← Eesti

1-06-4945\13

1-06-4945 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuaril 2007.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-06-4945 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Malle Preimer, Ene Randmäe Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Irina Leetberg Kriminaalasi Mihail Mironovi ja Eduard Ignatjevi süüdistustes KarS § 184 lg.2 p.1,2 järgi ning Anna Rutkovskaja süüdistuses KarS § 184 lg.2 p.2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 16.novembri 2006.a. otsus Apellatsiooni esitajad vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski, vandeadvokaat Andres Gorkin, advokaat Urmas Tammiksaar Prokurör Endla Ülviste Süüdistatavad: Mihail Mironov, ik. 38606250255, õppis Musatmäe Majanduskoolis, eluk. x, varem kohtulikult karistamata, 19.oktoobrist 2005.a. viibib vahi all; Eduard Ignatjev, ik. 38612060256, ei tööta ega õpi, eluk. x, varem kohtulikult karistamata,
  2. oktoobrist 2005.a. viibib vahi all; Anna Rudkovskaja, ik.48602220324, Eragümnaasiumi Poluloog
  3. klassi õpilane, eluk. x, varem kohtulikult karistamata, vahi alla viibis 18.-
  4. oktoobrini 2005.a., Kaitsjad vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski, vandeadvokaat Andres Gorkin, advokaat Urmas Tammiksaar, RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
  5. novembri 2006.a. otsus Mihail Mironovi, Eduard Ignatjevi, Anna Rutkovskaja suhtes jätta muutmata ning kaitsjate apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
  6. jaanuaril 2007.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule, 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Üldmenetluse korras tehtud Harju Maakohtu
  7. novembri 2006.a. otsusega tunnistati süüdi: Mihali Mironov KarS § 184 lg.2 p.1,2 järgi ja karistati tähtajalise vangistusega 4 aastat; Eduard Ignatjev KarS § 184 lg.2 p.1,2 järgi ja karistati tähtajalise vangistusega 4 aastat ja 6 kuud; Anna Rutkovskaja KarS § 184 lg.2 p.2 järgi ja karistati tähtajalise vangistusega 3 aastat ja 6 kuud. KarS § 74 lg.1,2,3 alusel määrati koheselt ärakandmisele vangistuses 5 kuud ja 28 päeva ning 3 aastat vangistust jäeti tingimist täitmisele pööramata, 3 aastase katseajaga kriminaalhooldaja järelevalve all. Sama kohtuotsusega tunnistati KarS § 22 lg.3 ja § 184 lg.2 p.2 järgi süüdi Anton Pozdnjakov, kuid tema osas esimese astme kohtu otsust apellatsiooni korras ei vaidlustata. Süüdistatavad M. Mironov ja E. Ignatjev tunnistati süüdi selles, et nad, ajavahemikul 2005.a. juulist kuni
  8. oktoobrini 2005.a., Tallinnas, grupis ebaseaduslikult omandasid suures koguses narkootilist ainet – metüleendioksümetamfetamiini ( edaspidi MDMA ) tablette, vedelat ja pulbrilist amfetamiini, kanepiõisikuid - ning hoidsid neid narkootilisi aineid enda juures ja grupis andsid korduvalt edasi süüdistatavale A. Rutkovskajale, x maja juures 2005.a. juulist- augusti keskpaigani, vähemalt kuuel korral, korraga 6-10 MDMA tabletti ning sama aasta augusti kuu lõpust kuni septembri keskpaigani vähemalt kolmel korral, korraga 50 MDMA tabletti.
