellatsioonid ja taotluste sisu Prokurör apellandina (ekslikult on apellatsioonkaebus nimetatud apellatsioonprotestiks) taotleb kohtuotsus tühistada A.O õigeksmõistvas osas, tunnistada ta süüdi KrK § 1481 lg 2 ja KrK § 143 lg 2 p 11 järgi, karistada tingimisi vangistusega ja talt välja mõista Maksu- ja Tolliameti kasuks 605 922 krooni. Kaebaja leiab, et süüdistatava käitumine perioodil 20.10.1997.a. kuni 21.05.1998.a. tuleb kriminaalõiguslikult vaadelda jätkuva kuriteona, sest tema tahtlus käibedeklaratsioonide esitamisel oli ühesugune nii ajal, mil ta oli OÜ * juhatuse liige s.t. ametiisik s.t. erisubjekt, kui ka sellele järgneval ajal, mil ta vormiliselt juhatuse liige enam ei olnud, kuid sisuliselt jätkuvalt täitis samu ülesandeid. Kaebaja leiab, et kui objektiivselt erikoosseisu tunnustele vastavas teos puudub erisubjekt, siis tuleb isiku tegevus kvalifitseerida üldkoosseisuna. Ülekantuna käesolevasse asjasse tähendab see, et maksupettus KrK § 1481 tähenduses on kelmuse (KrK § 143) erikoosseis. Hindamaks maksupetturi käitumist kuritegelikuks pole nõutav, et see isik on ettevõttes juhatuse liige, oluline on, et ta sisuliselt täidab ametiisiku ülesandeid. Tegemist on ühtse jätkuva kuriteoga. Kogu kõnesoleval ajavahemikul tekitati maksupettusega KrK § 1481 tähenduses ja kelmusega KrK § 143 tähenduses kahju summas 605 922 krooni. Kaitsja apellandina taotleb kohtuotsus tühistada A.O süüdi tunnistavas ja tsiviilhagi rahuldavas osas ning palub teha asjas õigeks mõistev kohtuotsus. 3 Süüdistuses nimetatud käitumises ajal, mil A.O oli OÜ juhatuse liige, pole tõendatud tahtlus varjata riigimakse, tema ekslikkust maksude arvutamisel kinnitab asjaolu, et mõnel kuul on deklareeritud käivet tegelikust suuremana, mõnel väiksemana. Peale 21.04.1998.a. tegelesid OÜ * tegevusega, kaasa arvatud tegevusest tuleneva deklaratsioonide esitamisega, teised isikud. Kaebaja arvates ei saa süüdimõistev kohtuotsus rajaneda käekirjaeksperdi tõenäolikul arvamusel, et 21.05.1998.a. esitatud deklaratsioon on allkirjastatud A.O poolt. Kui isegi süüdistatav oleks esitanud 21.05.1998.a. käibemaksudeklaratsiooni, siis igal juhul ei saanud ta prokuröri poolt nimetatud varalist kasu, selle deklaratsiooni läbi ei saanud varalist kasu ka mitte OÜ *. Ringkonnakohtu seisukoht Käesolevas asjas on vaieldamatult kindlaks tehtud, et A.O äriühingu juhatuse ainuliikmena ja ametiisikuna KrK § 160 tähenduses esitas ajavahemiku kohta 1997.a. septembrist kuni 1998.a. aprillini käibemaksudeklaratsioonid, mis ei vastanud äriühingu tegelikule käibele, seetõttu jäi maksudena laekumata 306 746 (kaevatud kohtuotsuses ekslikult nimetatud 206 746, arvutuse aluseks olevad lähteandmed on nimetatud õigesti) krooni. Kõnesolev tagajärg põhjustati tahtlikult, s.t. äriühingu juhatuse ainuliikmena ta teadis firma käibest, mida ei deklareerita. Selline järeldus tuleneb A.O juhistaatusest äriühingus ja kohustusest esitada tegelikkusele vastavad deklaratsioonid, samuti valedeklareerimise süstemaatilisus, A.O poolt pangast väljavõetud summade suurus. Seda järeldust ei kummuta asjaolu, et mõnel kuul deklareeriti käivet tegelikust suuremana. Enamdeklareeritust ja vähemdeklareeritust tulenevad maksusummad on tasaarvestatud. Kolleegium nõustub väitega, et peale 21.04.1998.a. polnud A.Ol kohustust deklaratsioone esitada. Apelleeritud kohtuotsuses on toodud tõendid ja põhjendus, mille kohaselt muutused OÜ * juhatuses aprillis 1998.a. olid fiktiivsed, nende tõendite kordamiseks käesolevas otsuses puudub vajadus. Karistusõiguslikult omab olulist tähtsust, et A.O jätkas firma igapäevatöö juhtimist ka peale 21.04.1998.a. s.t. sisuliselt täitis ametiisiku ülesandeid. Juhatuse uus liige J.S neid ülesandeid ei täitnud, tegemist oli variisikuga. A.O ise on kinnitanud kriminaalasja uurimise käigus, et ta oli äriühingu juhatuse liige kuni 01.06.1998.a. Sama ajani oli ta firma ainus allkirjaõiguslik isik, tema kasutas ainsana firma maksekaarti. Juhatuse koosseisu näitava võltsimise eesmärgiks oli väära pildi kujundamine äriühingu juhtimisest ja raamatupidamise eest vastutava isiku kindlaksmääramisest. Äriühingu tegevuse tegeliku juhi rolli on kajastatud ka Riigikohtu otsuses nr. 3-1-1-12-03. 