EK esitas Harju Maakohtule selle otsuse peale kaebuse, milles palus Väärteomenetluse seadustiku § 132 p.2 alusel tühistada osaliselt PPL osakonna haldustalituse vanemkomissari MH.a. otsuse väärteo asjas nr. – paludes jätta alles üksnes põhikaristuse kuid jätta lisakaristuse juhtimisõiguse äravõtmise näol kohaldamata. Põhistades oma kaebust sellega, et ta palub jätta lisakaristuse kohaldamata, kuna ta töötab traktoristina OÜ-s ning juhilubade olemasolu on kohustuslik, seega ilma juhilubadeta kaotab ta oma töö. Rahatrahviga on ta nõus ja tasub selle otsuses ettenähtud tähtajaks. Kohtuistungi käigus kaebaja EK jäi oma kaebuse juurde ning palus tühistada osaliselt Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonna haldustalituse vanemkomissari M H.a. otsuse väärteo asjas nr. – paludes jätta alles üksnes põhikaristuse kuid jätta lisakaristuse juhtimisõiguse äravõtmise näol kohaldamata. PPL osakonna esindaja komissar AH leiab, et EKe taotlus jätta alles üksnes põhikaristus kuid jätta lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmise näol kohaldamata ei kuulu rahuldamisele, sest EKele Liiklusseaduse §-i 74-22 lg.3 alusel karistuseks määratud rahatrahv 120 trahviühiku ulatuses,s.o. summas 7200.-
– 22 lg.5 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine on õiglased karistused ning puudub alus jätta lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmise näol kohaldamata. EK on toime pannud raske liiklusalase rikkumise ning viimasele määratud karistus ei saagi olla soodne. EK asudes mootorsõidukit juhtima oli teadlik, et ta vajab mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega pidi EK tegema kõik endast sõltuva, järgides Liikluseeskirja nõudeid, et säilitada mootorsõiduki juhtimisõigus. EK pidi teadma, et ületades liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiirust, võib ta kaotada töö ning jääda niimoodi ilma elatusvahenditest, kuid suhtudes sellesse ükskõikselt, ikkagi ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiirust võrra. Menetleja arvestas karistuse määramisel ka seda, et EK on ka varasemalt ületanud liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust, mille eest määratud karistus ei ole suutnud teda mõjutada seadusekuulekalt käituma. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristust. Ka ei ole EKele Liiklusseaduse §-i 74-22 lg.3 alusel karistuseks määratud rahatrahv 120 trahviühiku ulatuses,s.o. summas 7200.
– 22 lg.5 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine maksimaalsed karistused, vaid selle väärteo toimepanemise eest saab karistada rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses või ka arestiga 30 päeva ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Kohus, kuulanud ära protsessiosaliste seletused ning uurinud kirjalikke materjale L e i d i s: Et EKe taotlus jätta alles üksnes põhikaristus kuid jätta lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmise näol kohaldamata ei kuulu rahuldamisele, sest EKele Liiklusseaduse §-i 74-22 lg.3 alusel karistuseks määratud rahatrahv 120 trahviühiku ulatuses,s.o. summas 7200.-
– 22 lg.5 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks on õiglased karistused ning puudub alus jätta lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmise näol kohaldamata. Lähtuvalt väärteoasja materjalidest, ületas EK liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiirust võrra. Olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas mootorsõidukile lubatud suurima sõidukiiruse olulise ületamise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Menetleja arvestas karistuse määramisel samuti seda, et juhtides sõidukit päevasel ajal nii suure kiirusega seadis menetlusalune isik ohtu nii enese kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Seega EK on toime pannud raske liiklusalase rikkumise ning viimasele määratud karistus ei saagi olla soodne. EK asudes mootorsõidukit juhtima oli teadlik, et ta vajab mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega pidi EK tegema kõik endast sõltuva, järgides Liikluseeskirja nõudeid, et säilitada mootorsõiduki juhtimisõigus. EK pidi teadma, et ületades liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiirust, võib ta kaotada töö ning jääda niimoodi ilma elatusvahenditest, kuid suhtudes sellesse ükskõikselt, ikkagi ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiirust 74 km/h võrra. Menetleja arvestas karistuse määramisel ka seda, et EK on ka varasemalt ületanud liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust, mille eest määratud karistus ei ole suutnud teda mõjutada seadusekuulekalt käituma. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristust. Ka ei ole EKele Liiklusseaduse §-i 74-22 lg.3 alusel karistuseks määratud rahatrahv 120 trahviühiku ulatuses,s.o. summas 7200.-
– 22 lg.5 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine maksimaalsed karistused, vaid selle väärteo toimepanemise eest saab karistada 2 rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses või ka arestiga 30 päeva ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega . Eelneva alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §-st 132 p.1 ja 133 - 135 kohus O t s u s t a s: Jätta EKe kaebus rahuldamata ning PPL osakonna haldustalituse vanemkomissari MH. otsus väärteo asjas nr. muutmata. Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav .a.. Otsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse kuulutamisest ning esitades kassatsioonikaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.