← Eesti

1-06-15503\8

Obsah (12)§ 202§ 199§ 331§ 1§ 418§ 64§ 65§ 68§ 74§ 75§ 421§ 83

1-06-15503 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. veebruar 2007.a. Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Kohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Tiia Lepp Prokurör A

§ 202lg.

2 p. 2 järgi, Remii Vannuse süüdistus

§ 199lg.

2 p. 4, 7, 8 järgi ja Raimo Kikase süüdistus

§ 199lg.

2 p. 4, 7, 8 ja § 418 lg. 3 p. 3 järgi Jaan Saarepera süüdistus

§ 202lg.

1 ja § 418 lg. 3 p. 1 järgi, Andres Mitti süüdistus

§ 199lg.

2 p. 4, 5, 7, 8 ja § 418 lg. 3 p. 3 järgi kokkuleppemenetluses Rainer Kristerson asukoht: Tartu Vanglas 05.12.2006.a. otsuse alusel Kaitsja Süüdistatav kannab karistust Tartu Maakohtu Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 7-l korral, viimati 05.12.2006.a. Tartu Maakohtu poolt

§ 202

alusel vangistusega 3 kuud ja 23 päeva; väärteomenetluses karistatud 3-l korral, viimati 20.04.2006.a. LS § 7435 lg. 1 alusel rahatrahviga 6000.- krooni Vandeadvokaat Tanel Pürn Raimo Kikas asukoht: Tartu Vanglas Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 5-l korral, viimati 12.10.2004.a. Harju Maakohtu poolt

§ 331

alusel 8-kuulise vangistusega ja

§ 1

(11)65 lg 2 alusel kohtuotsuste kogumi eest vangistusega 1 aasta 6 kuud ja 19 päeva, mille kandmiselt vabanes 28.04.2006.a.; väärteomenetluses karistatud 1-l korral: 17.05.2006.a. AS § 70 alusel rahatrahviga 180.- krooni Tõkend vahistamine kohaldatud 25.05.2006.a. vahistamismäärusega, kinni peetud 24.05.2006.a. Kaitsja Süüdistatav Vandeadvokaat Anu Pärtel Remii Vannus Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 5-l korral, viimati 09.03.2006.a. Viru Maakohtu poolt

§ 199

, 201 alusel 6-kuulise vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga; väärteomenetluses karistatud 3-l korral, viimati 06.09.2006.a. AS § 70 alusel rahatrahviga 600.- krooni Kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Advokaat Heiki Kuningas Süüdistatav Jaan Saarepera Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 5-l korral: viimati 18.09.2002.a. Tartu Maakohtu poolt KrK § 204 lg 3 alusel rahalise karistusega 3000.krooni tingimisi 3-aastase katseajaga koos juhtimisõiguse äravõtmisega 1-ks aastaks; väärteomenetluses karistatud 7-l korral, viimati 25.09.2006.a. LS § 741 alusel 3000.- kroonise rahatrahviga Kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Süüdistatav Vandeadvokaat Tanel Pärn Andres Mitt asukoht: Tartu Vanglas Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 8-l korral: viimati 28.12.2006.a. Tartu Maakohtu poolt

§ 199

ja § 215 alusel vangistusega 1 aasta 11 kuud ja 7 päeva; väärteomenetluses karistatud 10-l korral, viimati 27.10.2005.a. AS § 70 alusel rahatrahviga 180.- krooni tõkend: vahistamine kohaldatud 27.10.2006.a. vahistamismäärusega, kinni peetud 31.10.2006.a. 2

(11)Kaitsja RESOLUTSIOON Advokaat Heiki Kuningas juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 Süüdi tunnistada Raimo Kikas

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Raimo Kikas

§ 418

lg 3 p 3 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel suurendades raskeimat üksikkaristust mõista Raimo Kikase liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algus arvestada alates 24.05.2006.a. Süüdi tunnistada Rainer Kristerson

§ 202

lg 2 p 2 järgi ning mõista talle karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 13.02.2006.a.

kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 2 (kaks) kuud vangistust võrra ja mõista Rainer Kristersoni liitkaristuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 65lg 1 alusel suurendades karistust Tartu Maakohtu 13.12.2006.a.

kohtuotsusega mõistetud karistuse 3 kuud ja 23 päeva vangistuse arvelt, mõista Rainer Kristersoni liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algus arvestada alates 15.11.2006.a. Süüdi tunnistada Andres Mitt

