← Eesti

1-06-15871\2

Obsah (12)§ 239§ 248§ 189§ 175§ 179§ 43§ 45§ 224§ 180§ 408§ 412§ 423

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 26.veebruar 2007 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-06-15871 (kohtueelses menetlu

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

  1. Tunnistada Randar Kaljula süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 järgi ja mõista talle rahaline karistus 50 (viiskümmend) päevamäära s.o. 3750 (kolm tuhat seitsesada viiskümmend) krooni; tühistada Randar Kaljulale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
  2. Kahjude, kriminaalmenetluse kulude, kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuritegudega tekitatud ja heastamata kahjudes: 2.1.1 tsiviilhagi esitatud ei ole 2.2 välja mõista Randar Kaljulalt riigieelarve tuludesse sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 2139.95 ( kaks tuhat ükssada kolmkümmend üheksa kr ja 95 s ) ja muu kriminaalmenetluse kulu toimikust koopia tegemise eest
  3. 80 ( nelikümmend neli kr ja 80 s ) ja postikulu 21 ( kakskümmend üks ) krooni; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 1035.45 ( üks tuhat kolmkümmend viis kr ja 45 s ) krooni arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Raul Tosmannile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
  4. Selgitada: 3.1 kohtuotsust rahalise karistuse täitmisele pööramiseks ei saadeta kohtutäiturile ja mõistetud rahaline karistus loetakse täidetuks, juhul kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas (viitenumber 4100064861) kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul; 3.2 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 Ühispangas (kohtukulude ja sundraha puhul viitenumber 2800049874); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

  1. Süüdistatava ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on Randar Kaljulale mõistetavaks karistuseks KarS § 121 järgi rahaline karistus 50 päevamäära s.o. 3750 krooni.
  2. Süüdistus, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.
  3. Randar Kaljulale esitatud süüdistus Randar Kaljulat on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema 04.augustil 2006.a. kella 21 paiku tungis ukse lõhkumise teel Viljandi maakonnas Võhma linnas kallale Andrus S-le. keda lõi kolmel korral rusikaga näo piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Randar Kaljula tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 121järgi . 2.1.
  4. Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuse asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.
  5. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Vastavalt

§ 239

lg-le 1 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustub süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes

§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja 2 menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning Randar Kaljula tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 121 järgi. 2.1.

  1. Tsiviilhagi otsustamine Tsiviilhagi esitatud ei ole.
  2. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 121 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistusega või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid Randar Kaljula karistamise kokkuleppemenetluses. Randar Kaljula karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
  3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse

§ 175

lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.

o 5400 krooni. esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, s. o 9000 krooni.

§ 175lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri

  1. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 1104.50 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu toimiku koopia tegemise eest
  2. 80 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 1035.45 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

§ 175

lg 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt

§ 224

lg-le 5 määratud kaitsja poolt kaitsealusele Randar Kaljulale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 44. 80 krooni.

§ 175

lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 21 krooni. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole 3 võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

§ 180

lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Randar Kaljulalt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 5400 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 2139.95 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu toimiku koopia tegemise eest 44.80 ja postikulu 21 krooni riigieelarve tuludesse. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). 5. Muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

§ 412

lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalise karistuse tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

§ 423

kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Helle Tamm Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.