1-06-9781\7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2006.a Tallinn, avalik kohtuistung Kriminaalasja number 1-06-9781 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Igor Amann ja Julia Katškovskaja Kohtuistungi sekretär Ita Urban Tõlk Marina Lepiksoo Kriminaalasi O.K süüdistus KarS § 25 lg 2 – 404 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. oktoobri Apellatsiooni esitaja Kannatanu A. R Prokurör Helen Kiviloo Süüdistatav O.K
3. a otsus sünd xx.xx.xxxx.a Eesti kodanik, elukoht x Tallinnas, töötab OÜ-s *, varem kohtu poolt karistamata Kaitsja Adv. J. Aule RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu
4. oktoobri 2006.a otsus osas, millega jäeti kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi 38 291 krooni läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Teha uus otsus: Välja mõista O.K 38 291 krooni (kolmkümmend kaheksa tuhat kakssada üheksakümmend üks krooni) A. R (x Tallinn) kasuks tsiviilhagi katteks. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Kannatanu apellatsioon rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK O.K tunnistati süüdi KarS § 25 lg 2 – 404 järgi ja karistati 3 aastase vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust, mis jäeti KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi kohaldamata katseajaga 18 kuud. Kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi jäeti läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse korras. O.K tunnistati süüdi selles, et ta
5. juunil 2006.a Tallinnas x ja x ristmikul püüdis võõra vara hävitamise eesmärgil süüdata A. R sõiduautot Fiat Brava. Ta kallas sõiduauto kere bensiiniga üle ning üritas pärast seda välgumihklit süüdates autot põlema panna, põhjustades sellega ohu autos viibinud A. R ja alaealiste laste N. R ning M.P elule. Kuritegu jäi lõpule viimata, sest A. R õnnestus sõiduauto käivitada ja kuriteopaigalt ära sõita, autos viibijad said autost välja joosta. APELLATSIOONI SISU Kannatanu A. R taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist tsiviilhagi puudutavas osas ja uue otsusega tsiviilhagi 38 291 krooni süüdistatavalt väljamõistmist tema kasuks. Kohus leidis, et O. K süü varavastase kuriteo toimepanemises on täies mahus, st ka varalise kahju tekitamises tõendamist leidnud, kuid jättis sellele vaatamata tsiviilhagi läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Apellant väidab, et kohtu selline järeldus on alusetu, sest kahju olemasolu ja suurus on piisavalt tõendatud. Muuhulgas on O. K tunnistanud, et purustas kannatanu auto esilaterna, tagus juhipoolset ust, valas auto bensiiniga üle, sest oli meeletult vihane. O. K tegevust kinnitavad ka kannatanu ja tunnistajate ütlused. Esimese astme kohtu poolt otsuse tegemisel aluseks võetud tõenditega on tuvastatud, et varaline kahju tekitati ning samuti on uurimise käigus tuvastatud selle suurus – taastusremondi väärtus oli 38 291 krooni (tl 30). Kannatanu poolt on see summa tasutud ning see on käsitletav varalise kahjuna, mis tuleb kahju tekitanud isikult, s.o O. Klt välja mõista. Ekslik on kohtu seisukoht, et kahju pole võimalik võrdsustada sõiduauto remonttööde tegemiseks kulunud tundide arvuga. Kõikides autode remonttöid teostavates ettevõtetes on arvete aluseks tööde teostamiseks kulunud tundide arv ja tööde käigus kulutatud materjalide ning tagavaraosade maksumus. Maakohus on seega jätnud alusetult tsiviilhagi läbi vaatamata. POOLTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS Prokurör leidis, et apellatsioon on põhjendatud, kohtuotsus tsiviilhagi puudutavas osas tuleb tühistada ning esitatud tsiviilhagi süüdistatava poolt tekitatud kahju katteks kannatanu kasuks rahuldada. Apellant A. R toetas apellatsiooni. 2 Süüdistatav ja tema kaitsja leidsid, et kohtuotsuse tühistamiseks alust ei ole. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooniga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioon on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Esmalt osundab kohtukolleegium Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-96-04, milles väljendatud seisukoha kohaselt tuleb tsiviilhagi rahuldamise otsustamisel juhinduda tsiviilmenetluse eeskirjadest, mis ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega ja on vajalikud tsiviilhagide otsustamisel kriminaalasjades. Üksnes spetsiifiliste ja keeruliste õiguslike küsimuste puhul on võimalus jätta tsiviilhagi täieliku rahuldamise puhul hagi täpse suuruse kindlaks määramine tsiviilmenetluse korda. Kohtukolleegium on seisukohal, et vaidlusaluses süüdistusasjas ei esine asjaolusid, mis tingiksid hagi suuruse määramise tsiviilmenetlusse. Oma otsuses nr 3-1-1-34-05 märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium, et kuna kriminaalmenetlusseadus ei käsitle täpsemalt kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb selles osas kriminaalasja arutaval ja selle käigus tsiviilhagi lahendaval kohtul lähtuda võlaõigusseaduse vastavatest sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest. Eelnevast lähtudes peabki kohtukolleegium vajalikuks osundada Võlaõigusseaduse (VÕS) §le 127 lg 1, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi
6. lõige sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Maakohus tuvastas, et enne bensiiniga ülevalamist peksis süüdistatav jalaga vastu kannatanu auto esiosa, mis põhjustas ühe esilaterna ja ilukilbi purunemise, auto esitiibade ja kapoti deformeerumise. Ka põhjuslik seos tuleneb maakohtu otsusest endast – A. R autole tekitas remonti vajavad kahjustused süüdistatav. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. On iseenesest mõistetav, et kannatanu auto viimine selle kahjustamisele eelnenud olukorda on võimalik üksnes remonttööde abil, milleks kulutab remontija tööaega, millel on rahaline väärtus. Vastupidiselt maakohtuga on kohtukolleegium seisukohal, et kannatanu auto vaatlusprotokoll koos fototabelitega /tl 3-8/ annab aluse hinnata sõiduki remondikalkulatsiooni /tl 39/ põhjendatuks ja mõistlikuks. Kohtukolleegium rõhutab veelkord, et eelnevalt refereeritud VÕS § 127 lg 1 annab kannatanule õiguse nõuda oma sõiduki viimist just sellisesse olukorda, nagu see oli enne O. K poolt auto kahjustamist. Apellatsiooni lisana esitatud maksekviitung kinnitab, et kannatanu on sõiduauto remondikalkulatsioonis esitatud summas (38 291 krooni) reaalset kahju kandnud, mille peab talle hüvitama süüdistatav. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, 338 p 3, 340 lg 4 p 5 tühistab ringkonnakohus Harju maakohtu
7. oktoobri 2006.a otsuse tsiviilhagi puudutavas osas ja rahuldab uue otsusega kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi. 3 Malle Preimer Igor Amann 4 Julia Katskovskaja