§ 199lg 2 p 4, 5, 7, 8 järgi ning mõista talle karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Andres Mitt

§ 418

lg 3 p 3 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 64

alusel suurendades raskeimat üksikkaristust mõista Andres Mitti liitkaristuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

§ 68

alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 24.-26.05.2006.a., 19.21.06.2006.a. ja 31.10.-27.12.2006.a., s.o. 2 (kaks) kuud ja 3 (kolm) päeva ning mõista kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 65lg 1 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 28.12.2006.a.

kohtuotsusega mõistetud karistuse 1 aasta 11 kuud ja 7 päeva vangistust arvelt ja mõista Andres Mitti liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 3 (kolm) kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algus arvestada alates 28.12.2006.a. Süüdi tunnistada Remii Vannus

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 68

alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 24.-26.05.2006.a., s.o. 3 (kolm) päeva ning mõista kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada karistust Viru Maakohtu 09.03.2006.a.

kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 6 (kuue) kuu vangistuse võrra ja mõista Remii Vannuse liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus arvestada Remii Vannuse karistuse kandmisele asumise päevast. Süüdi tunnistada Jaan Saarepera

§ 418lg 3 p 1 järgi ning mõista talle karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Jaan Saarepera

§ 202lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. 3

(11)

§ 64

alusel suurendades raskeimat üksikkaristust mõista Jaan Saarepera liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

§ 68

alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 24.05.-17.08.2006.a., s.o. 2 (kaks) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva. Seega kandmisele kuulub 6 (kuus) kuud ja 5 (viis) päeva vangistust.

§ 74

alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui Jaan Saarepera 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks Jaan Saarepera tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Remii Vannuse tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada tema karistuse kandmisele asumisel. Andres Mitti ja Raimo Kikase tõkendid – vahistamine – jätta muutmata.

§ 421

ja

§ 83lg.

4 alusel konfiskeerida üheraudne 16-kal jahipüss IŠ-18 nr BK 49645 ja 5lasuline 7,62 kal 1891/30.a. mudeli Mossini konstruktsiooni vintpüss nr H 1719 Jaan Saareperal relvasoetamis- ja relvaloa puudumisel. KrMS § 126 lg. 3 p. 4 alusel hävitada üks Belgia kaheraudne jahipüss ja laskemoon, padrunid. KrMS § 126 lg 3 p. 2 alusel jätta R.K. tagastatud esemed omaniku valdusse ja A.M. tagastatud esemed omaniku valdusse ning vabastada need asitõendite staatusest. KrMS § 126 lg 3 p. 2 alusel jätta Ford Transiti keredetailid, mootor, tagasild, kaks spiraalvedru L.O. valdusse ja vabastada need asitõendite staatusest. KrMS § 126 lg 3 p. 2 alusel jätta spordikott Remii Vannusele ja vabastada asitõendi staatusest. KrMS § 126 lg 3 p. 2 alusel tagastada Jaan Saareperale kinnipidamisel temalt ära võetud mobiiltelefon NOKIA 6230i koos sim-kaardiga. Tsiviilhagid rahuldada. Välja mõista Raimo Kikaselt ja Andres Mittilt solidaarselt 14 213 (neliteist tuhat kakssada kolmteist) krooni ja 50 senti L.O. kasuks kuriteoga tekitatud kahju katteks. Välja mõista Raimo Kikaselt ja Remii Vannuselt 34 745.- (kolmkümmend neli tuhat seitsesada nelikümmend viis) krooni R.K. kasuks kuriteoga tekitatud kahju katteks. Välja mõista Andres Mittilt 4000.- (neli tuhat) krooni A.M. kasuks ning 73 (seitsekümmend kolm) krooni ja 68 senti Tartu Tarbijate Kooperatiivi kasuks kuriteoga tekitatud kahju katteks. Välja mõista Raimo Kikaselt 12 932 (kaksteist tuhat üheksasada kolmkümmend kaks) krooni ja 10 senti; Andres Mittilt 11 429 (üksteist tuhat nelisada kakskümmend üheksa) krooni ja 50 senti; Rainer Kristersonilt 8861 (kaheksa tuhat kaheksasada kuuskümmend üks) krooni ja 80 senti; Remii Vannuselt 9371 (üheksa tuhat kolmsada seitsekümmend üks) krooni ja 55 senti ning Jaan Saareperalt 14 908 (neliteist tuhat üheksasada kaheksa) krooni ja 90 senti riigituludesse 4

(11)menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör esitada apellatsioonkaebuse või -protesti kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada 7 päeva jooksul. Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatavad süüdi mõistab Raimo Kikast süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse - ajavahemikul 20.05.2006.a. kell 21.00 kuni 21.05.2006.a. kell 17.00 grupis koos Andres Mittiga Tartus Uus tänava ja Paju tänava ristmikul tungis sisse ukseklaasi lõhkumise teel L.O. le kuuluvasse kaubikusse Ford Transit 100 Kombi registreerimisnumbriga 882 TEY väärtusega 15 000 krooni ja võttis kaubiku ebaseadusliku omastamise eesmärgil; - 18.05.2006.a. ajavahemikul kell 16.00 kuni 21.00 grupis koos Remii Vannusega tungis sisse ukse lahtimurdmise teel Tartus Aleksandri 1 asuvasse kauplusesse “Tuhat Asja” ja võttis sealt ebaseaduslikult omastamise eesmärgil 4 Playstation-it koos 36 cd-plaadiga koguväärtusega 2000 krooni, 5 automagnetoolat koguväärtusega 3200 krooni, ekvalaiseri väärtusega 800 krooni, võimendi väärtusega 300 krooni, modemi väärtusega 100 krooni, 2 seljakotti koguväärtusega 250 krooni, 4 cd-plaati koguväärtusega 20 krooni, 15 videokassetti koguväärtusega 1140 krooni, telekamängu kasseti väärtusega 10 krooni, rohelise plastmasskarbi väärtusega 5 krooni, neli uuri koguväärtusega 700 krooni, 24 münti koguväärtusega 24 krooni, veesoojendaja väärtusega 10 krooni, tule väärtusega 10 krooni, kaks akudrelli koguväärtusega 300 krooni, mp3-mängija 128MB väärtusega 175 krooni, ühe paari punkarisaapaid väärtusega 1000 krooni, muusikakeskuse väärtusega 1000 krooni, videomaki väärtusega 500 krooni, 2 kohviveskit koguväärtusega 200 krooni, 2 nahkjopet koguväärtusega 1000 krooni, võtmehoidja väärtusega 100 krooni, 2 paari hõbedast kõrvarõngaid koguväärtusega 200 krooni, mikrofoni väärtusega 100 krooni, mägijalgratta Merida väärtusega 4500 krooni, samovari väärtusega 1500 krooni, telekamängu puldi SEGA väärtusega 15 krooni, kaelapaela väärtusega 10 krooni, minidigitaalfotoaparaadi väärtusega 25 krooni, jalgratta kompuutri väärtusega 25 krooni, elektroonilise kella väärtusega 15 krooni, isevalmistatud tätoveerimisaparaadi väärtusega 25 krooni, binokli Bushnell väärtusega 25 krooni, kompassi väärtusega 10 krooni, noa väärtusega 15 krooni, raadio Palito väärtusega 20 krooni, metallehte liblika kujutisega väärtusega 10 krooni, miniraadio väärtusega 10 krooni, spordikoti väärtusega 50 krooni, 11 fotoaparaati koguväärtusega 7495 krooni, 9 paari kõrvaklappe koguväärtusega 85 krooni, 3 mobiiltelefoni peakomplekti koguväärtusega 40 krooni, mobiiltelefoni autolaadija väärtusega 10 krooni, 3 playerit ja ühe kasseti koguväärtusega 115 krooni, mobiiltelefoni 3310 korpuse väärtusega 15 krooni, 15 käekella koguväärtusega 1545 krooni, käekella metallrihma väärtusega 25 krooni, 3 mobiiltelefoni nahkkotti koguväärtusega 30 krooni, 3 sõrmust koguväärtusega 225 krooni, kaelaehte kanepilehekujulise ripatsiga väärtusega 15 krooni, 14 kaelaketti koguväärtusega 1190 krooni, paela otsas ripatsi väärtusega 10 krooni, metallehte väärtusega 10 krooni, 27 laadijatadapterit koguväärtusega 440 krooni ja 28 mobiiltelefoni koguväärtusega 9035 krooni, kokku võõrast vara 39 684 krooni väärtuses. 5
(11)Seega pani Raimo Kikas toime

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o.

võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt ja sissetungimisega. Raimo Kikast süüdistatakse ka selles, et tema koos Andres Mittiga omandas eeluurimisel kindlaks tegemata kohast ja ajal ning hoidis kuni 25.05.2006.a. enda valduses ebaseaduslikult, s.o. omamata relvasoetamis- ja relvaluba, kahte tulirelva – laskekõlbulikke üheraudset 16-kal jahipüssi IŽ-18 nr BK 39645 ja 5-lasulist 7,62 kal vintpüssi nr Hś 1719 ja andis need edasi Jaan Saareperale, rikkudes sellega Relvaseaduse §-de 19, 32, 34 ja 45 sätteid. Seega pani Raimo Kikas toime

§ 418lg 3 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o.

tulirelva ebaseadusliku käitlemise grupi poolt. Remii Vannust süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse 18.05.2006.a. ajavahemikul kell 16.00 kuni 21.00 grupis koos Raimo Kikasega murdis sisse ukse lahtimurdmise teel Tartus Aleksandri 1 asuvasse kauplusesse “Tuhat Asja” ja võttis sealt ebaseaduslikult omastamise eesmärgil 4 Playstation-it koos 36 cd-plaadiga koguväärtusega 2000 krooni, 5 automagnetoolat koguväärtusega 3200 krooni, ekvalaiseri väärtusega 800 krooni, võimendi väärtusega 300 krooni, modemi väärtusega 100 krooni, 2 seljakotti koguväärtusega 250 krooni, 4 cd-plaati koguväärtusega 20 krooni, 15 videokassetti koguväärtusega 1140 krooni, telekamängu kasseti väärtusega 10 krooni, rohelise plastmasskarbi väärtusega 5 krooni, neli uuri koguväärtusega 700 krooni, 24 münti koguväärtusega 24 krooni, veesoojendaja väärtusega 10 krooni, tule väärtusega 10 krooni, kaks akudrelli koguväärtusega 300 krooni, mp3-mängija 128MB väärtusega 175 krooni, ühe paari punkarisaapaid väärtusega 1000 krooni, muusikakeskuse väärtusega 1000 krooni, videomaki väärtusega 500 krooni, 2 kohviveskit koguväärtusega 200 krooni, 2 nahkjopet koguväärtusega 1000 krooni, võtmehoidja väärtusega 100 krooni, 2 paari hõbedast kõrvarõngaid koguväärtusega 200 krooni, mikrofoni väärtusega 100 krooni, mägijalgratta Merida väärtusega 4500 krooni, samovari väärtusega 1500 krooni, telekamängu puldi SEGA väärtusega 15 krooni, kaelapaela väärtusega 10 krooni, minidigitaalfotoaparaadi väärtusega 25 krooni, jalgratta kompuutri väärtusega 25 krooni, elektroonilise kella väärtusega 15 krooni, isevalmistatud tätoveerimisaparaadi väärtusega 25 krooni, binokli Bushnell väärtusega 25 krooni, kompassi väärtusega 10 krooni, noa väärtusega 15 krooni, raadio Palito väärtusega 20 krooni, metallehte liblika kujutisega väärtusega 10 krooni, miniraadio väärtusega 10 krooni, spordikoti väärtusega 50 krooni, 11 fotoaparaati koguväärtusega 7495 krooni, 9 paari kõrvaklappe koguväärtusega 85 krooni, 3 mobiiltelefoni peakomplekti koguväärtusega 40 krooni, mobiiltelefoni autolaadija väärtusega 10 krooni, 3 playerit ja ühe kasseti koguväärtusega 115 krooni, mobiiltelefoni 3310 korpuse väärtusega 15 krooni, 15 käekella koguväärtusega 1545 krooni, käekella metallrihma väärtusega 25 krooni, 3 mobiiltelefoni nahkkotti koguväärtusega 30 krooni, 3 sõrmust koguväärtusega 225 krooni, kaelaehte kanepilehekujulise ripatsiga väärtusega 15 krooni, 14 kaelaketti koguväärtusega 1190 krooni, paela otsas ripatsi väärtusega 10 krooni, metallehte väärtusega 10 krooni, 27 laadijatadapterit koguväärtusega 440 krooni ja 28 mobiiltelefoni koguväärtusega 9035 krooni, kokku võõrast vara 39 684 krooni väärtuses. Seega pani Remii Vannus toime

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o.

võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt ja sissetungimisega. 6

(11)Rainer Kristersoni süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja turustamise, omandas ajavahemikul 18.05.2006.a. kuni 24.05.2006.a. kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara, s.o. Raimo Kikase ja Remii Vannuse poolt 18.05.2006.a. ajavahemikul 16.00 kuni 21.00 Tartus Aleksandri 1 asuvast kauplusest „Tuhat Asja” ebaseadusliku omastamise eesmärgil võetud ekvalaiseri Osio DAPB 995 väärtusega 800 krooni, CD-automagnetoola Pioneer väärtusega 1000 krooni, modemi Sweex väärtusega 100 krooni, 2 Playstationit Sony koguväärtusega 500 krooni ja ühe väärtuseta cd-plaadi Rally Cross PSX. Seega pani Rainer Kristerson toime

§ 202lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o.

kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise vähemalt teist korda. Andres Mitti süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, - 13.05.2006.a. kella 18.00 paiku Tartus Männi 11 maja juures võttis avalikult, kuid vägivalda kasutamata ebaseadusliku omastamise eesmärgil A.M. kuuluva sõiduauto Opel Omega Caravan registreerimisnumbriga 755 ANS väärtusega 5000.- krooni; - ajavahemikul 20.05.2006.a. kell 21.00 kuni 21.05.2006.a. kell 17.00 grupis koos Raimo Kikasega Tartus Uus tänava ja Paju tänava ristmikul tungis sisse ukseklaasi lõhkumise teel L.O. le kuuluvasse kaubikusse Ford Transit 100 Kombi registreerimisnumbriga 882 TEY väärtusega 15 000.- krooni ja võttis kaubiku ebaseadusliku omastamise eesmärgil; - viibides 19.06.2006.a. kella 18.10 paiku Tartus Ujula 2 asuvas Meltsiveski Konsumis, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta kilekotti pakendatud Sealiha singilõike maksumusega 73.68 krooni, peites nimetatud kauba endale särgi alla ning möödudes kassast kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata kaupluse turvatöötaja vahelesekkumise tõttu. Seega pani Andres Mitt toime

§ 199lg 2 p 4, 5, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o.

võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, avalikult, grupi poolt ja sissetungimisega. Andres Mitti süüdistatakse ka selles, et tema grupis koos Raimo Kikasega omandas eeluurimisel kindlaks tegemata kohast ja ajal ning hoidis kuni 25.05.2006.a. enda valduses ebaseaduslikult, s.o. omamata relvasoetamis- ja relvaluba, kahte tulirelva- laskekõlbulikke üheraudset 16 kal jahipüssi IŽ-18 nr BK 39645 ja 5-lasulist 7,62 kal vintpüssi nr Hś 1719 ja andis need edasi Jaan Saareperale, rikkudes sellega Relvaseaduse §-de 19, 32, 34 ja 45 sätteid. Seega pani Andres Mitt toime

§ 418lg 3 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o.

tulirelva ebaseadusliku käitlemise grupi poolt. Jaan Saareperat süüdistatakse selles, et tema teist korda - hoidis eeluurimisel kindlaks tegemata ajast kuni 24.05.2006.a. ebaseaduslikult, s.o. omamata relvasoetamis- ja relvaluba, oma elukohas Jõgevamaal Tabivere vallas X külas kolme laskekõlbulikku 16 kal jahipüssipadrunit, rikkudes sellega Relvaseaduse §-de 19, 32, 34 ja 45 sätteid; - hoidis ajavahemikul 24.05.2006.a. kuni 25.05.2006.a. ebaseaduslikult, so omamata relvasoetamis- ja relvaluba, oma elukohas Jõgevamaal Tabivere vallas X külas kahte tulirelvalaskekõlbulikku üheraudset 16 kal jahipüssi IŽ-18 nr BK 39645 ja 5-lasulist 7,62 kal vintpüssi nr Hś 1719, rikkudes sellega Relvaseaduse §-de 19, 32, 34 ja 45 sätteid. - hoidis eeluurimisel kindlaks tegemata ajast kuni 09.10.2006.a enda valduses ebaseaduslikult, s.o. omamata relvasoetamis- ja relvaluba, Jõgevamaal Tabivere vallas X külas tulirelva- 7

