1-05-34\5

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2007.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-05-34 Kohtukoosseis Ene Randmäe, Igor Amann ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Tõlk Tatjana Derkatš Svetlana Talli Kriminaalasi Vladimir Vassiljev süüdistuses KarS § 424 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 25.oktoobri 2006.a otsus Apellatsiooni esitaja Ringkonnaprokurör Katrin Sutt Prokurör Raivo Kala Süüdistatav Vladimir Vassiljev, isikukood 37004170288, kodakondsuseta, kesk-eri haridus, kindla töökohata, elukoht: x, varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja adv. Oleg Nišajev Resolutsioon Tühistada Harju Maakohtu 25.oktoobri 2006.a otsus Vladimir Vassiljevi õigeksmõistmises KarS § 424 järgi ja süüasja materjalide Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonnale väärteomenetluse läbiviimiseks saatmises. Teha uus otsus, millega tunnistada Vladimir Vassiljev süüdi KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteos ja mõista karistuseks rahaline karistus 400 päevamäära ulatuses s.o. 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni. KarS § 50 lg 1 alusel võtta Vladimir Vassiljevilt lisakaristusena üheks aastaks mootorsõiduki juhtimise õigus. Välja mõista Vladimir Vassiljevilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 5400 krooni riigi tuludesse. Ringkonnaprokurör Katrin Sutti apellatsioon rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtusse, mille esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest või kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
2. Harju Maakohus mõistis Vladimir Vassiljevi seoses süüteo koosseisu puudumisega õigeks KarS § 424 järgi. V. Vassiljev mõisteti õigeks talle esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi selles, et tema, olles 29.09.2003.a karistatud LS § 74-19 alusel rahatrahviga 14 040 krooni, juhtis kehtiva karistuse ajal, uuesti joobeseisundis viibides, 06.
3. 2003.a kella 13.30 paiku Tallinnas Tartu mnt. l. mootorsõidukit Volkswagen reg nr. xxx XXX. Apellatsiooni taotlused.
4. Ringkonnaprokurör taotleb esitatud apellatsioonis Harju Maakohtu 25.10.2006.a õigeksmaksva kohtuotsuse tühistamist ja V. Vassiljevi süüdimõistmist KarS § 424 järgi, talle rahalise karistuse mõistmist ( 20 000 krooni ) ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 aastaks. Prokurör leiab, et maakohtu otsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Apellant ei nõustu kohtu järeldustega, et selgusetuks jääb, kes juhtis autot ajal, mil tunnistaja R. K sõiduautole VW Golfi järel sõitis. Tunnistaja R. K kohtus antud ütluste kohaselt sõitis ta VW Golfi kõrvale ja nägi roolis istuvat tumepunase näoga ja pöördes silmadega juhti. Juhi nägu jäi tal meelde ja pärast politsei kohale jõudmist ja küsimust, kes istus roolis, osutas ta samale roolis istunud mehele. Prokuröri arvates ei ole mitte mingit alust kahelda tunnistaja R. K ütluste paikapidavuses ja õigsuses. Apellatsioonis märgitakse, et seonduvalt ajalisest intervallist on mõistetav, et pärast 1 aasta ja 4 kuu vaheaega, R. K nähes V. Vassiljevit, kinnitas, et tunneb 50% viimases ära autot juhtinud purjus mehe.
6. Apellant ei nõustu kohtu järeldustega, et asjas ei ole võimalik tuvastada, mitu isikut autos viibis. R. K on seletanud kohtus, et sellel ajal kui kaheuksega auto tema ees peatus, tulid selle juhipoolsest uksest välja kaks inimest ja pärast maja seina ääres urineerimist naasid autosse ning viibisid seal kuni politsei saabumiseni. Politseinik küsis, kes oli roolis ja R. K, kes nägi juhi nägu, osutas samale mehele. Seega on välistatud, et autot võis juhtida kolmas isik. Prokurör osundab, et vastavalt tema taotlusele avaldas kohus tunnistaja A. T kohtueelsel uurimisel antud ütlused selles, et sõidukit juhtis A. S. Süüasjas on tuvastatud, et viimane viibis sellel ajal sõjaväeteenistuses Ida-Virumaal ega saanud autot juhtida. Prokuröri väitel nõustub ta kohtu järeldustega selles, et tunnistaja A. O ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna viimane eksis auto margis ja sündmuse toimumise ajas. Apellatsioonis peetakse kriminaalmenetlusõiguse muuks oluliseks rikkumiseks, mis aitas kaasa põhjendamatu õigeksmõistva kohtuotsuse tegemisele, seda, et Harju Maakohus ei ole kohtuotsuses märkinud ega hinnanud tõendina tunnistaja A. T eeluurimisel antud ütlusi osas, mida kohtuistungil kontrolliti. Nimetatud tõend aitab kummutada süüdistatava ja tema kasuks juhi isiku osas valeütlusi andnud tunnistaja A. T väljamõeldud versiooni toimunust. Harju Maakohus jättis selle tõendi hindamata KrMS § 61 lg 2 nõudeid eirates. Ringkonnakohtu seisukoht.
