-35 lg 1,
-22 lg 1 järgi, trahv tasutud; 2) 31.10.2005 on Haapsalu PJ karistanud V.Vilta`t
-35 lg 1 järgi rahatrahviga 600 krooni, trahv tasutud; 3) 16.11.2005 on Haapsalu PJ karistanud V.Vilta`t
-35 lg 1 järgi rahatrahviga 600 krooni, trahv tasutud; 4) 02.10.2006 on Haapsalu PJ karistanud V.Vilta`t
- Kohtutoimik (edaspidi KT) tl 6 on Läänemaa Maksuameti tõend selle kohta, et V.Vilta on registreeritud FIE-na – tegevusalad kalapüük, mesindus ja autopesu; - KT tl 7 on Tagrela OÜ tõend selle kohta, et ostavad regulaarselt mett V.Vilta käest, on meega väga rahul; - KT tl 8 on K&K Kinnisvarabüroo tõend selle kohta, et ostavad juba kaks aastat mett V.Vilta käest, mida V.Vilta toob neile kaks korda nädalas; - KT tl 9 on NT Kaubanduse AS müügipilet, mille kohaselt 30.09-30.12.2006 oli V.Viltal müügikoht laupäeviti-pühapäeviti; - KT tl 24 on TÜ Haapsalu Perearst tõend selle kohta, et * põeb *. Vajab kõrvalabi; - KT tl 25 on Lääne PP Haapsalu PJ 24.10.2005 otsus väärteoasjas nr 2570,05,002532, mille kohaselt V.Vilta`t on karistatud
-35 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut s.o .3000 krooni, selle eest, et 04.10.2005 kell 07.50 Ridala vallas Lääne maakonnas Tallinna mnt 75 liikus Haapsalu suunas juhtis mootorsõidukit kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,1 mg või rohkem; juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 17 km/h võrra, sõites kiirusega 72+-5 km/h.; - KT tl 27 on protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta, mille kohaselt 04.10.2005 V.Vilta`l oli alkoholijoove – 0,24 mg/l kohta. - KT tl 28 on Lääne PP Haapsalu PJ 02.10.2006 otsus väärteoasjas nr 2570,06,002699, mille kohaselt on V.Vilta`t karistatud
-35 lg 1 alusel selle eest, et tema 10.09.2006 kell 17.32 Ridala vallas Läänemaal juhtis mootorsõidukit väsimusseisundis, mis takistas liiklusolude täpset tajumist. Väärteootsuse tõendiks on protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendiga. 5 - Ärakiri 4-06-5340 KT tl 30 on protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel, kus on tuvastatud, et 10.09.2006 kell 17.32 oli V.Viltal joove, näit 0,08 mg/l kohta. Kaebuse esitaja leidis kohtuvaidlustes, et jääb oma kaebuse juurde ja palus juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega lühendada. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis kohtulikes vaidlustes, et on tehtud õige otsus, arvesse on võetud kõik asjaolud. Arvestatud on isiku süüga antud tegude puhul. Isik on toime pannud kaks tegu.
19 lg 1 alusel mõistetud rahatrahv keskmises määras, lisakaristusena on võetud veidi üle keskmise määra ära juhtimisõigus, arvestatud on sellega, et tegu on väga ühiskonnaohtlik. Kindlasti ka sellega, et tegu on tahtlik, isik teadis, et ta on joobes, ta teadis, et mootorsõidukit juhtida ei tohi, kuid siiski istus autorooli. On arvestatud ka seda, et süüd tunnistab ja kahetseb seda.