(11)laskekõlbmatut Belgia kaheraudsest väliskukkedega horisontaalsete relvaraudadega siledaraudsest jahipüssist kal 12 nr 7550 relvaraudade (mille pikkus koos padrunipesadega on 442 mm) käsitööndusliku lühendamise teel valmistatud kärbikut, millel on olemas tulirelva olulised osad- relvaraud koos padrunipesade ja lukustuskehaga, rikkudes sellega Relvaseaduse §de 20, 32, 34 ja 45 sätteid. Seega pani Jaan Saarepera toime

§ 418lg 3 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o.

tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise teist korda. Jaan Saareperat süüdistatakse selles, et tema 21.05.2006.a omandas kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara, s.o. Raimo Kikase ja Andres Mitti poolt ajavahemikul 20.05.2006.a. kell 21.00 kuni 21.05.2006.a. kell 17.00 Tartus Uus ja Paju tänava ristmikult ebaseadusliku omastamise eesmärgil võetud L.O. le kuuluva kaubiku Ford Transit 100 Kombi registreerimisnumbriga 882 TEY väärtusega 15 000.- krooni. Seega pani Jaan Saarepera toime

§ 202lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o.

kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise. Kokkulepete sisu

§-s 199 lg 2 p 4,7,8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Raimo Kikasele karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§-s 418 lg 3 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel suurendada raskeimat üksikkaristust ja mõista liitkaristuseks Raimo Kikasele 10 (kümme) kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 24.05.2006.a.

§-s 202 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Rainer Kristersonile karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 13.02.2006.a.

kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 2 (kaks) kuud vangistust võrra ja mõista liitkaristuseks Rainer Kristersonile 4 (neli) kuud vangistust.

§ 65lg 1 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 13.12.2006.a.

kohtuotsusega mõistetud karistuse 3 kuud ja 23 päeva vangistust alusel, mõistes liitkaristuseks Rainer Kristersonile 6 (kuus) kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 15.11.2006.a.

§-s 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Andres Mittile karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

§-s 418 lg 3 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 64

alusel suurendada raskeimat üksikkaristust ning mõista liitkaristuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

§ 68

alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 24.-26.05.2006.a., 19.-21.06.2006.a. ja 31.10.-27.12.2006.a., s.o. 2 (kaks) kuud ja 3 (kolm) päeva. Kandmisele kuulub 4 (neli) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 65lg 1 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 28.12.2006.a.

kohtuotsusega mõistetud karistuse 1 aasta 11 kuud ja 7 päeva vangistust alusel, mõistes liitkaristuseks Andres Mittile 2 (kaks) aastat ja 3 (kolm) kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 28.12.2006.a. 8

(11)

§-s 199 lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Remii Vannusele karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 68

alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 24.-26.05.2006.a., s.o. 3 (kolm) ööpäeva. Seega kandmisele kuuluv vangistus 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada karistust Viru Maakohtu 09.03.2006.a.

kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 6 (kuus) kuud vangistust – võrra ja mõista liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§-s 418 lg 3 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Jaan Saareperale karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

§-s 202 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 64

alusel suurendada raskeimat üksikkaristust, mõista liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

§ 68

alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 24.05.-17.08.2006.a., s.o. 2 (kaks) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva. Seega kandmisele kuulub 6 (kuus) kuud ja 5 (viis) päeva vangistust.

§ 74

alusel vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Jaan Saarepera 2 (kahe) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Tsiviilhagid ja nende lahendamine. Kriminaalasjas on esitatud tsiviilhagid järgmiselt: L.O. tsiviilhagi 14 213,50 krooni nõudes (I kd., tl 9; II kd., 65); R.K. tsiviilhagi 34 745.- krooni nõudes (I kd., tl 32) A.M. tsiviilhagi 4000.- krooni nõudes (II kd., tl 12); Tartu Tarbijate Kooperatiivi tsiviilhagi 73.68 krooni nõudes (II kd., tl 84) Tsiviilhagid on põhjendatud. Kuriteoga tekitatud kahju tuleb hüvitada süüdlastel. Andres Mitt kannab vastutust A.M. ja Tartu Tarbijate Kooperatiivile tekitatud kahjude eest. Ühise kuriteoga tekitatud kahju eest on vastutus jagamatu. Seetõttu tuleb kuriteoga tekitatud kahju hüvitada grupi liikmetel solidaarselt. Raimo Kikas ja Remii Vannus kannavad solidaarset vastutust R.K. tekitatud kahju eest, Andres Mitt ja Raimo Kikas kannavad solidaarset vastutust L.O. le tekitatud kahju eest. Asitõendid ja nende suhtes kohaldatavad abinõud. Kriminaalasjas olevate asitõendite suhtes on kohaldatud järgmised abinõud: Ford Transiti keredetailid, mootor, tagasild, kaks spiraalvedru on tagastatud kannatanule L.O. le (I kd., tl. 8-9, II kd., tl 64-65); Rainer Kristersoni poolt üle antud ekvalaiser, cd-automagnetoola, modem SWEEX koos kolme juhtme, tarkvara cd-plaadi ja kasutusjuhendiga, Playstation Sony koos plaadiga Rally Cross PSX, Playstation Sony on tagastatud kannatanu R.K. (I kd., tl 65); 9