  9. oktoobril 2005.a x asuva Magistraali Kaubanduskeskuse juures, andsid nad süüdistatavale A. Rutkovskajale suures koguses 100 MDMA tabletti. Süüdistatav A. Rutkovskaja tunnistati süüdi selles, et tema, ajavahemikul 2005.a. juulist kuni 17.oktoobrini, Tallinnas, ebaseaduslikult ja korduvalt omandas süüdistatavatelt M. Mironovilt ja E. Ignatjevilt suures koguses narkootilise aine MDMA tablette, hoidis neid enda juures ning kaassüüdistatava Anton Pozdjakovi kaasaaitamisel müüs korduvalt narkootilise aine MDMA tablette edasi Kristjani, Dmitri, Andrei, Vitali, Ruslani nimelistele isikutele, hinnaga 60 kr. tablett. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Vandeadvokaadi A. Jaroslavski apellatsiooni väidete kohaselt pole tõendatud süüdistatava M. Mironovi poolt, grupis süüdistatava E. Ignatjeviga, süüdistatavale A. Rutkovskajale narkootilise aine, MDMA tablettide, suures koguses edasiandmine 2005.a. juuli, augusti, septembri kuudel, x maja juures ning sama aasta oktoobri kuul Magistraali Kaubanduskeskuse juures. Süüdistatav M. Mironov on järjekindlalt eitanud nende kuritegude toimepanemist. Süüdistatav A. Rutkovskaja pole M. Mironovit näinud koos süüdistatava E. Ignatjeviga. Süüdistatav A. Rutkovskaja on oletanud, et M. Mironov võis autoga süüdistatavat E. Ignatjevit narkootilise aine edasiandmise paika sõidutada. See oletus pole aga ühegi tõendiga kinnitust leidnud. Süüdistatav E. Ignatjev on eitanud süüdistatava M. Mironovi seotust narkootikumide ülendamisega süüdistatavale A. Rutkovskajale. Tunnistaja E.M andis kohtus ütlusi, et talle on uurija avaldanud survet süüdistatavat M. Mironovit süüstavate ütluste andmiseks, kuid tegelikult ta ei tea süüdistatava M. Mironovi seotust narkootikumide käitlemisega. Tunnistaja ütluste kriitiline hindamine kohtu poolt pole põhjendatud. Apellant leiab, et kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb hinnata süüdistatava M. Mironovi kasuks ning ta eelnimetatud kuriteoepisoodides õigeks mõista. Süüdistuse mahu vähenemisega kaasneb ka karistuse kergendamine. Süüdistatav M. Mironov on varem karistamata, 20 aastane noormees, kellel oleks vaja õpinguid jätkata. Ta on tunnistanud end täielikult süüdi ja kriminaalmenetluse algusest peale teinud koostööd politseiga. Vahi all viibitud ajaga on karistuse preventiivne eesmärk täidetud ning kanda jäänud karistuse osa võiks jätta tingimisi kohaldamata. Vandeadvokaadi A. Gorkini apellatsioonis väidetakse samuti, et tõendatud pole süüdistatava E. Ignatejevi poolt narkootilise aine käitlemine grupis süüdistatava M. Mironoviga. Süüdistatavad E. Ignatjev ja M. Mironov on kõigis menetlusstaadiumites ühist tegutsemist eitanud. Vaidlustatud kohtuotsuse kohaselt pidas süüdistatav A. Rutkovskaja süüdistatavaid E. Ignatjevit ja M. Mironovit omavahel seotuks. Ekspertiisiaktis nr. GE 3063-0555/7253 ( III kd. tl. 57-65) süüdistatavat E. Ignatjevilt võrdlusmaterjali võtmist ei märgita ega viidata temale ekspertiisiakti arvamuslikus osas. Seega pole faktiliselt tuvastatud mingeid sündmusi, milles oleks avaldunud narkootilise aine grupis käitlemine süüdistatavate M. Mironovi ja E. Ignatjevi poolt. Süüdistatava A. Rutkovskaja ütluste kohaselt süüdistatav E. Ignatjev ei tegelenud narkootilist ainet