17 on määratud rahatrahvi ainult 2100 krooni, arvestatud on väikeste tagajärgedega, et ainult peeglid purunesid, maksimumkaristus oleks 18 000 krooni ja juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena kuni 3 kuuni, antud juhul seda tehtud ei ole, otsus on soodne. Seda et hr Vilta on töötanud FIE-na, seda teadsid enne. Isa hooldamist tuleb teha. Ka invaliididelt tuleb juhtimisõigus ära võtta, kui on alkoholijoobes juhtinud. Kohustused olid hr Viltal teada varem. Isik on analoogilisi tegusid varem toime pannud, kuigi mitte nii raskete tagajärgedega. KOHTU SEISUKOHT Vello Vilta on vaidlustatava otsusega süüdi tunnistatud Liikluseeskirja § 76 p 1 ja § 123 nõuete rikkumise eest ja väärteod on kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 74-19 lg 1 ja § 74-17 lg 1 järgi. Liikluseeskirja § 76 p 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on vastavalt «Liiklusseaduse» § 20 lõikele 3 alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides; seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus on 0,1 mg või rohkem või mille on põhjustanud alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem. Liiluseeskirja § 123 kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. V.Vilta rikkumised on kvalifitseeritud Liikluseeskirja § 74-19 lg 1 järgi – mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis ja Liiklusseaduse § 74-17 lg 1 järgi – mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud varaline kahju. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Seega peab kohus kõigepealt tuvastama, kas V.Vilta on talle süüks arvatud väärteod – liikluseeskirja rikkumised - mis on talle kui mootorsõidukijuhile süüks arvatud, toime pannud. V.Vilta on end talle süüks arvatud väärtegude toimepanemises süüdi tunnistanud. Kohus leiab, et V.Vilta süüd tõendavad peale tema enda ütluste ka väärteoasjas kogutud tõendid: liiklusõnnetuse akt, joobe tuvastamise protokoll. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine ja kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis välistaks V.Vilta süü nende väärtegude toimepanemises. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et V.Vilta poolt toime pandud väärteod on tõendamist leidnud ja on õieti kvalifitseeritud. 6 Ärakiri 4-06-5340 Otsuse kohaselt on karistus mõistetud KarS § 56 sätestatud karistamise alustest lähtudes ja kohaldades Kars § 63 lg 3, mis sätestab, et kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärtoekoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi. Kohus leiab, et karistuse mõistmisel oleks tulnud juhinduda KarS § 63 lg 1, mille kohaselt, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohus leiab, et alusetu on kohtuvälise menetleja väide, et V.Vilta on toime pannud kaks eraldi tegu – esimese siis, kui alustas alkoholijoobes auto juhtimist ja teise siis kui kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vastutuleva autoga. Kohus leiab, et V.Vilta on toime pannud ühe teo – loomuliku elukäsitluse käigus ei saa neid kahte tegu teineteisest lahutada ja ka väärteoprotokoll on koostatud V.Vilta osas just selles, et tema ühes kohas ja ühel ajal juhtis nii autot alkoholijoobes kui põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse. On arusaadav, et V.Vilta alkoholijoobes auto juhtimine vältas pikemat aega kui liiklusõnnetuse põhjustamine, kuid reaalses elus sõitis V.Vitla autoga, olles alkoholijoobes ja põhjustas siis ka liiklusõnnetuse – seega oli tegu ühe teoga, mis vastas kahele eri süüteokoosseisule. Seega tuleb V.Vilta`le karistus määrata kas
-19 lg 1 või
-17 lg 1 alusel, olenevalt sellest, kumb neist näeb ette raskema karistuse.
-19 lg 1 ja § 74-17 lg 1 näevad mõlemad karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.
-17 lg 2 näeb ette, et lisakaristusena võib kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni,
-19 lg 2 näeb aga ette juhtimisõiguse äravõtmist lisakaristusena kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Kuna
-19 järgi on võimalik lisakaristus rangem, siis tuleb karistus mõista
Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on põhikaristuse mõistmisel lähtunud karistuse mõistmise alustest ja V.Viltale määratud karistus
Kergendava asjaoluna on arvestatud seda, et V.Vilta oma tegu kahetseb, mida ta ka kohtuistungil tegi. Samas juhtis ta autot keskmises joobes, mis suurendab tema poolt toime pandu teo ohtlikkust teiste liiklejate jaoks. Seetõttu leiab kohus, et kaks eelpool väljatoodud asjaolu tasakaalustavad teineteist ja karistus tuligi mõista keskmises määras. Asjaolu, et tegelikult tuleb V.Vilta tegevus kvalifitseerida kahe paragrahvi järgi ei anna alust suurendada mõistetavat karistust
-19 lg 1 järgi, sest ka Karistusseadustiku kommentaarides (Tallinn 2004 lk 206 p 2.3) on kirjas, et ideaalkogumi korral mõistetakse üks karistus ja karistuse suurendamine ainuüksi põhjusel, et isik on toime pannud mitu tegu, ei ole lubatud. Kohtuväline menetleja on V.Viltale määranud lisakaristuse