(11)Remii Vannuse poolt üle antud klotser, fotoaparaat Minolta mustas kotis, kaks elektroonilist sportkäekella, kaks paari kõrvaklappe, käekell, kett, mobiiltelefoni kott, neli videokassetti, 4 cdplaati, telerimängu kassett ja seljakott on tagastatud kannatanu R.K. (I kd., tl 58); Tartus Roosi 35-1 läbiotsimise käigus äravõetud 8 mobiiltelefoni, kuus fotoaparaati ja kaks pleierit, kaks akudrelli, tätoveerimisseade, kaelapael, binokkel, nuga, elektrooniline kell, minidigitaalfotoaparaat, raadio, jalgratta spidomeeter, kompass, mobiiltelefoni autolaadija, metallmärk, neli ketti, võimendi, mobiiltelefoni korpus, telerimängu pult, mobiiltelefoni peakomplekt, kolm paari kõrvaklappe, 16 mobiiltelefonilaadijat, pleier koos kassetiga, fotoaparaat, kaks mobiiltelefoni kotti, mobiiltelefoni akulaadija, kolm mobiiltelefoni, kaelaehe, 10 adapterit, isevalmistatud elektriseade, mobiiltelefoni peakomplekt, käekell, neli paari kõrvaklappe, miniraadio, tuli, roheline plastkarp koos esemetega (kaelaehted, mündid, taskuuurid), 7 käekella ja käekella metallrihm on tagastatud kannatanu R.K. (I kd., tl 61, 65, 71, 74, 78, 82, 86, 88); Tartus Roosi 35-1 läbiotsimise käigus äravõetud spordikott on tagastatud omanik Remii Vannusele (I kd., tl 82); Jaan Saarepera sõiduauto vaatluse käigus ära võetud automagnetoola Pionier on tagastatud kannatanu R.K. (I kd., tl 90); Jaan Saarepera elukohas Jõgevamaal Tabivere vallas X külas läbiotsimise käigus äravõetud mobiiltelefoni peakomplekt plastikust pakendis on tagastatud kannatanu R.K. (I kd., tl 91); Jaan Saarepera kinnipidamisel on temalt ära võetud mobiiltelefon NOKIA 6230i koos simkaardiga, mis asub Lõuna Politseiprefektuuri asitõendite hoiuruumis (II kd., tl. 14- 19); Jaan Saarepera elukohast toimunud läbiotsimisel ära võetud summuti, bensiinipaak, bensiinipump, pidurivõimendi, kojameeste mootor, elektrijuhtmestik, radiaator, esimene põrkeraud, tagumine põrkeraud koos registreerimisnumbriga 755 ANS, õhulugeja, süütepool, esikapott, spidomeeter, kärukonks, käigukast, mootor, 2 peeglit, suunatulede lüliti, 4 velge, 2 esituld ja iluvõre on tagastatud omanikule A.M. (II kd., tl 12-13); Jaan Saarepera poolt politseile üle antud Belgia kaheraudne jahipüss on antud hoiule Lõuna Politseiprefektuuri relvaruumi asukohaga Tartu Riia 132 (relva ja laskemoona üleandmisevastuvõtmise akt nr. 105 25.10.2006.a., II kd., tl 61) Jaan Saarepera elukohas Jõgevamaal Tabivere vallas X külas läbiotsimise käigus äravõetud üheraudne 16-kal jahipüss IŠ-18 nr BK 49645 ja 5-lasuline 7,62 kal 1891/30.a. mudeli Mossini konstruktsiooni vintpüss nr H 1719, laskemoon: padrunid on antud hoiule Lõuna Politseiprefektuuri relvaruumi asukohaga Tartu Riia 132 (relva ja laskemoona üleandmisevastuvõtmise aktid: nr. 100 17.10.2006.a., I kd., tl 103, II kd., tl 43; nr. 88 14.09.2006.a. II kd., tl. 57). Jaan Saareperal puudub relvasoetamis- ja relvaluba. Seetõttu ja juhindudes

§ 421

kohaldab kohus relvade konfiskeerimist vastavalt

§ 83sätestatule.