sisaldavate tablettide müümisega, vaid teadis kus kohast neid saab. Süüdistatav E. Ignatjev töötas diskorina, s.o. keskkonnas kus liikusid narkootilised ained ning tal oli hõlbus täita talle isiklikult lähedase süüdistatava A. Rutkovskaja soove. Tuvastatud pole ühtegi muud isikut kellele süüdistatav E. Ignatjev narkootilist ainet sisaldavaid tablette edasi andis. Kohtuotsuse kohaselt andis süüdistatava M. Mironovi puhul narkorahast märku mitmete autode omamine. Süüdistataval E. Ignatjevil autot polnud. Kohtuotsus käideldud narkootilise aine hulga osas põhineb oletustel. Võrreldes kohtueelse menetluse kokkuvõttega on prokuröri koostatud süüdistusaktis kuriteoepisoode hulka ning käideldud MDMA tablettide kogust vähendatud ca 260 tableti võrra. Apellandile on selgusetu millised kriteeriumid sellise korrektuuri tingisid, mistõttu peetakse võimalikuks , et kuriteoepisoodide arvu võib suvaliselt veelgi muuta. Apellandi hinnangul tuleks tõendatuks lugeda ainult need kuriteoepisoodid, mille puhul süüdistatava A. Ratkovskaja ütlused käideldud tablettide kogustes kattuvad teiste tõenditega. Tunnistaja Anton Pozdnjakovi ütlustega on tõendatud, et ta sai süüdistatavalt A. Rutkovskajalt tablette kolm korda, 100 tableti kaupa. Süüdistatavate E. Ignatjevi ja M. Mironovi grupis tegutsemist ei tõenda ka süüdistatava M. Mironovi autost
  10. oktoobril 2005.a., roosat värvi ja delfiini logoga 40 tableti leidmine, millede narkootilise aine sisaldus küündis 70 % -le. Neist erinevalt oli süüdistatav E. Ignatjev
  11. oktoobril 2005.a. süüdistatavale A. Rutkovkaja andnud 100 tk., valget värvi ja Smiley logoga ning 30 % -se narkootilise aine sisaldusega tabletti. Süüdistatav E. Ignatjev oli kinnipidamise hetkel 18 a. vanune ning tema saavutused hariduse omandamise ja raadioamatörismi harrastuse vallas ei pärinenud aastate tagusest ajast nagu ebaõigesti märgitakse maakohtu otsuses. Süüdistatava E. Ignatjevi varasemas elukäigus pole midagi negatiivset ilmnenud. Kohtumõistmise ootel on ta vanglas viibinud enam kui aasta. Põhjendatud pole kohtu järeldus, et süüdistatav kriminaalhooldusele ei sobi. Seetõttu taotletakse maakohtu otsuse tühistamist E. Ignatjevit puudutavas osas ja uue kohtuotsusega määrata vangistuse ärakandmata osa tingimuslikult mittetäitmisele. Advokaadi U. Tammiksaare apellatsioonis vaidlustatakse maakohtu otsust süüdistatavale A. Rutkovskajale mõistetud karistuse osas, selle liigse ranguse motiivil. Süü suuruse määratlemisel heitis kohus süüdistatavale ette süütegude toimepanemist tulu saamiseks oma tuttavate tervise ja vara arvel. Apellandi hinnangul on selline kohtu motiveering vastuolus KarS § 56 lg.1 sätestatud karistamise alusega. Süstemaatilisus ja isikute tervise vastu suunatus on süüdistatavale A. Rutkovskajal inkrimineeritud kuriteokoosseisu tunnused. Seetõttu ei tohi neid asjaolusid karistust raskendavate asjaoludena arvestada. Müügitehingu puhul on loomulik, et müüja saab tulu ostja vara arvelt. Süüdistatava A. Rutkolvskaja poolt saadud tulu polnud olulise suurusega. Vangistuses karistuse kandmine jätab süüdistatava A. Rutkovskaja ilma alalisest töökohast, raskendab menetluskulude tasumist ja loob ilmselt soodsa põhjuse tema edasiseks desotsialiseerumiseks. Seetõttu taotletakse maakohtu otsuse tühistamist süüdistatavale A. Rutkovskajale karistusena mõistetu vangistuse koheselt täitmisele pööramise osas ning taotletakse mõistetud tähtajalise vangistuse täies ulatuses tingimisi täitmisele pööramata jätmist. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et vandeadvokaatide A. Jaroslavski ja A. Gorkini apellatsioonide väited selles, et süüdistatavate M. Mironovi ja E. Ignatjevi poolt grupis narkootiliste ainete käitlemise kohta pole muid tõendeid peale süüdistatava A. Rutkovskaja ütluste, ei vasta kriminaalasja kohtulikul arutamisel kindlakstehtud tegelikele asjaoludele. Harju Maakohtu
  12. novembri 2006.a. otsuse põhiosas ( VI kd. tl.11- 19 ) on esitatud kõik kohtus uuritud tõendid, s.h. kirjalikud tõendid. Süüdistatava A. Rutkovskaja elukohas, aadressil Tallinn, x
  13. oktoobril 2005.a. teostatud läbiotsmise protokolli ja
  14. oktoobril 2005.a. koostatud asitõendite vaatluse protokolli ( I kd. tl.94-100; 101-102 ) ja
  15. detsembril 2005.a. koostatud ekspertiisiakti nr. AN-1218-05/7298 kohaselt leiti kaks, musta värvi riidest, vasaku käe sõrmkinnast. Neil kinnastel leiti amfetamiini jälgi. Ühe kinda peopesalt leiti süüdistatavate A. Rutkovskajalt ja E. Ignatjevilt pärit bioloogilist materjali ning teise kinda peopesalt süüdistatava M. Mironovi DNA profiili jälg.
  16. oktoobril 2005.a. süüdistatava M. Mironovi kasutuses olnud sõiduautode BMW, Opel Calibra ja Mercedes Benz Vito läbiotsimise protokollide kohaselt leiti sõidukeist narkootilisi aineid ning muude asjade kõrval föön, musta värvi riidest töökinnas, mille sees valge kummikinnas, elektroonilised kaalud. Ekspertiisiaktis nr. AN-1195B-05/7252 annab ekspert arvamuse, et musta värvi töökinnastel ja elektronkaalul on amfetamiini jälgi. Ekspertiisiaktis nr. GE-3063-05/7253 antud arvamuse järgi leidub fööni lülitil, musta töökinda peopeal ja selle kindas paiknenud kummikinda randmeosal süüdistatava E. Ignatjevi DNA profiili jälg. Samuti leidis ekspert süüdistatava M. Mironovi bioloogilise materjali jälje eelnimetatud musta värvi töökinda peopesal. Need vaieldamatult objektiivsed tõendid kattuvad süüdistatava A. Rutkovskaja ütlustega selles, et suuremas koguse narkootilisi aineid anti talle üle töökindasse asetatud kummikindasse pakituna. Samuti tõendavad süüdistatava M. Mironovi ja E. Ignatjevi bioloogilise materjali jäljed süüdistatava A. Rutkovskaja elukohast leitud töökinnastel kui süüdistatava M. Mironovi kasutuses olnud sõidukitest leitud esemetel ning nende asjade amfetamiiniga määrdumise jäljed kahtluseta süüdistatavate M. Mironovi ja E. Ignatjevi grupis narkootiliste ainete käitlemist ning süüdistatavale A. Rutkovskajale edasiandmist. Süüdistatavate A. Rutkovskaja ja A. Pozdnjakovi ütlused kattuvad selles, et süüdistatava E. Ignatjevi poolt süüdistatavale A. Rutkovskajale narkootikumide üleandmise koha läheduses nägid nad süüdistatava M. Mironovi sõiduautot. Süüdistataval E. Ignatjevil sõiduautot ei olnud. Seega on süüdistatavate A. Rutkovskaja ja A. Poznjakovi ütlused selles, et narkootilise aine üleandmise paika saabus süüdistatava E. Ignatjevi süüdistatava M. Mironovi autol loogilises vastavuses ekspertarvamusega tuvastatud objektiivsete leidudega, mis kinnitavad süüdistatava