(5)4-06-1607 VTMS § 69 lg 2 p-st 1, mille kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida väärteo lühike kirjeldus. Nimetatud nõue tähendab, et väärteoprotokollis peavad olema kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu, väärteoprotokollist peab nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse (s.t süüdistuse sisu). Tulenevalt VTMS § 87 on kohtud on väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab eelkõige seotust teokirjeldusega. Menetlusaluse isiku suhtes käesolevas väärteoasjas koostatud protokolli kohaselt juhtis V.Ehrstein 21.02.2006.a. Pärnu linnas Tallinna mnt. ja Ehitajate tee ristmikul motoorsõidukit Volvo, registreerimismärgiga 611 MCF. Möödudes vasakpööret sooritavast veokist ei hoidnud ohutut külgvahet, mille tulemusena vajus buss vasaku küljega veoki pihta, millega kaasnes varaline kahju. Seega heidetakse menetlusalusele isikule väärteoprotokollis esitatud teokirjeldusega ette ohutu külgvahe mittehoidmise tulemusena liikluskahju põhjustamist. Nimetatu vastab LE §-le 130, mille kohaselt peab juht hoidma sõitmisel ohutut külgvahet. Vaatamata asjaolule, et väärteoprotokollis on esitatud, et menetlusalune isik rikkus LE §§ 123, 130, 132 lg.3, 133 ja 139 nõudeid, ei sisaldu LE §§-des 123, 132 lg.3, 133 ja 139 esitatud nõuete rikkumisele viitavat teavet väärteoprotokollis esitatud teokirjelduses. Viide materiaalõigusnormidele ei asenda väärteoprotokollis teokirjelduse esitamise nõuet. Kohtuväline menetleja on menetlusaluse isiku suhtes väärteootsuse tegemisel leidnud ka, et viimane ei arvestanud tee- ja ilmastikuolusid ega sõiduki gabariite ning ei valinud vasakpööret sooritavast veokist möödudes teeoludele vastavat ohutut kiirust, millise kvalifitseeris LE § 123, § 132, § 133 ja § 139 rikkumisena. Kohus on seisukohal, et väärteoasja saab arutada ja isiku poolt toimepandud tegu väärteoks kvalifitseerida ainult väärteoprotokollis fikseeritud teokirjelduse piires. Antud juhul on kohtuväline menetleja otsuse tegemisel väljunud väärteoprotokollis esitatud teokirjelduse piiridest ning esitanud otsuses laiendava teokirjelduse, millega omistanud isikule väärteokorras karistatava käitumise, milline ei ole väärteoprotokollis fikseeritud. Selline tegevus on menetlusaluse isiku kaitseõiguse oluline rikkumine, sest menetlusalusel isikul oli sündmust fikseerivast väärteoprotokollist tulenevalt põhjendatud alus arvata, et temale heidetakse ette ainult ohutu külgvahe mittehoidmist e. LE § 130 sätestatud nõude rikkumist. Väärteoasjas tehtud otsuses menetlusalusele isikule väärteoprotokollis fikseerituga võrreldes täiendavate väärteona käsitletavate käitumisaktide omistamine on käsitletav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg.1 p.6 mõttes, sest nimetatud väärtegulike episoodide kohta puudub nende asetleidmist fikseeriv väärteoprotokoll. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et menetlusalusele isikule etteheidetavat väärtegu tuleb hinnata ainult väärteoprotokollis fikseeritud teokirjelduse piires. Kohus on seisukohal, et menetlusalusele isikule ei saa antud väärteoasja raames ette heita tee- ja ilmastikuolude ega sõidukite gabariitide mittearvestamist ning vasakpööret sooritavast veokist möödudes teeoludele vastava ohutu liikumiskiiruse mittevalimist, millise on kohtuväline menetleja väärteootsuses kvalifitseerinud LE § 123, § 132, § 133 ja § 139 nõuete rikkumisena, kuivõrd sellist teokirjeldust ei ole väärteoprotokollis esitatud. Seega analüüsib kohus kooskõlas VTMS § 87 järgnevalt, kas menetlusalune isik rikkus 21.02.2006.a. Pärnu