lg.2 ja §199 lg.2 p.4 ; § 121; § 424 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
Muus osas jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldada täies ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu 16. jaanuaril 2007.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule, 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Lühimenetluse korras tehtud Harju Maakohtu 23.novembri 2006.a. otsusega tunnistati Jevgeni Kuzjakin süüdi:
424 järgi ja karistati 3 kuu vangistusega; § 121 järgi ja karistati 3 kuu vangistusega; § 25 lg.2 ja § 199 lg.2 p.4 järgi ning karistati 6 kuu vangistusega.
MS § 238 lg.2 alusel vähendati 4 kuule vangistusele.
juuni 2001.a. kohtuotsuse järgi ärakandmata karistus - 1 aasta 4 kuud ja 3 päeva vangistust - ning lõplikuks karistuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti 1 aasta 8 kuud ja 3 päeva vangistust. Süüdistatav J. Kuzjakin tunnistati süüdi:
oktoobril 2003.a. karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, 13.juunil 2004.a. Tallinnas, Akadeemia teel, joobeseisundis juhtis sõiduautot Ford Scorpio;
- 24. augustini 2004.a., Tallinna linna eri paigus asuvates kaubanduskeskustes, ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kolme korral püüdis ära võtta võõraid vallasasju, kuid kuriteod jäid lõpule viimata süüdistatava kuriteopaigal kinnipidamise tõttu;
detsembril 2004.a., x korteris, peksis Z. N, põhjustades kannatanule verevalumeid kätel, otsmikul ja ninal. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Apellatsioonis ei vaidlusta süüdistatav J. Kuzjakin oma süüd kuritegude toimepanemises, neile antud õiguslikku hinnangut ega kuritegude kogumi eest mõistetud liitkaristust, vaid sellele,
Apellandi väitel oli eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus ärakantud 2006.a. aprilli kuus ning seda ei tuleks uute kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistusele liita. Apellant ringkonnakohtu istungist osa võtta ei soovinud. Ringkonnakohtu istungil antud prokuröri arvamuse kohaselt tuleks esimese astme kohtu otsus jätta muutmata ning süüdistatava J. Kuzjakini apellatsioon jätta rahuldamata. Süüdistatava kaitsja arvamuse kohaselt tuleks süüdistatava J. Kuzjakini apellatsioon rahuldada ning maakohtu otsus tühistada
Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et süüdistatava apellatsiooni taotlus väärib tähelepanu. Harju Maakohtu
76 lg.4 – ga määrati katseaeg ära kandmata karistuse osa ulatuses, s.o. kuni
Kuzjakinile määratud katseaega 2 kuu võrra, s.o. kuni 26. juunini 2004.a. Ringkonnakohtu seisukohalt kohaldas linnakohus kriminaalhooldaja ettekande arutamise järel ebaõigesti materiaalõigust. Nimelt ei ole
sätestatud süüdismõistetu karistusest tingimisi vabastamise üldine kord kohaldatava isiku suhtes, kelle osas tähtajalise vangistusena mõistetud karistus on täitmisele viidud. Vangistuses karistust kandva süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamise alused on erinormina sätestatud
§ -s 76. Selle paragrahvi lg.4 järgi ei ole kohtul sellist otsustusvabadust katseaja pikkuse määramiseks nagu seda lubab
lg.3.
lg.4 kohaselt on katseaja pikkuseks ärakandmata karistuse osa, kuid mitte vähem kui 1 aasta.
regulatsiooni järgi pole kohtule antud pädevust määrata katseaega pikemana kui ärakandmata karistuse osa. Samuti kehtestab
lg.5 ühemõtteliselt, et isiku poolt katseajal toimepandud kontrollnõuete või kohustuste mittetäitmise korral pöörab kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Tallinna Linnakohtus pidanuks kriminaalhooldusametniku ettekande alusel süüdistatava J. Kuzjakini ärakandmata karistuse osa - 1 a. 4 kuud ja 3 päeva vangistust - täitmisele pöörama ega võinud kandmata karistuse osa ulatuses määratud katseaega 2 kuu võrra pikendada. Tallinna Linnakohtu 23. märtsi 2002.a. määrusega kohaldas kohtunik vääralt karistusõigust –
Kuzjakini katseaega 2 kuu võrra ning jättis ärakandmata karistuse osa täitmisele pööramata. Ringkonnakohtu seisukohalt ei saa seaduse ebaõigest kohaldamisest tuleneda isiku õiguslikku olukorda raskendavat tagajärge – s.o. kehtestada pikemat katseaega kui näeb ette seadus. Seetõttu on ringkonnakohus veendunud, et Harju Maakohtu 12.detsembri 2002.a. määrusega vangistusest tingimisi vabastatud süüdistatava J. Kuzjakini kandmata karistuse osa ulatuses määratud katseaeg lõppes 26. aprillil 2004.a. Pärast seda tähtaega toimepandud kuriteod, millised on käesoleva kriminaalasja kohtuliku arutamise esemeks, pole seega toime pandud katseaja kestel ning lõpliku karistuse mõistmisel ei kuulu kohaldamisele
§ -s 65 lg.2 sätestatud liitkaristuse moodustamise kord. Nimetatud asjaoludel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.4; § 338 p.2; § 340 lg.1 p. 6 ringkonnakohus tühistab osaliselt Harju Maakohtu 23. novembri 2006.a. otsuse süüdistatavale Jevgeni Kuzjakinile
Süüdistatava J. Kuzjakini poolt kuulub Harju Maakohtu 23. novembri 2006.a. otsuse järgi ärakandmisele
MS § 238 lg.2 kohaselt mõistetud vangistus tähtajaga 4 ( neli ) kuud. Karistuse kandmise tähtaja algust arvestada 11. oktoobrist 2006.a. Muus osas jääb vaidlustatud kohtuotsus muutmata ja süüdistatava Jevgeni Kuzjakini apellatsioon rahuldatakse täielikult. I. AMANN M. PREIMER E. RANDMÄE
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.