← Eesti

1-06-7788\11

Obsah (8)§ 199§ 200§ 201§ 209§ 329§ 424§ 149§ 64

1-06-7788 KOHTUMÄÄRUS Tallinna Ringkonnakohus 16. veebruar 2007.a Tallinn 1-06-7788 Eesistuja Meelika Aava, liikmed Igor Amann ja Malle Preimer Tatjana Derkatš Kohtuistungi sekretär Tõlk Kohtuistungi

§ 199

lg 2 p 4,8, § 200 lg 1, § 201 lg 2 p 1, § 209 lg 2 p 1, § 329, § 424 ja § Kriminaalasi 149 järgi Pärnu Maakohtu

  1. oktoobri 2006.a otsus Apelleeritud kohtuotsus Süüdistatav Gerol Lage ja vandeadvokaat Ants Apellatsiooni esitaja Nõmmik Kristine Tamm Prokurör Gerol Lage Süüdistatav Vandeadvokaat Helen Tomberg Kaitsja Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis RESOLUTSIOON Tühistada Pärnu Maakohtu
  2. oktoobri 2006.a otsus Gerol Lage suhtes ja saata kriminaalasi uuesti arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Tõkend vahistamine jätta muutmata. Edasikaebamise kord Määrus tehakse teatavaks
  3. veebruaril 2007.a. kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav võib esitada määruskaebuse ainult advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Pärnu Maakohtu
  5. oktoobri 2006.a otsusega mõisteti G. Lage lühimenetluse korras süüdi ja karistati

§ 199

lg 2 p 4,8 järgi 8 kuulise vangistusega,

§ 200

lg 1 järgi 2 aastase vangistusega,

§ 201

lg 2 p 1 järgi 4 kuulise vangistusega,

§ 209

lg 2 p 1 järgi 1 aastase vangistusega,

§ 329

järgi 10 kuulise vangistusega,

§ 424

järgi 8 kuulise vangistusega,

§ 149

järgi 1 aastase vangistusega.

§ 64lg 1 alusel raskema karistuse suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 3 aastat vangistust. 2.

§ 200lg 1 järgi mõisteti G.

Lage süüdi selles, et ta

  1. jaanuaril 2006.a kella 18.30 ajal Pärnu linnas x majas võttis 13-aastaselt B. H ära viimasele kuuluva mobiiltelefoni Siemens CX6 väärtusega 2500 krooni selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, ähvardades B. H n.ö lõuga anda ehk füüsilise vägivallaga kui viimane temale kohe telefoni ei anna. Ülejäänud kuritegudes kohtuotsust ei vaidlustata
  2. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonides taotlevad süüdistatav G. Lage ja tema kaitsja kohtuotsuse tühistamist G. Lage süüdimõistmises ja karistamises

§ 200

lg 1 järgi ning tema süüdimõistmist ja karistamist

§ 199lg 2 p 5 järgi.

Taotlust motiveeritakse sellega, et G. Lage ei võtnud kannatanult telefoni ära vägivallaga ähvardades. Kannatanul oli võlgnevus süüdistatava ees ning soovides tagasi saada endale kuuluvat omandit, küsis ta tagatiseks kannatanu mobiiltelefoni. G. Lage lubas mobiiltelefoni tagasi anda kohe pärast seda, kui kannatanu toob tagasi süüdistatavale kuuluva vara. Nii eeluurimisel ega kohtuistungil ei ole kannatanu ega tunnistaja üheselt kinnitanud, et G. Lage kasutas mobiiltelefoni hõivamiseks ähvardamist vägivallaga. Seoses sellega taotlevad G. Lage ja tema kaitsja mõistetud karistuse vähendamist. Lisaks sellele leiab G. Lage, et teda oleks võimalik mõistetud karistusese kandmiselt tingimisi vabastada, sest kuriteod ei ole toime pandud katseajal.