linnas Tallinna mnt. ja Ehitajate tee ristmikul motoorsõidukit juhtides LE §-s 130 sätestatu ohutu külgvahe hoidmise kohustust ning kas see asjaolu võis antud juhul viia varalise kahju tekitamiseni. LE § 130 kohaselt peab juht hoidma sõitmisel ohutut külgvahet. Nimetatud sätet tuleb analüüsida koostoimes LS § 2 lg.1 ja LE § 4, mille kohaselt on liiklejal õigus eeldada, et ka teised liiklejad ja muud isikud täidavad liikluseeskirja nõudeid. Käesolevas väärteoasjas Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika keskuse poolt tehtud ekspertiisiakti kohaselt on Pärnu linnas Tallinna mnt. ja Ehitajate tee ristmikul, kus käesolevas asjas etteheidetav väärtegu toime pandi, sõidutee pärisuunavööndi laius 6,2m. Nimetatud vöönd on jagatud kaheks sõidurajaks, millest esimene (parempoolne) rada võimaldab ainult pärisuunalist sõitmist ja teine (vasakpoolne) rada ainult vasakpöörde tegemist. Konkreetset sõiduradade laiust ei ole liiklusõnnetuse skeemil fikseeritud, samuti ei ole see nähtav sündmuskohast tehtud fotodel. Arvestades sõidutee pärisuunavööndi laiust 6,2m ja selle jagamist kaheks sõidurajaks, võib asuda seisukohale, et mõlema sõiduraja laius on 3,1m. 3

(5)4-06-1607 LE § 107 kohaselt tuleb teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel sõita raja piirides. Nimetatud sätte eesmärgiks on tagada enda sõidurajalt mitteväljakaldumine. Selle sätte mõttest tulenevalt peab kaheks sõidureaks jaotatud pärisuunavööndiga teel isegi oludes, kus teekatte märgistuse puudub või on mittenähtav, pärisuunavööndi parempoolsel sõidurajal sõitev juht hoidma kogu enda sõiduki pärisuunavööndi mõttelisest keskjoonest paremale ning vasakpoolsel sõidurajal sõitev juht hoidma kogu enda sõiduki pärisuunavööndi mõttelisest keskjoonest vasakule. Seega oli antud juhul nii parempoolsel sõidurajal sõitval menetlusalusel isikul kui vasakpoolsel sõidurajal sõitval A.Piskunovil kasutada 3,1m laiune sõidurada. Arvestades, asjaolu, et nii A.Piskunovi juhitud veoki kui menetlusaluse isiku juhitud bussi laius on ca 2,2m tuleb selline sõiduraja laius lugeda mõlema takistusteta liiklemiseks piisavalt laiaks. Väärteomenetluses ei ole tuvastatud, et nimetatud sõiduradadel oleks esinenud muud liiklemist oluliselt takistavat asjaolu. Menetlusalusele isikule on väärteoprotokollis fikseeritud teokirjelduse kohaselt etteheidetud ohutu külgvahe mittehoidmist. Nimetatud väärteokoosseisu objektiivsete tunnuste täitmiseks oleks menetlusalune isik pidanud oma sõidukiga kalduma üle enda 3,1m laiuse sõiduraja parempoolse piiri. Ohutu külgvahe mittehoidmist ei saa sõidukijuhule ette heita enda sõiduraja piirides sõitmise korral, sest sõidukijuhil on LS § 2 lg.1 ja LE § 4, mille kohaselt on liiklejal õigus eeldada, et ka teised liiklejad ja muud isikud täidavad liikluseeskirja nõudeid ega kaldu tema sõiduraja piiridesse. Käesolevas väärteoasjas esitatud fototabelite ja Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika keskuse poolt tehtud ekspertiisiakti kohaselt on paremat sõiduteed piiraval pori ja lumesegusel alal nähtav menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki jälg, millel külgsuunalise nihkumise tunnuseid ei esine. Sellest järeldub, et menetlusalune isik pidi A.Piskunovi poolt juhitud sõidukiga kokkupõrke vältimiseks pöörama ise paremale ja väljuma enda sõiduraja piirest paremalt. Kuivõrd nimetatud manööver ei vältinud kokkupõrget, tuleb järeldada, et A.Piskunov poolt juhitud sõiduk pidi kalduma enda sõidureast paremale menetlusaluse isiku poolt kasutatava sõiduraja piiridesse. Nimetatust