4-06-4680\2

Väärteoasi nr. 4-06-4680 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 05.02.2007.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik AI Sekretär MV Vaidlustatud lahend P PP liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse juhtivkonstaabel RB .a. otsus väärteoasjas nr. JI karistamises LS § 7417 lg 1, § 7431 lg 1 ja § 741 lg 2 järgi Kaebuse esitanud isik JI Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja JI kohtuvälise menetleja – P PP liiklusjärelevalve osakonna - esindaja HK tõlk ML, VH LÕPPOSA Jätta JIi kaebus rahuldamata ja P P L osakonna liiklustalituse juhtivkonstaabel RB .a. otsus väärteoasjas nr. muutmata. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantselei kaudu kohtumenetluse pooltele kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUSE SISU JIit karistati LS § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 4200.- krooni selle eest, et tema .a. kella ajal juhtis tankla juures mootorsõidukit , ei hoidnud takistusest möödumisel ohutut külgvahet ja sõitis otsa liikuvale sõidukile . Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju VL. JIit karistati LS § 7431 lg 1 alusel rahatrahviga 9000.- krooni selle eest, et tema .a. peale tankla juures liiklusõnnetuse põhjustamist lahkus sündmuskohalt, ei teatanud liiklusõnnetusest politseile, kuigi teatamine oli kohustuslik. JIit karistati LS § 741 lg 2 alusel rahatrahviga 9000.- krooni selle eest, et JI juhtis .a. Tallinnas mootorsõidukit juhtimisõiguseta, kui juhtimisõigus oli ära võetud politsei poolt lisakaristusena. KAEBUSE SISU Kaebuses taotletakse otsuse tühistamist põhjusel, et .a. liiklusõnnetuse toimumise ajal ei olnud tema oma sõiduki roolis. Kaebuse esitaja ei saa aru, milliste tõendite alusel ta on süüdi tunnistatud. Samuti leiab kaebuse esitaja, et kohtuvälise menetleja otsusega on tema suhtes kolme väärteo eest kokku kohaldatud karistust, mis ületab rahatrahvi seadusega lubatud ülemmäära (ülemmäär on 18 000 krooni). Kaebuse esitaja taotles alternatiivina, et kui kohtuliku arutamise käigus leiab tõendamist, et väärteod pani toime tema, palub vähendada üksikkaristuste summat vastava karistusliigi alam- ja ülemmäära piiridesse. MENETLUS KOHTUS JA KOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma taotluste juurde ja selgitas, et .a. õhtul oli ta oma töökohal Koplis ja puhastas umbes kella õues autot. Peale puhastamist jättis autouksed lukustamata ja süüteluku võtmed ette, ise läks majja. Mingil ajal õue tulles avastas ta, et auto on kadunud. Helistas läbi oma tuttavad, arvates, et keegi neist on nalja teinud ja auto ära ajanud, kuid kõik eitasid. Siis läks kabinetti ja hakkas viina jooma. Tolsamal õhtul helistas ka politseisse, kuid kuna oli alkoholijoobes, siis politsei ei võtnud tema juttu tõsiselt, käskis enne kaineks saada ja siis uuesti helistada või avaldust tulla kirjutama. Kui ta hommikul uuesti tööle tuli, leidis juhuslikult oma auto põõsastest üles. Seega püüdis kaebuse esitaja oma seletusega väita, et ta ei juhtinud autot, kui sellega avarii tehti, vaid avarii põhjustas keegi teine isik, sest auto oli eelnevalt ärandatud. Kohtus kuulati üle tunnistajana VL, kes kinnitas, et mööda liikudes sõitis tema sõidukile otsa tanklast välja sõitnud Avariikohale sõitis ka auto ning seda nähes sõitis minema. Tunnistaja kirjutas auto numbri üles. patrull asus taga ajama. Seega on tunnistaja VL ütlustega tõendatud liiklusõnnetuse toimumine ja et õnnetuse põhjustaja oli sõiduauto . Tunnistaja sõidukile kahju tekitamine on tõendatud liiklusõnnetuse aktiga ja fotokoopiatega sõidukist. Tunnistaja VL ütlustega on tõendatud ka liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki juhi lahkumine sündmuskohalt õnnetusest politseisse teatamata. Lahkumist tõendavad ka teise tunnistaja, nimelt urvatöötaja AP ütlused, kes juhtus autoga liiklusõnnetuse toimumise kohast mööda sõitma ja jäi avariis osalenud sõidukite juurde seisma. Koheselt peale seda istus juht autosse ja sõitis minema. VL ei kinnitanud kohtus, et tema autole otsa sõitnud autot juhtis just kaebuse esitaja. Ta ei olnud selles kindel, oskas vaid öelda, et juht rääkis vene keeles ja oli kaebuse esitajaga ühte kasvu. Seevastu turvatöötaja AP tundis kohtus kaebuse esitajas ära sõidukit juhtinud isiku. Tundis ta ära sellepärast, et ta ajas sõidukit umbes poole tunni jooksul taga ja kui ühel ristmikul seisma jäi, läks tunnistaja auto juurde, tegi juhiukse lahti ja nägi juhti väga lähedalt. Seega on tunnistaja AP ütlustega tõendatud, et sõidukit juhtis liiklusõnnetuse ajal JI ning sellega on ümber lükatud kaebuse esitaja väide tema sõiduki ärandamisest enne liiklusõnnetuse põhjustamist. Asjaolu, et ta joobnuna .a. alates kella minuti jooksul tegi viis kõnet numbrile ja teatas ärandamisest, ei tähenda, et ka tegelikult tema sõiduk oli ärandatud. Kõned politseile tegi ta peale avariid ja peale seda, kui sõidukit a politseil tabada ei õnnestunud. Kohtul ei ole mingit alust arvata, et AP tuli kohtusse teadvalt valeütlusi andma. Ka juhtimiskeskuselt saabunud teate registreerimise õiendist nähtuvalt on patrull üritanud juhti roolist kõrvaldada, mis tõendab AP ütlusi selles, et ta nägi juhti väga lähedalt. 2 Eeltoodu alusel leidis kohus, et väärteoasja kohtulikul arutamisel on leidnud tõendamist JIi poolt .a. kella ajal tankla juures liiklusõnnetuse põhjustamine ja sündmuskohalt lahkumine. JIi karistuste õiendist nähtuvalt määrati talle .a. LS § 7419 lg 1 ja LS § 7417 lg 1 ettenähtud liiklusalaste väärtegude eest lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks. Seega puudus kaebuse esitajal .a. juhtimisõigus ja sõidukit juhtides pani ta toime LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohus leidis, et JIile karistust määrates toimis kohtuväline menetleja seaduslikult. KarS § 47 sätestab rahatrahvi ülemmäära ühe väärteo eest. KarS § 63 lg 3 kohaselt määratakse mitme eri väärteokoosseisule vastava väärteo toimepanemise puhul iga väärteo eest eraldi karistus, kusjuures liitkaristust ei moodustata. Seega ei ole õige kaebuse esitaja väide, et kolme karistuse peale kokku ei tohi rahatrahv ületada 300 trahviühikut. JIit on eelnevalt karistatud joobes juhtimise ja liiklusõnnetuse põhjustamise eest, mistõttu mõne kuu pärast uuesti liiklusõnnetuse põhjustamise ja muude liikluseeskirjade rikkumise eest määratud karistused ei saagi väiksed olla. Kohus leidis, et kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ja selle tühistamiseks puudub alus. Kohus juhindub VTMS § 132 p. 1 Kohtunik 3