4 Kriminaalasja materjalide kohaselt esitas A.O 21.05.1998.a. äriühingu käibedeklaratsiooni eelmise kuu s.t. aprillikuu kohta. See on tõendatud deklaratsioonil oleva allkirja suhtes läbiviidud käekirjaekspertiisi motiveeritud arvamusega. Ringkonnakohtu arvates tuleb jätta tähelepanuta kaitsja väide, et tõenäolik ekspertarvamus ei saa olla tõendina arvestatav. Kohtu arvates saab taolistes küsimustes antav ekspertarvamus olla üksnes tõenäolik, kuna täielikult saab allkirja andmist kinnitada üksnes kirjutamist pealt näinud tunnistaja. Deklaratsiooni sai allkirjastada ja esitada üksnes isik, kes omas ülevaadet firma käibest aruandeperioodil s.t. süüdistatav A.O. Süüdistatav on kriminaalasja uurimise käigus kinnitanud, et juhatuse liikme kohalt lahkudes ta ei kirjutanud alla tühjadele blankettidele. Süüdistatava väide, et firma raamatupidamine olevat pandud tema poolt viidatud isikule, osutus valeks. Kriminaalasja materjalide kohaselt keegi teine firma raamatupidamisega kõnesolevate valeandmete esitamisel ei tegelnud. Kohtupraktika on asunud seisukohale, et raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamisandmete õigsuse eest ei pea vastutama üksnes äriühingu tippjuht, selleks määratakse vastutav isik, mis aga ei vabasta tippjuhti isiklikust vastutusest raamatupidamisandmete korraldamise ja andmete õigsuse eest (Riigikohtu otsus nr.3-1-1-98-00). Ülalnimetatust tuleneb, et A.O täitis ametiisiku ülesandeid ka peale äriühingu juhatusest lahkumist, tahtlikult allkirjastas ja esitas 1998.a. aprillikuu käibedeklaratsiooni, kusjuures see moonutas jällegi tegelikku käivet ja näitas kohustuslikku käibemaksu väiksemana summas 299 226 krooni. Kolleegiumi arvates ei saa viimast kõnesolevat episoodi hinnata eraldiseisvana eelnevatest ja seda tuleb käsitleda eelnevale perioodile jätkuva valeandmete esitamisena. Inkrimineeritud käitumine kogumis kujutab endast ajaliselt kestvat seisundit, mis on käsitatav vältava kuriteona. Tahtlik valeandmete esitamine karistusõiguslikus tähenduses on viidud lõpule sellise deklaratsiooni esitamisega. Sellise teo tagajärjeks on riigil kehtestatud maksude laekumata jäämine, kaitsja seisukoht, et keegi ei saanud varalist kasu, ei vasta kriminaalasjas kindlakstehtule. Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 3 lg 2 sätestab, et enne karistusseadustiku jõustumist (01.09.2002.a.) toime pandud tegu, mis on kuriteona karistatav ka karistusseadustiku kohaselt, kvalifitseeritakse selle toimepanemise ajal kehtinud kriminaalkoodeksi vastava paragrahvi järgi. KrK § 6 lg 2 kohaselt on süüdlase olukorda kergendaval seadusel tagasiulatuv jõud ja selle kehtivus laieneb ka teole, mis on toime pandud enne selle seaduse vastuvõtmist. Sama põhimõte sisaldub
§-s 5 lg
Vastavalt
RS § 3 lg 2 sätestatule enne karistusseadustiku jõustumist toimepandud tegu, mis on kuriteona karistatav ka karistusseadustiku järgi, kvalifitseeritakse selle toimepanemise ajal kehtinud kriminaalkoodeksi vastava paragrahvi järgi. Kõik nimetatud seadused kehtestavad kriminaalvastutuse kohaldamise ühe tingimusena, et teoga tekitatud kahju- varjamise tulemusena maksudena maksmata jäänud summa- peab olema suures ulatuses. Süüdistuses nimetatud ajal oli selleks kehtestatud 100 000 krooni, 01.06.2000.a. redaktsioon kehtestas selliseks miinimumsummaks 1 000 000 krooni,
K § 148 1 lg 10 oluliselt süüdlase olukorda võrreldes varem kehtinud seadusega, mida maakohus ekslikult jättis arvesse võtmata. Vaatamata asjaolule, et teo toimepanemise ajal ja käesoleval ajal kehtiva seaduse kohaselt järgneb kriminaalvastutus deklaratsioonides teadvalt valeandmete esitamise eest, mille tulemusena jäi maksudena maksmata 500 000 krooni või enam, tuleb A.O talle inkrimineeritud teos õigeks mõista, sest peale valedeklaratsioonide esitamist oli vahepeal sätestatud, et kriminaalvastutus järgneb juhul, kui maksmata jääv summa ületab 1 000 000 krooni piiri. A.O põhjustas mittedeklareerimisega tasumata jäänud maksu kogusummas 605 972 krooni. Seega puudub tema käitumises kuriteokoosseis ja ta tuleb süüdistatavas teos õigeks mõista koos sellega kaasnevate järeldustega. Otsuse tegemisel juhindub ringkonnakohus
Jüri Paap Ivi Kesküla Malle Preimer 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.