7. Kohtukolleegium leiab, et apellatsiooni väited on põhjendatud ja maakohtu otsus kuulub materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ning tõendite ühekülgse hindamise tõttu, mis on käsitletav kriminaalmenetluse muu olulise rikkumisena, tühistamisele. 3.
8. Maakohtu otsuses konstateeritakse järgmist : “ Kohtu arvates puuduvad asjas otsesed tõendid, mis kinnitaksid kohtualuse süüd talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ning kohus tõlgendab kahtlused kohtualuse kasuks ning asub seisukohale, et tunnistaja A. T oletuslikud ütlused on tingitud alkoholijoobest ning R. K kahtlused Vassiljevi isikus on tingitud ajalisest faktorist, kuna sündmusest on möödas kolm aastat. Tunnistaja A. O kohtus antud ütlusi ei saa lugeda usaldusväärseks.“ Kohtukolleegiumi arvamusel on maakohtu esitatud järeldus tõendamiseseme asjaolude suhtes ebaselge. Kohtukolleegiumi arvates ei ole maakohus oma otsuses jälgitavalt esitanud põhjendusi tunnistajate ja süüdistatava ütluste usaldusväärsuse hindamisel ega hinnanud tõendeid nende kogumis. Sellest tulenevalt on kohus teinud ebaõige järelduse. 3.
9. Kriminaalasjas on kindlaks tehtud, et 6.detsembril 2003.a märkas Tallinnas Järvevana teel Tartu mnt-le autoga vasakut pööret teostanud R. K enda ees sõitnud liiklust segavat ja vingerdavat sõiduautot VW Golf, millest R. K teatas telefoni teel politseisse. Politsei ettepanekul asus ta autot jälitama, kuni see peatus Tartu mnt. pubi ees ja kohale jõudis politseipatrull, kes pidas R. K poolt osundatud purjus autojuhi, Vladimir Vassiljevi, kinni. 3.
10. R. K kohtuistungil antud ütluste kohaselt sõitis ta - enne politseisse helistamist - ees vingerdava sõiduauto kõrvale, et vaadata, mis on juhiga juhtunud. Tunnistaja sai aru, et juht on joobeseisundis. R. K jäi sõiduki juhi nägu meelde ja erilise tunnusena tema punetav nägu ning pöördes silmad. Ta jälitas autot kuni see peatus Tartu mnt pubi juures ja kaheukselise auto juhipoolsest uksest väljusid kaks meest, kes pärast seina ääres urineerimist naasid autosse. Peale politsei kohale jõudmist ja küsimust, kes juhtis autot, osutas ta mehele, keda nägi autot juhtimas ning politsei hakkas mehega tegelema. Kohtuistungil, mis toimus rohkem kui aasta peale V. Vassiljevi kinnipidamist, s.o. ajast, mil R. K süüdistatavat nägi, avaldas R. K, et kohtuistungil viibiv isik sarnaneb väliste tunnuste järgi tema poolt jälitatud juhile, kuid ta ei saa seda praegu enam 100%-liselt kinnitada. Kohtukolleegium märgib, et V. Vassiljevi süü tuvastamisel KarS § 424 järgi omab tähtsust tunnistaja R. K ütlustele hinnangu andmine ning nende võrdlemine teiste asjas leiduvate tõenditega, eelkõige tunnistaja A. T ja süüdistatava V. Vassiljevi ütlustega. Kohtukolleegium rõhutab, et R. K ei andnud tunnistusi juhuslikult temast möödasõitnud liikluseeskirju eirava isiku kohta, keda vilksamisi nägi, vaid isiku suhtes, keda hakkas liikluseeskirjade rikkumise tõttu jälgima. Ta uuris juhti läbi auto akna, tuvastamaks, mis põhjustab sõidukijuhi ebaadekvaatse käitumise liiklemises. Veendunud, et juht on joobeseisundis, teatas ta sellest politseile ja asus seejärel kokkuleppel politseiga joobnu poolt juhitava auto jälitamist, kuni sama juhi politseile üleandmiseni. Ta kinnitas kohtus, et pärast politsei küsimust, kes isikutest oli roolis, osutas ta mehele, kes oli roolis. Ta nägi selle isiku nägu tema autoga kõrvuti sõites ja tundis ära. Asjaolu, et tunnistaja nimetas süüdlase erilise tundemärgina tema punast nägu, ei muuda tunnistaja ütlusi isiku tuvastamisel mitteusutavaks. Eeltoodu põhjusel ei nõustu kohtukolleegium maakohtu järeldusega, et R. K osutas V. Vassiljevile vaid tema punase näo tõttu. Kohtukolleegium tõdeb, et R. K väited sündmusest üle aasta möödumisel, et arvab tundvat süüdlase ära, kuid ei ole selles 100% kindel, on ajalisest intervallist lähtudes tõepärane ega tekita kahtlusi tunnistaja ütlustes süüdlase tuvastamisel. Tunnistaja A. T ütluste