Kohus leiab, et sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine V.Vilta`lt on olnud igati põhjendatud. Nagu nähtub väärteorikkumiste õiendist, on V.Viltal enne käesolevat rikkumist neli kehtivat liiklusalast väärteokaristust, millised väärteod on toime pannud praktiliselt aasta jooksul. Väärteotsuste kohaselt on üks neist, kuigi on kvalifitseeritud
Ka V.Vilta ise tunnistas, et tõepoolest on ta üks kord ennem karistatud selle eest, et oli tarvitanud enne sõitma hakkamist taruvaigu-viina segu. Kohus leiab, et asjaolu, et V.Vilta on juba saanud karistada selle eest, et ta enda sõnul ravi eesmärgil oli tarvitanud taruvaigu-viina segu (mis tekitab alkoholijoovet), näitab eriti ilmekalt, et eelnevad karistused ei ole V.Viltat mõjutanud õiguskuulekalt käituma. V.Vilta oli täpselt teadlik, millest taruvaigu-viina segu koosneb, teab, et selle valmistamiseks on kasutatud kanget viina ja teab, et seda tarvitanuna ei tohi ta autot juhtida. V.Vilta käitumist ei õigusta ükski tema põhjendus – ei segu kasutamine külmarohuna ega seletus selle kohta, et ta hommikul ei olnud söönud. Teine otsus, millele kohtuväline menetleja viitas, ei ole seotud alkoholijoobega. Kuna joobe mõõtmise protokollist on näha, et näit oli 0.08 mg/l kohta väljahingatavas õhus, mis aga vastavalt 7 Ärakiri 4-06-5340 liiklusseaduse § 20 lg 4 ja „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra“ § 19 lg 1 ei ole alkoholijoove. V.Vilta`l oli joobe mõõtmise hetkel keskmine joove ja usutavad ei ole V.Vilta ütlused, et ta ei saanud aru, et ta joobes on. Joobe mõõtmine toimus peaaegu poolteist tundi hiljem kui toimus liiklusõnnetus (liiklusõnnetus toimus vastavalt liiklusõnnetuse aktile kell 14.25 ja joobe mõõtmine toimus kell 15.50). Aga autoga sõitma hakkamisest oli selleks ajaks juba oluliselt rohkem aega möödunud, kuna Tallinnast Ristile on 70 kilomeetrit. Joove, mis mõõtmise ajal V.Viltal esines ja seega on käesolevas väärteoasjas tõendamist leidnud, oli piisavalt suur, et keskmise elukogemusega inimene pidi seda tajuma. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest leiab kohus, et tegemist oli tahtliku teoga – V.Vilta pidi aru saama, et 200 mg väga kange alkoholi tarbimise tagajärjel on ta joobes ja mootorsõiduki juhtimine on keelatud. Seega oli tegemist väga hoolimatu ja ükskõikse suhtumisega teistesse kaasliiklejatesse ja kehtivasse õiguskorda. Käesoleval juhul ei saa rääkida mitte ainult sellest, et alkoholijoobes juht on teistele ohtlik, vaid see oht ka realiseerus – V.Vilta kaldus vastassuunavööndisse ja riivas vastutulnud autot ja kindlasti on selles oma osa ka alkoholijoobel. Kohus leiab, et asjaolud, mis V.Vilta oma kaebuses on toonud, miks tuleb talle juhtimisõigus alles jätta ei kaalu üles õiguskorra kaitsmise huvisid ja eesmärki mõjutada V.Viltat edaspidi õiguskuulekalt käituma. V.Vilta on FIE-na tegutsenud 1999.aastast, ta teab, et tema töö on seotud autojuhtimisega ja juhul kui tal ei ole õigust autot juhtida, on tema tööalane tegevus takistatud. Hoolimata sellest on ta aasta jooksul toime pannud erinevaid liiklusrikkumisi, mille eest teda on karistatud rahatrahvidega. Nagu karistusregistri õiendit näha, on V.Vilta rahatrahvid tasunud, kuid rahatrahvid ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma ja käesoleval juhul on tõendamist leidnud V.Vilta poolt ühe raskema liiklusalase väärteo – alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise toimepanemine. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul tuleb rakendada juhtimisõiguse äravõtmist, mis teenib karistuse eesmärkide saavutamist – mõjutada isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma ja kaitsta õiguskorda. V.Vilta on küll ise leidnud, et rahatrahv on tema jaoks piisavalt suur ja ka see karistus üksinda tagab, et ta edaspidi õiguskuulekalt käitub, kuid V.Vilta sõnu ei kinnita karistusregistri andmed – rahatrahve on määratud korduvalt, kuid rikkumised jätkuvad ja isik paneb toime raskemaid rikkumisi. Kuid kohus leiab, et juhtimise õiguse äravõtmise tähtaega tuleb lühendada. V.Viltalt ei ole eelnevalt juhtimisõigust karistusena ära võetud ja seetõttu leiab kohus, et V.Viltale tuleb käesolevas asjas määrata juhtimisõiguse äravõtmine seaduses sätestatud miinimummääras – 3 kuud, mis peaks olema piisavalt pikk aeg, et mõjutada isikut, kellelt vareme karistusena ei ole juhtimisõigust ära võetud, õiguskuulekalt käituma. Ka lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada asjaoluga, et isik siiralt kahetseb oma tegu. Otsuse tegemisel juhindub kohus VMS §-dest 123 lg 2, 132 p 2, 133, 134, 156 lg 1 ja 3. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 8 Ärakiri 4-06-5340
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.