1-06-15490\2

(05231401480)Kohtukoosseis Kohtunik JANIKA LIPSON Kohtuistungi sekretär ANU-MAI ANDEVEI Kohtuistungi tõlk SILVI HINDRIKSON Kriminaalasi VT’i süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi lühimenetluses Prokuröri abi KR Kaitsja ER Süüdistatav VT - KarS § 424 Kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld. RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 306, § 309 lg 3 kohus o t s u s t a s:

5. Süüdi tunnistada VT KarS § 424 . KrMS § 238 lg 2 KarS § 65 lg 2 KarS § 50 lg 1 alusel võtta VT’ilt VT’i suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, muuta tõkendiks vahistamine. Isik võtta vahi alla kohtusaalist.
6. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista VT’ilt II astme kuriteo toimepanemise eest sundraha 5 400,00 krooni riigituludesse.
7. Välja mõista menetluskuludena VT’ilt riigituludesse krooni 1 380,60 riigi õigusabi kasutamise eest.
8. Sundraha ja menetluskulud kuuluvad tasumisele . Tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse või –protesti, teatades kirjalikult apelleerimise soovist
9. päeva jooksul Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni
10. päeva jooksul otsusega tutvumisest. Menetluskulude hüvitamise otsustusele on võimalik esitada määruskaebus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 10.päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Selgitada, et apellatsiooniteate esitamise tähtaeg on 9.jaanuar
11. Selgitada, et üksnes menetluskuludega mittenõustumise korral on õigus need vaidlustada määruskaebe korras KrMS 15.ptk järgi. Selgitada, et sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tähtajaks tasumata jätmise korral esitatakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks. Esitatud süüdistus: VT’it süüdistatakse selles, et tema, olles Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 424 alusel karistatud ; Samuti tema, ; Samuti tema, . Seega VT juhtis mootorsõidukit joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, see tähendab ta pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlusosaliste seisukohad: Prokuröri abi leiab, et süüdistatava VT süü on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Prokuröri abi taotles peale süüdistusakti avaldamist järgmiste kriminaaltoimikus asuvate tõendite avaldamist ja uurimist: - Tallinna Linnakohtu kohtuotsus (tl 3); väärteoprotokoll AB 785977 (tl 4); protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta (tl 5); menetlusaluse isiku VT’i ütlused (tl 6); kahtlustatava VT’i ütlused (tl 13-15); väärteoprotokoll AB 661845 (tl 23); protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta (tl 24); menetlusaluse isiku VT’i ütlused (tl 25); kahtlustatava VT’i ütlused (tl 41-43); väärteoprotokoll AB 812978 (tl 29); tunnistaja AA ütlused (tl 31-32); - menetlusaluse isiku VT’i ütlused (tl 33); kahtlustatava VT’i ütlused (tl 41-43). Prokuröri abi hinnangul on süüdistatava süü tõendatud. Prokuröri abi palub süüdistatav süüdi mõista KarS § 424 järgi ja karistada vangistusega 9 kuud, millest KrMS § 238 lg 1 järgi maha arvata 1/3, määratavale karistusele liita Tallinna Linnakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa. Lisakaristusena võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus
12. aastaks. Süüdistatav VT avaldas, kohtuistungil, et esitatud süüdistus on talle arusaadav, ta tunnistab ennast talle KarS § 424 järgi esitatud süüdistuses süüdi ning kahetseb enda poolt toimepandut. Süüdistatav nõustus asjas lühimenetluse kohaldamisega, süüdistatav ei esitanud kohtuistungil taotlust enda ülekuulamiseks. Kaitsja hinnangul on süüdistus põhjendatud. Kaitsja ei esitanud kohtuistungil taotlust kriminaaltoimikus olevate tõendite avaldamises. Kaitsja nõustub süüdistatavale VT’ile inkrimineeritava kuriteo kvalifikatsiooni, süüdistatava süü tõendatusega ning palub karistuse mõistmisel arvestada süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust ning KrMS § 238 lg 2 sätteid. Kaitsja palus süüdistatavat karistada vangistusega 6 kuud ja lisakaristusena võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus
13. aastaks. Kohtu seisukoht: kohus uuris järgmisi tõendeid: - - - Tallinna Linnakohtu kohtuotsus (tl 3) mille kohaselt tunnistati VT süüdi KarS § 424 järgi ning mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust, mida ei pöörata täitmisele kui VT ei pane 3 aasta jooksul toime uut, tahtlikku kuritegu. Lisakaristusena võeti VT’ilt ära 4 kuuks. Kohtuotsus on jõustunud; väärteoprotokoll AB (tl 4) mille kohaselt juhtis VT VT’i ; VT’i poolt väärteoprotokoll AB (tl 23) mille kohaselt juhtis VT protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta VT’i poolt VT’i poolt kahtlustatavana antud ütlused (tl 41-43) mille kohaselt tunnistab ta ennast talle süüksarvatavas kuriteos süüdi ja kahetseb toimunut. Teda on karistatud kohtu poolt KarS § 424 järgi, pärast seda on teda mootorsõiduki juhtimisel ja politsei poolt kinni peetud, politsei on tuvastanud mõlemal korral alkoholijoobe. Peale kohtuotsuse jõustumist lasi ennast kodeerida 1 aastaks, pärast kodeerimise lõppu tekkisid uuesti probleemid. Kavatseb minna uuesti kodeerimisele; väärteoprotokoll AB (tl 29) mille kohaselt juhtis VT tunnistaja AA ütlused (tl 31-32) mille kohaselt VT’i poolt menetlusaluse isikuna antud ütlused (tl 33) mille kohaselt oli ta tarvitanud õlut; kahtlustatava VT’i ütlused (tl 41-43) mille kohaselt tunnistab ta ennast talle süüksarvatavas kuriteos süüdi ja kahetseb toimunut. Teda on karistatud kohtu poolt KarS § 424 järgi, pärast seda on teda mootorsõiduki juhtimisel politsei poolt kinni peetud, politsei on tuvastanud mõlemal korral alkoholijoobe. Peale kohtuotsuse jõustumist lasi ennast kodeerida 1 aastaks, pärast kodeerimise lõppu tekkisid uuesti probleemid. Kavatseb minna uuesti kodeerimisele. Kohtu hinnangul on VT’i tegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. VT’ile inkrimineeritav tegu on tõendatud prokuröri abi esitatud ja kohtu poolt uuritud tõenditega: Tallinna Linnakohtu kohtuotsuse alusel on VTit KarS § 424 järgi karistatud tingimisi vangistusega 5 kuud, katseajaga 3 aastat. Väärteoprotokollidega nr AB AB , AB ; ja alkoholijoobe tuvastamise protokollidega, tunnistaja AA, VT’i enda ütlustega on tõendatud, et VT juhtis Kohtu poolt uuritud tõendid riimuvad, vastuolusid ei ole. VT on kõik episoodid omaks võtnud, alkoholijoobe olemasolu isik ei eita. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust välistavaid asjaolusid; VT on täisealine, süüvõimeline isik, seega tuleb VT’it karistada toimepandud teo eest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei arvesta karistuse määramisel VT’i puhtsüdamlikku kahetsust: isik avaldas kohtueelses menetluses korduvalt, et kahetseb toimepandut, kuid kahetsus ei takistanud tal toime panna jätkuvalt õigusrikkumisi. Kohtu hinnangul on VT’ile reaalse vangistuse mõistmine põhjendatud: isik ei oma kindlat töökohta, isik pani katseajal jätkuvalt toime liiklusalaseid rikkumisi. Tallinna Linnakohtu otsusega määratud tingimisi vangistusest VT kohaseid järeldusi ei teinud; isikule 9 kuulise vangistuse mõistmine on toimepandut ning õiguskorra kaitsmise huve silmas pidades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et lisakaristusena tuleb VT’ilt mootorsõiduki juhtimise õigus ära võtta
14. aastaks. Joobeseisundis mootorsõiduki juht on liikluses ohtlik nii iseendale kui teistele liiklejatele, VT’i näol on tegemist isikuga, kes olles joobeseisundis juhtimise eest kohtulikult, tingimisi karistatud, jätkas joobeseisundis mootorsõiduki juhtimist. Kohtu hinnangul tuleb VT’i suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, muuta tõkendiks vahistamine. Arvestades isiku poolt toimepandut ning samuti asjaolu, et isik ilmus kohtuistungile jääknähtudega, leiab kohus, et tõkendi muutmine kohtuotsuse tagamiseks on vältimatu. Samuti pole välistatud, et isik juhib kohtust lahkudes uuesti mootorsõidukit joobeseisundis. Kohtunik