  1. Apellatsioonikohtu istungil süüdistatav G. Lage ja tema kaitsja taotlesid kohtuotsuse tühistamist, prokurör aga muutmata jätmist. Apellatsiooni piiridest väljuvalt juhtis kaitsja kohtu tähelepanu asjaolule, et kohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, sest kohtuotsus on motiveerimata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  2. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsus kuulub täies mahus tühistamisele kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ning saatmisele uuesti arutamiseks samale kohtule teises koosseisus. 5.1 Kriminaalasja materjalidest nähtub, et G. Lage kriminaalasi lahendati Pärnu Maakohtus KrMS
  3. peatükis sätestatud lühimenetluses. KrMS §-de 233 lg 1 ja § 237 lg 4 kohaselt lahendatakse sellisel juhul kriminaalasja ainult kriminaaltoimiku materjali põhjal. Kriminaalasja arutamine lühimenetluses ei vabasta kohut talle KrMS § 312 p-dega 1-3 pandud kohtuotsuse motiveerimise nõudest. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
  4. novembri 2006.a otsuses nr 3-1-1-100-06 J. S süüdistusasjas märkinud, et kuigi KrMS
  5. peatüki
  6. jaos sätestatud lühimenetlus näeb ette mitmeid olulisi kohtulikku uurimist puudutavaid erisusi (KrMS § 237) sama seadustiku
  7. peatükis sätestatud üldmenetlusega võrreldes, toimub KrMS § 233 lg 3 ja § 238 kohaselt kohtuotsuse koostamine lühimenetluses üldmenetluse eeskirjade järgi. Seetõttu peab ka lühimenetluses koostatud kohtuotsus vastama kõigile KrMS §-ga 312 kohtuotsuse põhiosale seatud nõuetele, st sisaldama kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite analüüsi sellisel kujul, et võimaldab jälgida kohtuotsuse resolutiivosas väljendatud järeldustele jõudmise käiku. Seega ei vabasta ka süüdistatava poolt süü täielik omaksvõtt lühimenetluses kohut kohtuotsuse motiveerimise kohustusest. Sarnaselt üldmenetlusega võib kohus ka lühimenetluses jätta kohtuotsuse motiveeritud põhiosa koostamata ning piirduda vaid kohtuotsuse sissejuhatava osa ja resolutiivosa koostamisega 2