E. Ignatjevi ja M. Mironovi puutumust ühetaoliste narkootiliste ainetega ja nende käitlemisel kasutatud asjadega. Asjaolu, et süüdistatavale A. Rutkovskajale andis 2005.a. juuli, augusti, septembri ja oktoobri kuul suures koguses narkootilist ainet sisaldavaid tablette vahetult edasi süüdistatav E. Ignatjev, ei välista süüdistatava M. Mironovi süüd narkootiliste ainete grupis käitlemises, s.o. ebaseadusliku omandamise, hoidmise ning x elamu või x asuva kaubanduskeskuse juurde edasitoimetamise näol. Ringkonnakohtu seisukohalt pole selgunud faktilisi asjaolusid, mis seaksid kahtluse alla süüdistatava A. Rutkovskaja ütluste usaldusväärsuse. Hinnates süüdistatava A. Rutkovskaja ja A. Poznjakovi ütlused usaldusväärseks tõendiks, pole põhjust seada kahtluse alla 2005.a. juuli, augusti, septembri ja oktoobri kuudel vahetult süüdistatavalt E. Ignatjevilt narkootiliste ainete vastuvõtmise fakti ega ebaseaduslikult omandatud narkootilise aine suurt kogust. Vandeadvokaadi A. Jaroslavski apellatsioonis viidatud tunnistaja Elmo Mandeli ütlused selles, et tema vahetult süüdistatavalt M. Mironovilt narkootilisi ained saanud ei ole, ei lükka ümber teiste tõenditega tuvastatud asjaolu, et süüdistatav M. Mironov grupis süüdistatavaga E. Ignatjeviga narkootilisi ained ebaseaduslikult käitles ja toimetas edasi süüdistatavale A. Rutkovskajale. Eelnimetatud asjaoludel on ringkonnakohus veendunud, et esimese astme kohus on tõendeid kogumis hinnates täielikult tuvastanud süüdistatavate M. Mironovi ja E. Ignatejevi süü grupis, narkootiliste ainete korduvas ja suures koguses ebaseaduslikus käitlemises. KrMS § 268 lg.1 järgi toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti, mitte kohtueelse menetluse kokkuvõtte järgi. KrMS § 226 kohaselt koostab süüdistusakti prokurör, järgides KrMS § 154 nõudeid. Viimatinimetatud paragrahvi regulatsioon ei seo süüdistusaktis esitatava süüdistuse sisu ulatust kohtueelse menetluse kokkuvõttega . Kohtueelse menetluse kokkuvõte ei määra kohtuliku arutamise piire. Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta vandeadvokaadi A. Gorkini apellatsiooni väite selles, et süüdistusakt kajastab süüdistatava E. Ignatjevi osas kuriteoepisoode ja käideldud narkootilise aine hulka vähemal määral kui nähtub kohtueelse menetluse kokkuvõtte järgi selgitatud tõenduseseme asjaoludest. Ringkonnakohus ei nõustu advokaat U. Tammiksaare apellatsiooni väitega, nagu oleks KarS § 184 järgi kvalifitseeritud kuriteo koosseisuliseks tunnuseks isikule tervisekahjustuse põhjustamine. KarS
  17. peatükis kirjeldatud süüteod on suunatud rahvatervis kui õigushüve vastu, mitte konkreetse isiku elu ja tervise vastu. KarS § 184 objektiivses koosseisus puudub isiku tervist kahjustava teo või tervisekahju liigi kirjeldus. Seega pole esimese astme kohus, motiveerides süüdistatava A. Rutkovskaja süü suurust isikliku kasu saamisega oma tuttavate vara ja tervise arvel, läinud vastuollu KarS § 56 sätestatud karistamise alusega ega KarS § 59 sätestatud karistust kergendava ja raskendava asjaolu korduva arvestamise keeluga. Esimese astme kohus on süüdistatavatele M. Mironovile , E. Ignatjevile ja A. Rutkovskajale karistuste mõistmisel põhjaliku kaalunud iga süüdistatava süü suurust ning kohtuotsuse