1-07-1320\1

Kriminaalasi nr 07237300094 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruaril
2. a Tallinn Kriminaalasja number 07237300094 Eeluurimiskohtunik MM Taotluse esitaja Prokurör LT Taotlus kahtlustatava JK vahistamine Istungil osalenud isikud Sekretäri MR, tõlgi MT RESOLUTSIOON Vahistada kahtlustatav JK Edasikaebamise kord Määrusele võib KrMS § 136, § 386 ja § 387 lg 1 alusel esitada kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama, määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Vahistamistaotluse läbivaatamisel eeluurimiskohtunik tuvastas: PP L –H politseiosakond menetleb käesolevat kriminaalasja, milles alustati kriminaalmenetlust KarS § 200 lg 2 p 7 tunnustel selle kohta, et .a. paiku kõrval tungisid kallale neli tundmatut vene keelt kõnelevat isikut kodanik MK pekstes teda käte ja jalgadega keha ja näo piirkonda tekitades valu ja võttes tema jope taskust talle kuuluva maksumusega 800.-EEK ja sularaha 1900.-EEK Sündmuskohalt kinni peetud üks peksjatest kod. A V snd. , kes toimetatud L – H PO arestimajja. .a. VA(A kma) kahtlustatavana kinni peetud ning .a. oli tema suhtes kohaldatud tõkendina vahistamist. .a. JK antud asjas kahtlustatavana kinni peetud. JK on antud kriminaalasjas kahtlustatavana ülekuulatud, kuid ta eitab kuriteo toime panemist. Samas viitab sündmust pealt näinud kannatanu sõber talle kui kuriteo toime pannud isikule. JK on varem kolmel korral kriminaalkorras karistatud, viimati .a. KrK § 107 lg 1 alusel KarS § 65 lg 2 alusel , seega ta oli uue kuriteo toime pannud katseajal. J.K vabanes pärast karistuse kandmist .a. Antud kriminaalasja raames on JK põhjust kahtlustada esimese astme kuriteo toimepanemises, mille eest näeb seadus karistusena ette kuni viisteist aastat vangistust. J.K on varem korduvalt karistatud, sh katseajal toime pandud kuriteo eest, seega on alust arvata, et vabaduses võib ta jätkuvalt panna toime kuritegusid, sh mõjutada kannatanut, võimalikke tunnistajaid ja vabaduses viibivaid kaasosalisi nende poolt ütluste andmisel, so tõendeid hävitada, muuta või võltsida. Seoses sellega taotlen JK suhtes kohaldada tõkendina vahistamist. JK seletas , kuritegu ta toime panud ei ole. Prokurör jäi oma taotluse juurde selles toodud põhistustega. Kohus, ära kuulanud prokuröri selgitused taotluse juurde ja kaitsja arvamuse ning kinnipeetu seletused, samuti kontrollinud esitatud materjale, leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ning juhindudes KrMS §dest 21; 24 lg 4; 130; 131; 132 ja PS § 20 sätetest asub kohtunik seisukohale, et JK tuleb vahistada. Kohus leiab, et JK esitatud kahtlustus on põhjendatud tunnistaja ütlustega ning teiste kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega. KrMS § 127 kohaselt tuleb tõkendi valimisel või muutmisel arvestada kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise või võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas kahtlustatakse JK esimese astme kuriteo toimepanemises, kus on karistusena ettenähtu ainult vangistus , teda on korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest, vabanes eelmise karistuse kandmiselt .a. kriminaalasja eeluurimine on staadiumis, kus jätkub tõendite kogumine, vabaduses viibides võib JK hakata takistama tõe tuvastamist kriminaalasjas, hävitada või muuta tõendeid, mõjutada tunnistajaid, takistada menetluse lõpuleviimist, seega panna toime uusi õigusmõistmisevastaseid kuritegusid. Samuti võib ta kriminaalmenetlusest hakata kõrvale hoidma eesmärgiga vältida kriminaalmenetluse jätkamist ja ähvardavat karistust. Seetõttu leiab kohus, et on küllaldane alus JK vahistamiseks. Margot Mikler kohtunik