4-06-5346\8

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31.01.2007 Rapla Väärteoasja number 4-06-5346 Kohtunik Lea Pavelson Kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Väärteoasi Hannes Puu kaebus Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna juhtivkonstaabel Jaanus Peitre 16.11.2006 otsuse nr 2700,06,003101 peale Menetlusosalised kaebuse esitaja Hannes Puu (töökoht Rändrüütel HP OÜ, Eesti kodanik), kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna juhtivkonstaabel Jaanus Peitre Resolutsioon Jätta Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna juhtivkonstaabel Jaanus Peitre 16.11.2006 otsus nr 2700,06,003101 muutmata ja Hannes Puu kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise õigus on Hannes Puul advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamisest peab kirjalikult teatama Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, Lääne Politseiprefektuuri arveldusarvele nr 10220035024012, viitenumber 2700060031010064 Ühispangas. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav 28.02.

1. Asjaolud 18.10.2006 kella 14 paiku juhtis kaebuse esitaja sõiduautot Honda CR-V TallinnRapla-Türi mnt 59.kilomeetril. Kuna tema tööülesanded nõuavad sagedast autojuhtimist, kastab nn autopilooti, mis ei lase sõiduki kiirusel üle lubatu minna. Enne Kehtna alevikku kehtestab liiklusmärk juba hulk maad enne hoonete algust maksimaalseks lubatud sõidukiiruseks 50 km/h. Seda teades võttis ta autopiloodi maha, et see kinnitada uuesti siis, kui spidomeetri näit jõuab 50 km/h. Tema ees oli veel kaks autot. Kui nad olid jõudnud ühe kivimajani, tanklast natuke Rapla poole, nägi ta vasakul tee ääres politseisõidukit. Ta sõitis edasi ja politseisõiduk tuli nende autode rivile järele. Politseisõiduk lülitas sisse sinise ja punase vilkuri ning ta pidas tee ääres kinni. Teised sõidukid, mis olid tema ees, sõitsid edasi. Kinni pidas ka politseisõiduk ning sealt väljus roolis olnud politseiametnik. Ta küsis kaebuse esitajalt, kas ta ületas kiirust. Ta vastas, et tema teada mitte, sest tema sõidukil on autopiloot ja kasutab seda just selleks, et mitte kiirust ületada. Politseinik kutsus kaebuse esitaja pärast dokumentide vaatamist politseisõidukisse. Seal andis meespolitseinik tema sõidudokumendid naispolitseiniku kätte ja viimane hakkas väärteoprotokolli koostama. Kiirusemõõtja näitu kaebuse esitajale ei näidatud. Alles protokolli lugedes nägi ta, et tema rikkumist kirjeldati kui kiiruseületamist asulasisesel teel, kus ta lubatud 50 km/h asemel olevat juhtinud sõidukit 93+-3 km/h. Lisaks puudus tal kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. 16.11.2006 sai väärteoasjas otsuse, kus teda karistati rahatrahviga 3000.- kr ja juhtimisõigus võeti ära 2 kuuks. Kehtivat juhtimisõigust tõendava dokumendi puudumise suhtes tunnistab ta end täielikult süüdi. Ta unustas selle kehtivusaega vaatamast, kui 19.10.andis kohe ARK-sse taotluse uue kehtiva juhiloa saamiseks. Kiiruseületamise suhtes esitab kaebuse esitaja järgmised vastuväited: Kiirusemõõtmisel mõõteseadmega Stalker jääb näiduks esimese sõiduki kiirus. Kuna reas oli kolm autot, siis pidi politseiametnikele fikseeruma esimese auto sõidukiirus. Seega ei saanud see olla tema sõiduki kiiruse näit. Teiseks võtab Stalker suurema sõiduki kiiruse. Tema sõiduk oli aga sama suur kui eessõitjad. Kuna ta kasutas autopilooti, siis on vähetõenäoline, et ta asulas sõitis sama kiiresti, kui väljaspool asulat. Ta möönab, et ta võis kiiremini sõita kui 50 km/h, kuid kindlasti ei sõitnud ta 93+-3 km/h, vaid võimalik, et umbes 60 km/h. Koht, kus ta kiirust väidetavalt ületas, ei ole tegelikult asula selle sõna otseses tähenduses, vaid liiklusmärk on tõstetud tegelikust asulast tunduvalt ettepoole. Kohas, kus ta väidetavalt kiirust ületas, ei toimu tihedat jalakäijate liiklust ja isegi kui ta möönab, et võis pisut kiirust ületada, siis ei kujutanud tema kiiruse ületamine kellelegi ohtu, sest jalakäijaid selles alas polnud ja liiklus oli ühtlane ning sujuv. Ta on seaduskuulekas juht. Juhistaaži on tal 12 aastat. Ta sõidab aastas läbi keskmiselt 60 000 km. Selle aja jooksul on toime pannud kolm kiiruseületamist, mida ta ei vaidlusta. Saab täielikult aru riigi seisukohast, et kiiruse ületamine on taunitav ja selle tagajärg on karistus. Samas pole teda politsei karistanud üle 900.- kroonise trahvisumma ning saadud trahvid on ka kohe tasutud. 2006.a suveks olid
2. ja 2004.a toime pandud liikluseeskirjarikkumised aegunud. Kohtuväline menetleja on rikkunud menetlusnorme. Tema tehtud taotlusele on kohtuväline menetleja teinud taotluse rahuldamata määruse 07.11.
3. Juhindudes VTMS § 78 oli edasikaebeõigus 10 päeva jooksul. Tähtaeg hakkab jooksma järgmisest päevast ning seega oli tal viimane päev määruse edasikaebamiseks 17.11.
4. Kohtuväline menetleja on oma otsuse teinud aga juba 16.11.
5. Kaebuse esitaja palub tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada menetlus. Kirjeldatu alusel ja juhindudes VTMS §-dest 132 p 1; 135 lg 6 kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Kohtunik: