1-07-1393\1

Kriminaalasi nr 06230101661 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. vaabruaril
2. a Tallinn Kriminaalasja number 06230101661 Eeluurimiskohtunik MM Taotluse esitaja prokurör TB Taotlus kahtlustatava KU vahistamine Istungil osalenud isikud Sekretäri MB, tõlgi K-JV Kaitsja advokaat TB RESOLUTSIOON
3. Vahistada kahtlustatav KU Edasikaebamise kord Määrusele võib KrMS § 136, § 386 ja § 387 lg 1 alusel esitada kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama, määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Vahistamistaotluse läbivaatamisel eeluurimiskohtunik tuvastas: PP kriminaalosakonna varavastaste kuritegude talituse menetluses on kriminaalasi nr mis on alustatud PP poolt .a. KarS § 202 lg 2 p 3 järgi, selle kohta, et .a linnaosas oli vaadeldud sõidukit , tehasetähisega . Vaatluse käigus oli kontrollitud tehaseandmeid sõidukiga, erinevusi ei esinenud. Vigastusi tehasetähisel ja lukustustel ei olnud. Tehasetähise kontrollimisel läbi rahvusvahelise tagaotsitavate sõidukite andmebaasi kaudu tuvastati, et mainitud sõiduk on kuulutatud tagaotsitavaks . Sellest tulenevalt on sõiduk ära võetud kasutajalt N N ´ilt ja tagastatud omanikule. Sõiduk on ARK´s arvel alates .a. Samuti on kindlaks tehtud, et sõidukid , ja on varastatud ning on registreeritud . ARK´st saadud andmetest lähtuvalt on eelpool nimetatud sõidukid toonud KU . Eelnevast tulenevalt peeti KU kahtlustatavana kinni. Kahtlustatavana ülekuulamisel KU selgitas, et on nimetatud sõidukid ostnud oma tuttavate ED ja BSF vahendusel ning ei teadnud sõidukite kuritegelikust päritolust. Kahtlustatava KUi ütlused sõidukite omandamise asjaolude kohta on vastuolus kahtlustatavana ülekuulatud TR ütlustega ning samuti kriminaalasjas kogutud muude tõenditega. Sõidukite ostu-müügilepingud on formaalsed, puudulikult vormistatud, puuduvad andmed sõidukid müünud isikute kohta, samuti on kallihinnaliste sõidukite eest väidetavalt tasutud suuri summasid sularahas, omandatud on ainult ühte võtmekomplekti omavaid sõidukeid ning sõidukid on omandatud juba enne väidetavalt toimunud vargusi. KUnil puudub legaalne sissetulek ning kogutud materjalidest nähtuvalt on tegemist välismaalt varastatud või kindlustuspettuse läbi omandatud sõidukite süstemaatilise maaletoomisega, millega lisaks KUile on seotud veel mitmed isikud, kelle seotust on vajalik kriminaalmenetluse käigus kontrollida. Esialgu on KUile esitatud kahtlustus KarS § 202 lg 2 p 2, 3 järgi kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamises, hoidmises ja turustamises. KU on kriminaalkorras varem kahel korral karistatud KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning viimati karistati teda .a Harju Maakohtu otsusega vangistusega …kuud katseajaga … aastat. Seega kahtlustatakse teda katseajal toime pandud kuritegudes. Samuti on teda varasemalt karistatud .a Saksamaal vangistusega …kuud katseajaga …aastat raske varguse ja dokumentide võltsimise eest. Kahtlustatav ei tööta ja elukohaks nimetab . KrMS § 130 lg 2 lubab kahtlustatava suhtes kohaldada tõkendina vahistamist, kui kahtlustatav võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna uusi kuritegusid. KUi tegevuses esinevad KarS § 202 lg 2 p 2, 3 tunnused, mille toimepanemises süüdimõistmise korral võib karistada vangistusega kuni kolmeaastase vangistusega. Kuritegude objektiks olnud esemete kogumaksumus on ligikaudu 2 miljonit krooni. Legaalse sissetuleku puudumine, tema senine tegevus ja varasemad karistusandmed annavad aluse arvata, et vabaduses viibides isik jätkab elatise teenimist kuritegude toimepanemisega. Samuti võttes arvesse, et isik omab välismaal tihedaid sidemeid isikutega, kelle tegevuse seaduslikkuses on alust kahelda, siis on alust arvata, et KU võib teda ähvardava karistuse hirmus asuda ka kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma. KUi invaliidsus ei ole takistanud teda kuritegusid toime panemast ega ole ka vahistamise kohaldamisel takistuseks. KU seletas, et ta omab elukohta, põeb rasket haigust, palub mitte vahistada, kuritegu ta toime pannud ei ole, pakku ei ole tal kavatsus minna. Prokurör jäi oma taotluse juurde selles toodud põhistustega. Kaitsja vaidleb taotlusele vastu , kuivõrd puuduvad vahistamise alused. Kohus, ära kuulanud prokuröri selgitused taotluse juurde ja kaitsja arvamuse ning kinnipeetu seletused, samuti kontrollinud esitatud materjale, leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ning juhindudes KrMS §dest 21; 24 lg 4; 130; 131; 132 ja PS § 20 sätetest asub kohtunik seisukohale, et KU tuleb vahistada. Kohus leiab, et KUile esitatud kahtlustus on põhjendatud kriminaalasjas kogutud kirjalike materjalidega. KrMS § 127 kohaselt tuleb tõkendi valimisel või muutmisel arvestada kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise või võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Kohus nõustub prokuröri taotluses toodud motiividega, käesolevas kriminaalasjas kahtlustatakse KUi teise astme kuriteo toimepanemises, ta on varem karistatud, käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks oleva süüteo on ta toime pannud kohtu poolt määratud katseajal, ei tööta. Taolistest isikuandmetest võib teha järelduse, et kahtlustatav jätkab kuritegude toimepanemist, elatusvahendite saamise eesmärgil, kusjuures takistuseks ei ole olnud ka teadmine, et katseajal toimepandud kuritegude toimepanemise eest mõistetavale karistusele liidetakse eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus. Samuti võib ta kriminaalmenetlusest hakata kõrvale hoidma eesmärgiga vältida kriminaalmenetluse jätkamist ja ähvardavat karistust. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et elukoha olemasolu ja raske haigus ei takistanud KU käitumast viisil mis tingis tema kahtlustamise ja kinnipidamise kuriteo toimepanemises, siis võib järeldada, et nimetatud asjaolud ei saa olla isiku edaspidise õiguskuuleka käitumise garantiiks vabaduses. Seetõttu leiab kohus, et on küllaldane alus KUi vahistamiseks. . Margot Mikler kohtunik