Asitõenditeks olevatest konfiskeeritud relvadest kaks on laskekõlblikud tulirelvad, üks Belgia kaheraudne jahipüss on laskekõlbmatu tulirelv. Laskekõlbmatu tulirelva ja laskemoon, padrunid tuleb KrMS § 126 lg. 3 p. 4 alusel hävitada. Vaidlust ei ole selles, et Rainer Kristersonilt, Remii Vannuselt ja Jaan Saareperalt kriminaalmenetluses äravõetud ja asitõenditeks tunnistatud esemed kuuluvad R.K. le. Tartus Roosi 35-1 läbiotsimise käigus Remii Vannuse poolt üleantud ja asitõendiks tunnistatud esemed asusid üleandjale kuuluvas kotis. Vaidlust ei ole selles, et Jaan Saareperalt kriminaalmenetluses äravõetud ja asitõenditeks tunnistatud esemed kuuluvad A.M. le. KrMS § 126 lg 3 p. 2 alusel on esemed tagastatud omanikele ning tuleb jätta R.K. ja A.M. valdusse. Spordikott tuleb jätta Remii Vannusele. 10

(11)Vaidlust ei ole ka selles, et Ford Transiti keredetailid, mootor, tagasild, kaks spiraalvedru kuuluvad kannatanule L.O. le ning on tagastatud omanikule samal alusel. Vaidlust ei ole ka selles, et Jaan Saarepearlt tema kinnipidamisel ära võetud telefon on Jaan Saarepera oma ning tuleb tagastada talle. Omanikele tagastatud esemed tuleb vabastada asitõendite staatusest. Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 5400 krooni igal süüdistataval. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud: sõrmejäljeekspertiis 4000.- krooni (II kd., tl 39), tulirelvaekspertiis - 1715.- krooni (I kd., tl. 102; II kd., tl 42) – Jaan Saarepera ja Andres Mitt süüdistus; tulirelvaekspertiis - 980.- krooni (II kd., tl 56), ballistikaekspertiis - 1225.- krooni (II kd., tl 60). KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on 3234,70 krooni Andres Mittil, 6733,30 krooni Raimo Kikasel, 3234,70 krooni Rainer Kristersonil, 4509,10 krooni Jaan Saareperal ja 3744,45 krooni Remii Vannusel. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud: 212.krooni Andres Mitti suhtes; 212.- krooni Jaan Saarepera suhtes; 216.- krooni Remii Vannuse suhtes; 216.- krooni Raimo Kikase suhtes ja 216.- krooni Rainer Kristersoni suhtes. KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel kriminaalasja menetlemisega seotud posti ja kutsete kättetoimetamise kulud on 55.60 krooni. Kohus paneb kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetava kanda KrMS § 180 lg 1 alusel. Ekspertiisi tegemise kulud jagunevad sõltuvalt süüdistuse tõenditest järgmiselt: tulirelvaekspertiis 1715.- krooni Raimo Kikase, Andres Mitti ja Jaan Saarepera vahel võrdselt; sõrmejäljeekspertiis 4000.- krooni Jaan Saarepera ja Andres Mitt vahel võrdselt; tulirelvaekspertiis 980.- krooni ja ballistikaekspertiis 1225.- krooni Jaan Saareperal. Seega ekspertiisikuludest jääb Jaan Saarepera kanda 4776,70 krooni, Andres Mitti kanda 2571,70 krooni ja Raimo Kikase kanda 571,70 krooni. Advokaaditasu erinevus sõltub kaitsja osavõtust kohtueelses ja kohtu menetluses. Kriminaalasjade eraldamisest tingitud toimiku erinev maht põhjustab erinevad kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud. Kriminaalasja menetlemisega seotud postikulud jagunevad süüdistatavate vahel võrdselt, igaühelt 11,10 krooni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartu, Kalevi 1. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Kohtunik 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.