põhiosas need asjaolud esitanud. Süüdistatavate M. Mironovi ja E. Ignatjevi puhul pole karistust kergendavaid või seda raskendavaid asjaolusid kindlaks tehtud. Süüdistatava A. Rutkovskaja karistust kergendava asjaoluna on arvestatud puhtsüdamlikku kahetsust kui ka tema abi tõenduseseme asjaolude selgitamisel. Põhjendatud on tähtajalise vangistuse täielikku või osalist täitmisele pööramist. Esimese astme kohtu otsuse põhiosa kohaselt ( VI kd. tl. 16 pöördel ) on kohus hinnanud kaitsja esitatud tõendeid süüdistatava E. Ignatjevi omandatud hariduse, huvitegevuse ja saavutuste kohta. Samuti on kohus võtnud arvesse asjaolu, et süüdistataval E. Ignatjevil puudus legaalne sissetulek ja et ta sai tulu kuritegu toime pannes, s.o. narkootiliste ainete ebaseaduslikust käitlemisest. Karistuse mõistmisel on esimese astme kohtule olnud teda ja arvestatavad süüdistatavate isikuandmed - neil varasemate kohtulike karistuste puudumine, nende noorukiiga ja edasiste õpingute või töötamise jätkamise otstarbekus. Siinjuures peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et ükski eelnimetatud asjaoludest ei ole karistusest vabastamise ega esimese astme kohtu poolt mõistetud seadusliku ja põhjendatud karistuse muutmise aluseks. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et esimese astme kohtu otsuse vaidlustamiseks esitatud apellatsioonides ega ringkonnakohtu istungil pole selgunud ühtegi olulist faktilist asjaolu, mis jäänuks karistuse mõistmisel maakohtu tähelepanuta ja ringkonnakohtus läbivaadatuna võiks põhistada kohtuotsuse muutmist mõistetud karistuste osas. Kohtuotsuse tegemisel juba arvesse võetud karistust kergendavate või seda raskendavate asjaolude korduv arvestamine uue kohtuotsuse tegemisel on keelatud. Mitme kuu jooksul, suures koguses ja grupis, kuritegeliku hõlptulu saamiseks, narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine oli süüdistatavate poolt pikka aega jätkunud, sihipärane, kaalutletud ja hästi korraldatud kuritegu, mitte aga nende ühekordne eksimus õiguskorra vastu, mida seletaks nende noorusest tingitud elukogemuse puudumine, isiklike asjaolude juhulik kokkulangemine või väljapääsmatult raske majanduslik olukord. Süüdistatavad on toime pannud raske kuriteo, mille eest karistusseadustiku eriosa § 184 lg.2 sanktsioon kehtestab karistusena ainuüksi tähtajalise vangistuse 3 – 15 aastani. Süüdistatavatele M. Mironolvile ja E. Ignatjevile on mõistetud karistused alla sanktsiooni keskmist määra ning süüdistatavale A. Rutkovskajale on mõistetud sanktsiooni alammäära lähedane karistus. Proportsionaalselt sanktsiooni määraga pole süüdistatavatele mõistetud karistused rasked. Neil asjaoludel nõustub ringkonnakohus täies ulatuses esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaoludega ning kasutades KrMS § 342 lg.3 p.1 antud õigust, ei pea siinjuures nende asjaolude jätkuvat kordamist vajalikuks. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1 ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu
  18. novembri 2006.a. otsuse süüdistatavate Mihail Mironovi, Eduard Ignatjevi ja Anna Rutkovskaja suhtes muutmata ning kaitsjate apellatsioonid rahuldamata. I. AMANN M. PREIMER E. RANDMÄE

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.