järeldub, et menetlusalune isik ei saanud sõidukite kokkupuute hetkel olla väljaspool enda sõiduraja vasakpoolset piiri, millest tulenevalt ei saa ka temale ette heita LE § 130 sätestatud ohutu külgvahe mittehoidmist. A.Piskunovi poolt juhitud veoauto kaldumine enne vasakpöörde sooritamist parempoolsele sõidurajale on tuvastatud ka tunnistajate V.Riismaa ja Ü.Leheroo ütlustega. Tunnistaja K.Arumäe väide, mille kohaselt vajus menetlusaluse isiku poolt juhitud bussi tagumine ots alla tuleb ümber lükata Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika keskuse poolt tehtud ekspertiisiaktiga, mille kohaselt sündmuskohal valitsenud teetingimuste ning liiklusõnnetuse materjalides olevatelt fotodelt nähtava pori ja lumesegusel alal esineva sõiduki jälje alusel on autobussi lumevallilt alla vajumine ebareaalne. Tunnistaja I.Tšertuhhina ja A.Piskunovi ütlused, et nemad menetlusaluse isiku poolt juhitud sõidukiga kokkupõrget ei märganudki ei oma antud juhul tähendust, sest kokkupõrke asetleidmise fakt on väärteomenetluses kogutud materjalidega tuvastatud. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, et tagant tuleva juhina oli menetlusalusel isikul oluliselt parem ülevaade liiklusolustikust, millest tulenevalt oleks ta pidanud nägema, et vasakpööret tegev veok oma gabariitide ning teeäärel oleva lume tõttu kitsendab olukorda teel ja ta ei pruugi teele mahtuda ning sellele vaatamata üritas ta sõna otseses mõttes „vahele trügida“, millega rikkus liikleja hoolsuskohustust. Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika keskuse poolt tehtud ekspertiisiakti ja tunnistajate V.Riismaa ja Ü.Leheroo ütlustest tuleneb, et A.Piskunovi poolt juhitud sõiduk kaldus hetk enne vasakpöörde tegemist parempoolsele sõidurajale ning menetlusalune isik ületas kokkupõrke vältimiseks enda sõiduraja parempoolse piiri. Menetlusalusele isikule ei saa LS § 2 lg.1 ja LE § 4 ja § 107 tulenevalt ette heita, et ta tagant tuleva juhina ei näinud ette, et vasakpoolsel sõidurajal vasakpöördeks valmistuv sõiduk kaldub enne vasakpöörde tegemist parempoolsele sõidurajale. Menetlusalune isik ei ületanud nimetatud manöövri ajal enda sõiduraja vasakpoolset piiri. Seega kasutas ta liiklemiseks enda sõidurada ning enda sõidurajal lubatud sõidukiiruse piires pärisuunalist liikumist ei saa käsitleda vaheletrügimisena ning liikleja hoolsuskohustuse rikkumisena. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd eeltooduga on tuvastatud, et menetlusaluse isiku tegevus juhtides 21.02.2006.a. Pärnu linnas Tallinna mnt. ja Ehitajate tee ristmikul toimunud liiklusõnnetuses ei vasta tema suhtes koostatud väärteoprotokollis fikseeritud teokoosseisu objektiivsetele tunnustele, ei saa temale ette heita ka LS § 7417 sätestatud liiklusnõuete rikkumisega varalise kahju tekitamist. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 29 lg.1 p.1 ja § 132 p.3 tuleb menetlusaluse isiku kaebus rahuldada, kohtuvälise menetleja otsus tühistada ning väärteomenetlus asjas VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel lõpetada. VTMS § 38 lg.1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 181 lg.1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik. Eeltoodu ja 4

(5)4-06-1607 KrMS § 175 lg.1 p.1 ja 3 alusel tuleb valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja ekspertiisitasu summas 2400 krooni välja mõista Eesti Vabariigilt. VTMS § 23 kohaselt lahendab kohus menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu riigieelarve vahenditest hüvitamise eraldi kohtumääruse alusel. Olev Otsus Kohtunik 5