(4)üksnes juhul, kui kõik kohtumenetluse pooled on KrMS § 315 lg-te 7-8 kohaselt loobunud oma apellatsiooniõiguse kasutamisest (RT III 2006, 44, 369). 5.2 Kohtukolleegium osundab, et Riigikohtu praktikas on KrMS § 339 lg 1 p 7 sisustamisel asutud seisukohale, et kohtuotsuse motiivide puudumisega on esiteks tegemist siis, kui esimese astme kohus ei ole mingit oma seisukohta või järeldust üldse põhjendanud, ning teiseks siis, kui maa- või linnakohtu otsuses on küll püütud mingit seisukohta või järeldust põhjendada, kuid selle põhjenduse kujunemine ei ole kohtuotsuse lugejale jälgitav või kui kohtuotsuses esitatava seisukoha või järelduse põhjendused ei ole veenvad (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. juuni 2004 a. otsus nr.3-1-1-47-04 K. M ja J. K süüdistusasjas – RT III 2004, 17, 208). 5.3 Eeltoodust tulenevalt peab kohtukolleegium vajalikuks KrMS § 331 lg 3 alusel esitatud apellatsioonide piiridest väljudes märkida, et käesolevas kriminaalasjas tehtud maakohtu otsus on motiveerimata. G. Lage KrK § 149, § 201 lg 2 p 1, § 209 lg 2 p 1, § 329 ja § 424 järgi süüdimõistmise osas on apelleeritud kohtuotsuses piirdutud vaid süüdistusaktis märgitud tõendite loetlemisega, avamata nende sisu ja tegemata nende tõendite põhjal mingisugustki motiveeritud järeldust. KrK § 200 lg 1 järgi süüdimõistmise osas on kohus püüdnud oma järeldusi motiveerida, kuid selle käik jääb kohtuotsuse lugejale arusaamatuks, sest kohtuotsuses ei ole kannatanu B. H ja tunnistaja P. T ütlusi kajastatud, vaid ainult nende ütluste pinnal tehtud kohtupoolsed järeldused. Seetõttu ei ole kohtu põhjenduste kujunemine kohtuotsuse lugejale jälgitav. 5.4 Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma varasemas praktikas korduvalt väljendatud seisukohta, et süüdistuse tõendite pelk loetlemine kohtuotsuses ei ole vaadeldav kohtu poolse tõendite hindamise ja analüüsina, kuivõrd sellisel juhul ei nähtu kohtuotsusest, millise süüteokoosseisu tunnuse esinemist konkreetne tõend kinnitab ning uuritud tõendeid ei ole asetatud omavahelisse konteksti (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. jaanuari
  3. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-12-98 - RT III 1998, 7, 63 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. aprilli
  5. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-16-04 RT III 2004, 10, 119). KrMS § 339 lg 1 p 7 järgi on põhjenduse puudumine kohtuotsuses kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine, mis toob KrMS § 341 lg 1 alusel endaga vältimatult kaasa kohtuotsuse tühistamise ja kriminaalasja saatmise uuesti arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Seega on tegemist sellise kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega, mida ei ole võimalik ringkonnakohtus kõrvaldada. Kohtukolleegium on seisukohal, et tegemist on ka kaitseõiguse olulise rikkumisega, sest süüdistataval ei ole võimalik kohtuotsusest aru saada milliste tõendite alusel ta süüdi mõisteti ja miks just sellise kuriteo toimepanemises. 5.5 Kohtuistungi protokollist nähtub, et G. Lage taotles
  6. jaanuari 2006.a episoodis enese ülekuulamist ( II kd tl. 325). Tulenevalt KrMS § 237 lg-st 5 tuleb ka lühimenetluses asetleidval ülekuulamisel järgida kõiki ristküsitluse reegleid. Kohtuistungi protokollist aga ei selgu, milliseid küsimusi küsiti ja milliseid vastuseid andis G. Lage esmas- ja teisesküsitlusel. Nimelt on Riigikohtu kriminalkolleegium
  7. juuni 2006.a otsuses nr 3-1-1-52-06 A. Z süüdistusasjas märkinud, et ristküsitluse nõuet saab lugeda järgituks vaid siis, kui seda on kajastatud ka kohtuistungi protokollis. Seejuures tuleb kohtuistungi protokollis ära näidata ka see, kes kohtumenetluse pooltest taotles KrMS §-le 289 tuginevalt ristküsitlusel kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist ja mille kohta käivate ütluste vastuolu seejuures täpselt silmas peeti (RT III 2006, 28, 254). Riigikohtu kriminaalkolleegium on tunnistanud selles kohtulahendis ristküsitluse reeglite rikkumise KrMS § 339 lg 2 alusel selliseks 3
(4)kriminaalmenetlusõiguse kõrvaldada. oluliseks rikkumiseks, mida ringkonnakohtus ei ole võimalik 5.6 Seoses kriminaalasja muude kirjalike tõendite avaldamisega märgib kohtukolleegium, et vastavalt Riigikohtu praktikale peab kohus toimiku materjali avaldades täpselt määratlema, millised tõendid, millises ulatuses ta avaldab ja millist lehekülje numbrit see tõend kannab (
  1. detsembri 2006.a. otsus nr 3-1-1-124-05 M. J süüdistusasjas – RT III 2006, 1, 3 ja
  2. mai 2006.a otsus nr 3-1-1-50-06 A. S süüdistusasjas – RT III 2006, 22, 201). Riigikohus on leidnud, et kohtuotsuse rajamine kohtus vahetult uurimata ja avaldamata tõenditele rikub kohtuliku arutamise vahetuse ja suulisuse põhimõtet ning süüdistatava kaitseõigust, moodustades kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise KrMS § 339 lg 2 mõttes, mille kõrvaldamine apellatsioonimenetluses ei ole võimalik. Käesolevas kriminaalasjas avaldas maakohus istungiprotokolli kohaselt kõik toimiku materjalid (tl. 325), mis ei võimalda ringkonnakohtul aru saada, millised käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendid on olnud kohtuliku arutamise esemeks. 5.7 Puutuvalt kohtuistungi protokolli märgib kohtukolleegium järgmist. KrMS § 60 lg 2 kohaselt on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus selle kohta, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad. Sellise veendumuse õigeks kujunemiseks on vaja mitte ainult tõendeid koguda, vaid need ka seaduses ettenähtud korras fikseerida ja kinnistada. Kui seadus sätestab tõendina uurimistoimingu või kohtuistungi protokolli, peavad need dokumendid olema vastavuses vastavalt KrMS
  3. peatükis või KrMS § 155 esitatud nõuetega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
  4. mai 2006.a otsuses nr 3-1-1-50-06 A. S süüdistusasjas rõhutanud, et protokoll peab olema koostatud sellise täpsusastmega, et vajadusel oleks võimalik kontrollida asjaolusid, mis on temas fikseeritud - näiteks kohtuistungil avaldatud materjalide asukohta ning sisu. Täitmaks KrMS §-de 289 ja 291 nõudeid, on kohtuistungi protokollis vajalik muuhulgas märkida, kelle taotlusel ja millisel alusel ning ulatuses toimus tunnistaja või süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine. Ka kohtuotsus tuleb vormistada nii, et oleks võimalik eristada, millised ütlused on saadud kohtuistungil, millised on aga antud eeluurimisel ning avaldatud kohtuistungil. Selleks, et tagada kohtuistungi protokolli nõuetekohane täpsus, on KrMS §-s 158 kehtestatud kord, mille kohaselt kohtumenetluse pooled võivad taotleda protokolli parandamist ning selliste taotluste lahendamise kord (RT III 2006, 22, 203). Kohtukolleegium möönab, et käesoleva kriminaalasja kohtulik uurimine võidi läbi viia ka kooskõlas kehtiva kriminaalmenetlusõigusega, kuid kohtuistungi protokoll sellist järeldust teha ei võimalda. Taotlusi kohtuistungi protokolli parandamiseks kohtule esitatud ei ole. 5.8 Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 2 p 2 § 338 p 3, § 339 lg 1 p 7 ja 341 lg 1 kohtukolleegium tühistab Pärnu Maakohtu
  5. oktoobri 2006.a otsuse G. Lage suhtes täies mahus ja saadab kriminaalasja uuesti arutamiseks samale kohtule teises koosseisus. Meelika Aava Malle Preimer Igor Amann 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.