kohaselt 25.08.2006.a kohtuistungil ei mäletanud ta toimunu asjaolusid sest oli alkoholijoobes. Ilmselt kutsus ta enda autot juhtima kellegi kaine isiku, kuid kelle, ta ei mäleta. Asjaolu, et A. T ei mäletanud toimunut ei ole tõenäone kuivõrd kohtus prokuröri taotlusel avaldatud A. T kohtueelsel uurimisel antud ütluste kohaselt kinnitas ta, et autot juhtis A. S. Seega esitas A. T eeluurimisel versiooni, mis välistanuks V. Vassiljevi süü. Seda, et A. T eesmärgiks taoliste ütluste andmisel ei olnud anda tõeseid ütlusi, on kindlaks tehtud süüasjas kogutud tõenditega. Nimelt ei saanud A. S nimetatud ajal Tallinnas autot juhtida, kuna viibis Jalaväe Väljaõppekeskuse Viru Üksik-Jalaväepataljoni õiendi kohaselt ajateenistuses. Sama on A. S kinnitanud kohtuistungil. Eeltoodu alusel loeb kohtukolleegium A. T ütlused selgelt mitteusaldusväärseks ning antuna soovist varjata toimunu asjaolusid. V. Vassiljevi enda süüd eitavad ütlused kohtus - et ta ei tea ega mäleta, kes juhtis vaidlustatud korral autot, samas mäletab, et juht lahkus autost enne politsei saabumist ning auto juurde tuli A. O - on ebaadekvaatsed ja süüasjas olevate tõenditega kummutatud. A. O ütlused sündmuskohal viibimisest on maakohus mitteusaldusväärseks tunnistatud, kuna need ei haakunud tuvastatud asjaoludega. Väide, et autot juhtis kellegi poolt tellitud kaine autojuht ei ole tõesena arvestatav juba põhjusel, et R. K hakkas autot jälitama ja informeeris sellest politseid, põhjusel, et seda juhtis ilmselt joobes isik. V. Vassiljevi väide, et kaine autojuht lahkus autost enne politsei tulekut on ümberlükatud R. K ütlustega selles, et pärast auto peatumist ei tulnud auto juurde ega lahkunud isikuid, peale selle, et kaks meest käisid autost väljas urineerimas ja läksid autosse tagasi. Kohtukolleegium, hinnates V. Vassiljevi süüd eitavaid ütlusi, leiab et need ei ole kooskõlas tuvastatud asjaoludega ja on esitatud kaitseversioonina eesmärgil vabaneda karistusest. Kohtukolleegium on seisukohal, et tunnistaja R. K ütlused V. Vassiljevi isiku tuvastamisel alkoholijoobes auto juhtimisel on paikapidavad ja tõesed.
11. Kohtukolleegiumil on tekkinud tõendite kogumis hindamise pinnalt lõplik ja siduv tervikpilt asetleidnust ja V. Vassiljevi süüst mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Kohtukolleegium leiab, et kriminaalasjas on tõendatud, et V. Vassiljev, keda oli 29.09.2003 a. karistatud LS § 74-19 alusel mootorsõiduki Raf reg. Nr. 206 AHG alkoholijoobes juhtimise eest rahatrahviga 14040 krooni, juhtis 06.12.2003.a alkoholijoobes kella 13.30 paiku Tallinnas Tartu mnt.l. mootorsõidukit Volkswagen reg.nr. xxx XXX. Seega V. Vassiljev, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis isikuna kes omas sellise teo eest kehtivat karistust pani toime KarS § 424 ettenähtud kuriteo.
12. Kohtukolleegium tähendab, et mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis kujutab endast alati ohtu liikluses osalejate turvalisusele, isegi siis, kui sellega ei põhjustatud raskeid tagajärgi. Kohtukolleegium arvestab V. Vassiljevile süüteo toime panemise eest karistuse mõistmisel KarS § 56 sätestatud karistamise aluseid, eelkõige tema süü suurust, samuti nagu kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtukolleegium leiab, et V. Vassiljevit ei ole otstarbekas karistada sanktsioonis ettenähtud raskema karistusega s.o. vangistusega, vaid tema suhtes võib edaspidi süütegude hoidumisest mõjutamiseks kohaldada rahalist karistust ning lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuni üheks aastaks.
13. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §- dest 337 lg 1 p 4; 338 p 2; 339 lg 2; 340 lg 4 pde 2 ja 3, tühistab kohtukolleegium Harju Maakohtu 25.oktoobri 2006.a otsuse Vladimir Vassiljevi õigeksmõistmises KarS § 424 järgi ja teeb uue otsuse, millega mõistab Vladimir Vassiljevi süüdi ja karistab KarS § 424 järgi. Apellatsioon tuleb rahuldada. Ene Randmäe Igor Amann Malle Preimer